AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi M. L. vastu 2 705,13 krooni väljamõistmise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
02. veebruar 2006.a
Istungist osavõtnud isikud
AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X) esindaja V. V. (isikukood X); Kostja M. L. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. L.’lt (dokumentides ka M. L., isikukood X, elukoht X) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 2 705 (kaks tuhat seitsesada viis) krooni ja 13 senti ning menetluskulud 280 (kakssada kaheksakümmend) 280 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
14. veebruaril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas elukohas. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostjale on välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt KOS § 13, ES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1028 välja mõista kostjalt seisuga 01.01.2005.a alusetult säästetud 2 705,13 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.20. aprillil 2004.a esitatud vastuses hagiavaldusele teatas kostja, et kuna kostja ei olnud võimeline maksta hageja poolt osutatavate teenuste eest, 1997.a lõigati tema korteris keskkütteradiaatorid ära. Kostja leidis, et ta peab maksma vaid OÜ Virgas poolt välja toodud soojusejääkkoormuse eest.
PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
3.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Tema seletuste kohaselt tekkis võlgnevus 2000.a jaanuarikuust alates. Kostjale on arvestatud soojusenergia teenuste eest 15% soojuse jääkkoormusest. Ajavahemikul oktoober 1998.a kuni novembrini 1999.a hageja pole kostjale soojuse eest üldse midagi arvestanud.
5.Kohtuistungil kostja tunnistas hagi, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja leidis, et hageja poolt jääkkoormuse 15% eest nõutav võlgnevus on liiga suur. Kostja pole keskkütet üldse kasutanud. Ta elab viiendal korrusel ja tema korteris enam küttetorusid ei ole. Kostja palus hagi rahuldada vaid summas 1 500 krooni, mida kostja on võimeline maksma igakuiselt summas 100 krooni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kostja kirjaliku vastuse ja kohtuistungil antud suuliste seletuste järgi elab ta erastatud korteris aadressil Salu 1-14 Kohtla-Järve. Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 08.02.2005.a tõendi kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel kinnisasi - korteriomand asukohaga X( registriosa nr 5998) üldpinnaga 31.9 m2.
8.Võlgnevuse tõenditest nähtub, et kasutanud korteri omanikuna, ei ole kostja hageja poolt osutatud teenuste eest korrapäraselt tasunud. Kostja võlgnevused algavad alates detsembrist 1999.a. Seisuga 09.30.2004.a tekkis kostjal võlgnevus soojusenergia eest 2 705.13 krooni (t.lk. 8-13, 38-40). Kostjale on arvestatud soojuse eest lähtudes 15% jääkkoormusest..
9.Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES §151 lg2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse §151 lg1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks
2 (4)
2-05-437 vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.
10.Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale viimase poolt tegelikult osutatud teenuste eest. Pooltel on tekkinud vaidlus hageja poolt teenuste osutamise ja osutatud teenuste arvestuste üle. Kostja on väitnud, et tema tellimusel OÜ-gu Virgas poolt teostatud arvestuste kohaselt tema korteris kasutatava soojuse jääkoormus on palju väiksem, kui hageja poolt arvestatud protsent. Samas kostja ei esitanud tõendeid enda poolt tellitud tellimuse alusel soojusejääkkoormuse kindlaks tegemise ega selle käigus tehtud arvestuste alusel tuvastatud jääkkoormuse kohta. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi tõendi kohaselt OÜ-gul Virgas ei ole olnud ega ole õigust teha kütteprojekteerimistöid ehitusseaduse tähenduses.
11.Eeltoodu alusel kostja korteris kasutatav soojuse tegelik jääkkoormus on tõendamata. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Kostja vastuse kohaselt lõigati tema korteris keskkütteradiaatorid ära, kuna kostja ei olnud võimeline soojusenergia eest maksta. Et kostja ehitas korteri küttesüsteemi ümber ja kasutab keskkütte asemel alternatiivkütet, pole tuvastatud. Kostja teatas kohtuistungil, et vajadusel kasutab ta korteri kütmiseks elektrit. Sellega on tuvastatud, et tegelikult kostja pidevalt ei kasuta alternatiivkütet. Sellepärast toimub elumajas soojusenergia kadu kostja korteri seinte ja põranda kaudu.
12.Kuigi pole esitatud täpsemad arvestused kostja korteris kasutatava soojusenergia jääkkoormuse kohta, nõustub kohus hageja poolt toodud 15% jääkoormusega, mis ei ole ülimäära kõrge ega koorma kostjat ebamõislikult. Soojusenergia jääkkoormuse alla 15% vähendamist on võimalik üksnes siis, kui kostja tõendab, et ta vastava projekti alusel on asendanud korteri kütesüsteemi ning on kasutanud alternatiivkütet ja on taganud kütteperioodil oma korteris samasuguse temperatuuri, mida tagas teistele korteriomanikele tsentraalne keskkütte. Kuna seda kostja pole teinud, siis ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks.
13.Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes kasutatud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku alusta saadu.
14.Mis puudutab kostja palvet veelgi vähendada jääkkoormuse eest arvestatud summa peab kohus vajalikuks märkida, et ajavahemikul oktoober 1998.a kuni november 1999.a pole hageja kostjale soojuse jääkkoormuse eest mitte midagi arvestanud. Sisuliselt tehti kostjale soodustus ja vabastati ta üle aasta kasutatud soojusenergia eest tasumise kohustusest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi kogu haginõude 2 705.13 krooni ulatuses.
15.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 krooni, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt.
3 (4)
2-05-437
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid 224.20 krooni õigusabikulude ja 40 krooni kinnistusosakonna tõendi tasu tasumise kohta, mistõttu ei ole võimalik neid kulutusi kostjalt välja mõista.
17.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.