03.märtsil 2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-15-9649 XxxxOÜ hagi AS Inges Kindlustuse vastu kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
19 983,08 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline esindaja adv. Peeter Viirsalu Kostja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) lepinguline esindaja Elar Xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2017
Resolutsioon
1.XxxxOÜ hagi AS-i Inges Kindlustuse vastu kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks täiendav kindlustushüvitis 4,57 eurot (4 eurot ja 57 senti) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni kuni põhinõude täieliku tasumiseni
3.Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis 17 486 eurot (seitseteist tuhat nelisada kaheksakümmend kuus eurot) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni kuni põhinõude täieliku tasumiseni
Välja mõista AS-ilt Inges Kindlustus XxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis 768 eurot (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot) ja seadusjärgne viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni
Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud AS Inges Kindlustuse kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue
1.XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas hagi AS-i Inges Kindlustus (edaspidi kostja) vastu paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendav kindlustushüvitis 4,57 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis 4,57 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 17 486 eurot, alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 13 986 eurot, kui kohus arvab kahjuhüvitisest 17 486 eurot maha hageja omandisse jäänud kahjustatud alusvankri turuhinna 3500 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis 17 486 eurolt (või alternatiivselt 13 986 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 768 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis 768 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla rahasummana ning seejärel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse ja selle 07.03.2016 täienduse kohaselt toimus 31.07.2014 Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel Kukruse viaduktil liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku hagejale kuuluv ning lõhkeainete veoks mõeldud spetsiaalne veoauto Mercedes-Benz Atego (riiklik registreerimismärk xxxx, edaspidi Mercedes-Benz Atego) ja sõiduauto Volvo (riiklik registreerimismärk xxxx). 31.07.2014 liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Volvo juhtinud isik, sõites kõrvalteelt peateele liikudes otsa peateel liikunud hagejale kuuluvale veokile Mercedes-Benz Atego.
3.31.07.2014 liiklusõnnetuse järgselt asus kostja seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja lõhkeainete veoks mõeldud pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana. Samuti leidis kostja, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS §-i 34 mõttes hävinuks. Kostja on maksnud 05.11.2014 hagejale välja kindlustushüvitise kokku 63 493 eurot. Seejuures koosneb eelmises lauses nimetatud kindlustushüvitis järgmistest komponentidest: hüvitisest veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri eest 39 100 eurot (hageja 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud alusvankrit kostjale üle ei andnud). Seejuures asus kostja seisukohale, et uue alusvankri
maksumus ilma käibemaksuta on 56 800 eurot. Kostja esindaja e-kirjast nähtuvalt vähendati kindlustushüvitist alusvankri osas 25% võrra tingituna sellest, et alusvanker oli 4 aastat vana.
4.31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego näol on tegemist spetsiifilise veokiga, mis on mõeldud massplahvatusohtlike lõhkematerjalide veoks. Seetõttu on selle sõiduki juures nõutav kasutada spetsiaalset alusvankrit lõhkeainete, mis kuuluvad ohtlike veoste klassi ADR klassi I, veoks. Veok ja sealhulgas veoki alusvanker peavad vastama EX III ohutusnõuetele. Kõnealuse alusvankri spetsiifilisus seisneb muuhulgas järgmistes tõikades: alusvankri tagumine osa on standardse suurusega MercedesBenz Atego alusvankrist 1885mm võrra pikem; alusvankril peal olema olemas õhkvedrutus tagasillal, mida standardsetel Mercedes-Benz Atego alusvankritel ei ole; alusvankril peab olema generaator 28V/100A, mida standardsetel Mercedes-Benz Atego alusvankritel ei ole; tulenevalt ADR I ohtlike veoste gruppi kuuluvate veoste vedamiseks mõeldud sõidukite suhtes kehtivatest EX III ohutusnõuetest peab kogu alusvankri elektrisüsteem ja kütusesüsteem olema korduvalt isoleeritud ja spetsiaalsete kaitsekatetega ümbritsetud, vältimaks sädeme tekkimise ohtu. Veoki Mercedes-Benz Atego spetsiifilisus nähtub ka selle veokiga identsest teisest sõidukist tehtud fotolt. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veok Mercedes-Benz Atego oli nii esmaselt registreeritud kui ka Eestis registreeritud 19.11.2010, mis tähendab, et 31.07.2014 liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli see sõiduk olnud kasutuses veidi üle 3 aasta ja 8 kuu, sõiduki läbisõit oli umbes 20 000 kilomeetrit.
5.Tulenevalt veoki Mercedes-Benz Atego alusveoki suhtes kehtivatest spetsiifilistest erinõuetest ning sõiduki väikesest kasutusajast ja läbisõidust, puudus järelturg sobiliku ning pruugitud alusvankri soetamiseks, millega on nõustunud ka kostja. Kuna spetsiaalselt lõhkeainete veoks mõeldud veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri osas järelturg puudus, oli hageja sunnitud ostma uue alusvankri. Kokku läks hagejale veoki Mercedes-Benz Atego juures 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamine maksma 80 979 eurot, mis koosneb järgmistest komponentidest: uue alusvankri, mille kabiin on madaldatud, maksumusega 58 386 eurot (käibemaksuta); pealisehitise ümber tõstmine liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud alusvankrilt uuele alusvankrile maksumusega 16 113 eurot (käibemaksuta); liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud tulekustutussüsteemi asemel uue tulekustutussüsteemi paigaldamine uuele alusvankrile maksumusega 6480 eurot (käibemaksuta).
6.Hageja kulutused veoki Mercedes-Benz Atego viimiseks 31.07.2014 liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda olid 17 486 euro võrra suuremad kui kostja poolt hagejale väljamakstud kindlustushüvitis. Seetõttu otsustas hageja alustada kostjaga kohtuväliselt läbirääkimisi täiendava kindlustushüvitise välja maksmiseks. Suhtlemisel XxxxAS-iga selgus, et 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ei ole hävinud ning XxxxAS on nõus teostama selle alusvankri remondi kokku hinnaga 48 144,27 eurot. Seega andis kostja kindlustusandjana hagejale ebaõiget teavet selle kohta, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda hävinuks ning kostja on nõus maksma selle alusvankri eest kindlustushüvitist summas 39 100 eurot, kui hageja kahjustatud
alusvankrit kostjale üle ei anna. Hageja oli sunnitud ostma uue alusvankri usaldades kostja väiteid selle kohta, et alusvanker tuleb lugeda hävinuks ning, et spetsiaalselt lõhkeainete veoks mõeldud ning alla 4 aasta vanuste Mercedes-Benz Atego sõidukite alusvankrite osas järelturg puudub.
7.Hagi täienduses tõi hageja esile, et ta arvestas kostja poolt 21.09.2015 tasutud 240,30 eurost tasutuks seadusjärgse viivise 4,57 eurot ning kindlustushüvitise 235,73 eurot, mille tõttu võlgneb kostja hagejale kindlustushüvitise 4,57 eurot. Hagejale on tekkinud kahju kohtuvälise õigusnõustamise kuludes kokku 768 eurot (käibemaksuta). Hageja leiab, et tal on õiguslikult võimalik nõuda kostjalt viivise tasumist. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistas hagi 240,30 euro ulatuses ja tasus selle summa hagejale 21.09.2015. Muus osas kostja hagi ei tunnistanud ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hageja hagiavalduses esimest korda esitanud kostjale XxxxFIE kuluga seotud nõude sõiduki pukseerimise eest, mistõttu puudus kostjal varasemalt võimalus nimetatud nõuet rahuldada. Kuivõrd kostja sai nõudest teada alles hagis ning need kulud on nüüdseks kostja poolt tasutud, siis ei ole nendelt kuludelt viivise arvestamine ning selle kulu sissenõudmisega seotud menetluskulud põhjendatud. Kostja vaidleb viivise- ning menetluskuludele täies ulatuses vastu.
9.LKindlS § 34 lg 1 kohaselt võib asja hävinuks tunnistada, kui selle taastusremont pole majanduslikult põhjendatud. Sõiduki tehnilist taastamisvõimalust ei pea sellisel juhul hindama. Kostja tellis kahju suuruse tuvastamiseks asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei olnud Mercedes-Benz Atego alusvankri taastamine majanduslikult põhjendatud ning alusvankri maksumuseks tuli hinnata 75% täiesti uue alusvankri maksumusest. Asjatundja hinnangul tuligi Mercedes-Benz Atego alusvankrit ning pealisehitist vaadelda erinevate asjadena. Pealisehitus oli teisaldatav, ümberpaigaldatav teisele sõidukile, mida kinnitab fakt, et eritehnika paigaldati ümber teisele sõidukile. Seega ei saa pidada väiteid sõiduki tüübikinnituse menetluse kohta asjakohaseks. Mercedes-Benzi ametlik esindus on samuti asunud seisukohale, et kahjustatud sõiduki (alusvankri) väärtus enne liiklusõnnetust moodustas ca 70-75% sellise uue sõiduki väärtusest.
10.Kostja oli XxxxAS-ilt saanud kalkulatsiooni kahjustatud sõiduki kallimate varuosade maksumuse kohta, mida hinnates muude kogutud tõenditega võis jõuda järeldusele, et sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendatud. Fakti, et sõiduki remont ei olnud majanduslikult põhjendatud kinnitab ka hageja enda poolt esitatud tõend, XxxxAS-i poolt koostatud remondikalkulatsioon summale 48 144,27 eurot, mis ületas alusvankri turuväärtust 42 600 eurot. Vastavalt asjatundja Xxxxning XxxxAS-i arvamusele moodustas kahjustunud sõiduki nö alusvankri väärtus enne õnnetust 75% uue sõiduki maksumusest; uue sõiduki väärtust tõendab XxxxAS-i koostatud hinnapakkumine summas 56 800 eurot ilma käibemaksuta.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: •
31.07.2014 toimus Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel Kukruse viaduktil liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku hagejale kuuluv ning lõhkeainete veoks mõeldud spetsiaalne veoauto Mercedes-Benz Atego ja sõiduauto Volvo ning, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Volvo juhtinud isik, sõites kõrvalteelt peateele liikudes otsa peateel liikunud hagejale kuuluvale veokile Mercedes-Benz Atego;
•
veok Mercedes-Benz Atego oli esmaselt registreeritud 19.11.2010, seega 31.07.2014 liiklusõnnetuse toimumise hetkel olnud kasutuses natuke üle 3 aasta ja 8 kuu;
•
liiklusõnnetuses sai oluliselt kahjustada veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker, kuid sama sõiduki pealisehitis olulisi kahjustusi ei saanud, v.a tulekustutussüsteem,
•
liiklusõnnetuse järgselt asus kostja seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja lõhkeainete veoks mõeldud pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana ning leidis, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker tuleb lugeda kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS §-i 34 mõttes hävinuks;
•
kostja hüvitas 05.11.2014 hagejale kindlustushüvitise kokku 63 493 eurot, s.h hüvitise veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri eest 39 100 eurot, (hüvitis ei sisalda liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud alusvankri väärtust 3500 eurot), hüvitise veoki Mercedes-Benz Atego pealisehitiseks oleva eritehnika tõstmise eest teisele alusvankrile 16 113 eurot, hüvitise teise alusvankri sõidukikabiini madaldamise eest 1800 eurot, hüvitise eritehnika koosseisu kuulunud tulekustutussüsteemi välja vahetamise eest 6480 eurot.
12.Pooled vaidlevad selle üle, •
kas veoki Mercedes-Benz alusvanker ja lõhkeaine veoks mõeldud pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana;
•
kas kostja on rikkunud kohustust teha kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus ning maksnud hagejale välja kogu kindlustushüvitise;
•
kas kostja on tekitanud hagejale otsest varalist kahju õigusabikulude näol.
13.Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 83 lg 1 kohaselt kohaldatakse kindlustusjuhtumile kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Kuna liiklusõnnetus toimus 31.07.2014, siis tuleb antud vaidluse lahendamisel lähtuda kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seadusest. LKindlS § 34 lg 1 sätestab, et asi loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ja § 35 lg 1, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga,
sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kuludes.
14.Hagiavaldusest nähtuvalt kasutas hageja lõhkeainete veoks mõeldud erisõidukit MercedesBenz Atego, mis koosnes alusvankrist ja pealisehitisest, ühtse tervikliku asjana. Hageja seisukohta, et tegemist ei ole kahe eraldi asjaga tõendavad alljärgnevad kohtule esitatud hageja põhjendused ja tõendid: 1) hageja kasutas kuni 31.07.2014 liiklusõnnetuse toimumiseni veokit Mercedes-Benz Atego, mis koosnes alusvankrist ja pealisehitisest ühtse tervikliku asjana, kuna tegemist oli lõhkeainete veoks mõeldud erisõidukiga, mille pealisehitise moodustasid lõhkeainete transportimiseks mõeldud seadmed ning mille alusvankrist tulenevalt oli võimalik lõhkeainete transportimiseks mõeldud seadmetega ühest kohast teise sõitmine, et oleks võimalik lõhkeainet transportida. Kostja seisukoht, mille kohaselt oleks Mercedes-Benz Atego pealisehitis teisaldatav nagu sõiduki haagis, katuseraam, kärukonks vms asi, ei ole põhjendatud, kuna pealisehitis on ehitatud kohtkindlalt sõiduki alusvankri külge (I lk 30) ning pealisehitise ühelt alusvankrilt teisele tõstmise puhul on tegemist mahuka tööga, mille maksumus on antud juhul 16 113 eurot (käibemaksuta). 2) Mercedes-Benz Ategole väljastatud registreerimistunnistus (I kd lk 31-32), millega on tõendatud, et nii sõiduki alusvankrile kui ka pealisehitisele oli väljastatud üks registreerimistunnistus. LS § 76 lg-st 2 tuleneb, et registreerimine on toiming, millega käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutus kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki või selle haagise ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendab registreerimistunnistus, 3) veoki tüübikoodi detailandmed (I kd lk 63), millega on tõendatud, et Mercedes-Benz Atego alusvanker ja pealisehitis on läbinud ühtse tüübikinnituse menetluse, mille tulemusena on Maanteeamet leidnud, et see sõiduk tervikuna on nõuetekohane. Nähtuvalt sõiduki tüübikinnituselt on sõiduki tühimassiks – 8540 kg. XxxxAS-i uue alusvankri hinnapakkumisest (I kd lk 87) nähtub, et alusvankri tühimassiks on 4367 kg. Seega on lõhekainete veoks mõeldud pealisehitisega koos Mercedes-Benz Atego tühimass rohkem kui 4 tonni suurem kui üksnes sama marki sõiduki alusvankri tühimass. LS § 78 lg 1 järgi on tüübikinnitus menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode) tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded mootorsõidukile, selle haagisele ning nende osadele, süsteemidele, varustusele ja eraldi seadmestikule, teabele juurdepääsu tagamise ja toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamise tingimused ja korra ning nõuded tüübikinnitusele vastavuse järelevalve läbiviimisele,
4) kohtu poolt määratud eksperdi hinnanguga (II kd lk 18-25), mille punktis 10 asub ekspert Taaniel Tigas seisukohale, et veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja pealisehitis moodustasid ühe tervikliku asja. Eelnimetatud tõenditega on ümber lükatud kostja seisukoht, et veoki alusvanker ja pealisehitis on kaks eraldi asja.
15.Lõhkeaineveoks mõeldud sõiduki pealisehitise valmistaja Xxxxpoolt väljastatud arvega nr 10/09-0473 hagejale ning 15.06.2010 ja 15.10.2010 maksekorraldustega arve tasumise kohta (I kd lk 127-130) on tõendatud, et avariilise sõiduki pealisehitise maksumuseks oli 205 000 eurot. Seega oli 31.07.2014 liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki alusvankri maksumus tunduvalt väiksem pealisehitise maksumusest. Ekspert hindas punktides 7 ja 11 31.07.2014 liiklusõnnetuse eelse komplektse kahjustamata veoki hinnaks 306 058,63 eurot ja alussõiduki hinnaks 49 416 eurot. Tuginedes eksperdi antud hinnangule moodustas alusvankri väärtus kogu veoki väärtusest ca 16%. Kuivõrd hagejale läks veoki liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamine (uue alusvankri ostmisega) maksma 80 979 eurot, mis moodustab veoki hinnast ca 26%, siis ei saa pidada sõidukit tervikuna hävinuks ega selle taastamist majanduslikult põhjendamatuks. Juhul kui veoki taastamisremondil oleks olnud võimalik kasutada kostjale ekspert Xxxxhinnangus väljapakutud järelturul olevaid alusvankreid (I kd lk 82-83), siis oleks suhe veoki remondi maksumuse ja selle hariliku väärtuse vahel olnud veelgi väiksem. Veoki taastamise kasuks otsustamisel omavad tähtsust asjaolud, et veoki Mercedes-Benz Atego registreerimistunnistuselt nähtuvalt olid selle sõiduki esmane registreerimine ja registreerimine Eestis toimunud 19.11.2010 ehk 31.07.2014 liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli see veok olnud kasutuses veidi üle 3 aasta ja 8 kuu (I kd lk 31) ning veoki Mercedes-Benz Atego läbisõit oli umbes 20 000 kilomeetrit. Seega ei olnud kostja otsus, et hagejale kuulub hüvitamisele üksnes alusvankri väärtus enne õnnetust, kuna veoki alusvanker kui eraldi asi on hävinud põhjendatud, vaid kostja oleks kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 34 lg 2 ja § 35 lg 1 alusel pidanud hüvitama asja kahjustamisest tekkinud taastamisremondi ja muud otsesed kulud.
16.Tulenevalt VÕS § 489 lg-st 1 ning kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS §-ist 39 on kahju kindakstegemine kindlustusandja kohustuseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et normi kaitse eesmärgiks on kannatanu kaitsmine sellise kahju eest, mis saab tekkida, kui kindlustusandja ei tee viivitamata kindlaks maksmisele kuuluvat hüvitise liiki või hüvitise õiget suurust. Antud juhul ei teinud kostja kindlaks, et veok tervikuna ei ole hävinud ning hüvitada tuleb taastusremondi maksumus ja muud otsesed kulud.
17.Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju selles, et ta kulutas veoki remondiks kokku 80 979 eurot, mida on 17 486 euro võrra rohkem, kui kostja poolt hagejale välja makstud kindlustushüvitis 63 493 eurot.
18.XxxxAS-i ettemaksuarvega, XxxxAS-i arvega nr. M008656, Antifire Tuleohutuslahendused OÜ arvega nr 1503316 ja nende arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega nr 61443, 62088 ning 61974 (I kd lk 34-39) on tõendatud, et hageja veoki Mercedes-Benz Atego liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamise maksumus oli 80 979 eurot (käibemaksuta), s.h uue
madaldatud kabiiniga alusvankri maksumus 58 386 eurot, seniselt alusvankrilt uuele alusvankrile pealisehitise ümber tõstmise maksumus 16 113 eurot ja uuele alusvankrile uue tulekustutussüsteemi paigaldamise maksumus 6480 eurot. Kohus on seisukohal, et uue alusvankri ostmine oli põhjendatud, kuna spetsiaalselt lõhkeainete veoks mõeldud veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri osas järelturg puudus, milline oli ka kostja e-kirjavahetuses väljandatud seisukoht.
19.Hageja väited, et ta lähtus uue alusvankri ostmisel kostjalt saadud infole, et alusvankri remont ei ole võimalik, et hageja võib ise uue alusvankri osta ja, et samaväärset alusvankrit ei ole võimalik omandada järelturult, on tõendatud hageja ja kostja kirjavahetusega (I kd lk 16-27, 84-86). Kirjavahetusest nähtub muuhulgas, et kostja töötaja saatis 16.10.2014 hagejale e-kirja, milles märkis, et alusveoki remont ei ole remonditöökodade hinnangul majanduslikult põhjendatud, millest johtuvalt tuleb alusveok hinnata hävinuks, 12.09.2014 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja, milles märkis, et probleemiks on samaväärse pruugitud alusvankri leidmine, mis vastaks ADR nõuetele, 05.11.2014 saadetud e-kirjas märgiti, et 31.07.2014 liiklusõnnetuses kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana, kusjuures alusvanker tuleb lugeda LKindlS § 34 lg 1 mõttes hävinuks. Kostja edastas hagejale oma 14.10.2014 e-kirjaga (I kd lk 87-89, II kd lk 54-56) XxxxAS hinnapakkumise uue alusvankri kohta. Seega on tõendatud ka hageja väide, et ta oli 2014.a oktoobris olukorras, kus ta pidi kostja poolt avaldatud info pinnalt kiiresti otsustama, kuidas tagada oma ettevõtte toimimiseks vajalik ohutu lõhkeaine maanteetranspordi võimekus ning oli sunnitud 20.10.2014 (I kd lk 126) uue alusvankri tellima.
20.XxxxAS-i hinnapakkumisega (I kd lk 40-41) on tõendatud, et hageja sai alusvankri remontimise võimalusest teada 03.03.2015, kui XxxxAS esitas vastava hinnapakkumise. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja ei esitanud hagejale enne kui hagejal oli uus alusvanker XxxxAS-ilt tellitud, 10.10.2014 antud asjatundja arvamust (I kd lk 82-83), mis viitas võimalusele, et järelturult võib leida sobivaid alusvankreid hinnaga 42 000 eurot kuni 58 740 eurot ning XxxxAS 04.09.2014 pakkumist, millest nähtuvalt oli alusvankri remont võimalik. Seega jättis kostja hagejale avaldamata ning kindlustushüvitise määramisel arvesse võtmata asjas tähtsust omava info nii kasutatud alusvankri soetamise kui ka remontimise võimalikkuse kohta ning lähtus ebaõigest eeldusest, et alusvanker iseseisva asjana on hävinenud. Kostja on viivitanud kindlustushüvitise väljamaksmisega mitu kuud, kuna õnnetus toimus 31.07.2014 ja kindlustushüvitis maksti välja 05.11.2014.
21.Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja on rikkunud VÕS § 489 lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus ning käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastaselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene
varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
22.Kohus on seisukohal, et kui kostja oleks täitnud VÕS § 489 lg 1 sätestatud kohustuse ning välja selgitanud hagejale tekkinud hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, ei oleks hageja pidanud tegema kulutusi uue alusvankri hinnaga 58 356 euro ostmiseks ja veoki liiklusõnnetuse eelsesse seisu viimiseks kulutama kokku 80 979 eurot. Seega esineb põhjuslik seos kostja poolse rikkumise ning hagejale kahju tekkimise vahel. Järelikult on kostja tekitanud oma tegevusega hagejale otsese varalise kahju 17 486 euro suuruses summas. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on hüvitisest maha arvestanud kahjustatud alusvankri maksumuse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 17 486 eurot.
23.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ning 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 17 486 eurot alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
24.Hageja esitas kostja vastu algselt hagi ka kostja poolt välja maksmata kindlustushüvitise 240,30 euro väljamaksmiseks koos viivistega alates hagi esitamisest, kuna nimetatud kulu tekkis hagejal 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel avariilise veoki Mercedes-Benz Atego teelt ära vedamisega liiklusõnnetuse toimumiskohalt XxxxAS-i teenindusse, et oleks võimalik selle veoki ülevaatamine ja kahjustuste tuvastamine ning hindamine. Kostja on menetluse kestel - 21.09.2015, hagejale hüvitanud 240,30 eurot. Kostja ei ole hagejale hüvitanud nimetatud summalt arvestatud viiviseid põhjusel, et hageja ei olnud nimetatud nõuet varem esitanud.
25.30.09.2014 kehtinud LKindlS § 35 lg 1 ja VÕS § 491 lg 1 alusel lasub kostjal kohustus maksta hagejale välja kindlustushüvitis avariilise veoki Mercedes-Benz Atego liiklusõnnetuse kohalt äraviimise ning Xxxx AS-i toimetamise kulud. VÕS § 489 lg 1 on sätestatud kindlustusandja mitte kannatanu kohustus teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Seetõttu ei lasunud hagejal kohustust hakata kostjat kui kindlustusandjat eraldi teavitama sellest, et hagejal on tekkinud rahalised väljaminekud seonduvalt avariilise sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äraviimisega ja toimetamisega Xxxx AS9
i. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et avariiline veok toimetati AS-i Xxxx kostja suuniste kohaselt, siis teadis kostja veoki transpordist ning pidi kindlaks tegema ka selle kulu suuruse. Kostja oleks pidanud 240,30 euro suuruse kindlustushüvitise hagejale välja maksma samaaegselt 63 493 euro suuruse kindlustushüvitise välja maksmisega. Kuna ta seda kohustust rikkus, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel viivist. Perioodi 26.06.-21.09.2015 eest on hageja arvutanud 240,30 euro suuruse rahasumma tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist 4,57 eurot. Tuginedes VÕS § 88 lg 8 regulatsioonile on hageja põhjendatult lugenud kostja tasutud summast esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivisintressi ning seejärel põhikohustuse, mistõttu tuleb võlgneb kostja talle jätkuvalt välja maksmata kindlustushüvitisena 4,57 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 4,57 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
27.Hageja on seisukohal, et kuna kostja on rikkunud VÕS § 489 lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus, siis oli hageja sunnitud kasutama oma õiguste kaitseks professionaalset õigusabi. Advokaadibüroo VARUL AS-i poolt hagejale esitatud arvetega nr 150565 ja 151100 (I kd lk 64-67), on tõendatud, et advokaadibüroo on osutanud hagejale kohtueelset õigusnõustamist ning hageja esitatud maksekorraldustega 15.04.2015 nr 61701 ja 29.06.2015 nr 62186 (I kd lk 124, 125) on tõendatud, et arved tasutud. Advokaadibüroo kulude aruandest nähtuvalt seondub hagejale antud õigusabi käesoleva vaidlusega ja seda on osutatud kohtueelsel perioodil. Seega on tõendatud, et kostja õigusvastase käitumise tulemusena on tekkinud hagejale VÕS § 128 lg 3 sätestatud otsene varaline kahju õigusabikulude näol 768 eurot. Hagejale tekkinud kahju ja kostjapoolse kohustuste rikkumise vahel esineb VÕS § 127 lg 4 järgne põhjuslik seos. Osutatud teenuse maht 6,4 töötundi ja selle eest nõutav tasu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud, mistõttu tuleb see kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
28.Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 768 eurot alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui
maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.