Tsiviilasi nr 2-05-3027
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 16.veebruaril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Külliki Johannson
Kohtuasi
OÜ A(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi JK’i (isikukood XXX, asukoht: XXX) vastu 6 837.68 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
12.jaanuaril 2006 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
hageja esindaja Nele Põder kostja
Kohtuotsuse resolutsioon •
Hagi rahuldada osaliselt.
•
Välja mõista JK’ilt 5 025.14 (viis tuhat kakskümmend viis krooni ja 14 senti) krooni OÜ A kasuks.
•
Välja mõista JK’ilt menetluskulud 811.26 (kaheksasada üksteist krooni ja 26 senti) krooni OÜ A kasuks.
Kostjal on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja loobus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. I Hageja nõue ja põhjendused 29.12.1997 sõlmisid AS Üja kostja Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas AS Ükostja kasutusse vaid kostja teada oleva salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaardi. Pärast seda võttis kostja pangakaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostas tehinguid, ületades kokku 5 025.14 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga teostada tehinguid üksnes konto jäägi ulatuses. Seega puudus kostjal õiguslik alus
5 025.14 krooni saamiseks, mistõttu tuleb vastavat summat käsitleda kostja poolt alusetult omandatud varana. Kostja ei reageerinud AS Ünõudele tasuda nimetatud võlgnevus ning AS Üloovutas nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu hagejale. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 6 837.68 krooni, s.h. ka viivised 1 812.54 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagiavalduse täienduses lisas hageja, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid pangakaardi koos tunnuskoodiga varastamist ning sellest pangale teatamist. Seega on kostja väide, et pangakaarti on kasutanud kolmandad isikud alusetu ja tõendamata. Samuti ei olnud kostjal õigust hoida pangakaardiga koos tunnuskoodi. Selle kohustuse rikkumise eest vastutab kostja. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja loobus kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. II Kostja seisukoht Kostja nõustub, et sõlmis AS-iga Ünimetatud lepingu, kuid hagi ei tunnista, kuna 1998 aasta algul varastati kostjalt rahakott koos Visa Electron kaardi ja selle tunnuskoodiga. Kostja tegi selle kohta avalduse politseile ning palus AS-il Üsulgeda antud pangakaart. Samuti ei saanud kostja pangakaarti alates 15.06.1998 – 15.06.2001 kasutada, kuna viibis kinnipidamisasutuses. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb vaidlusalusele võlasuhtele rakendada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. Pooltel puudub vaidlus 29.12.1997 AS-i Üja kostja vahel Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu sõlmimise osas, mis on tõendatud kostja taotlusega Visa Electron pangakaardi saamiseks (t lk 13-14) ja Visa Electron pangakaardi kasutamise lepinguga (t lk 15). Samuti puudub poolte vahel vaidlus nõude loovutamise osas hagejale (t lk 18). Seega on tõendatud, et AS Üja kostja sõlmisid 29.12.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu ning, et AS Üloovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostjale kuulunud pangakaardiga on salajast tunnuskoodi kasutades võetud sularahaautomaatidest välja raha, ületades kokku 5 025.14 krooni ulatuses kostja arvelduskonto jääki, mida tõendab kostja konto liikumise aruanne perioodil 16.01.1998 – 21.01.1998 (t lk1617). Nimetatud summat ei saa ka lugeda laenuks, kuna AS Üja kostja ei sõlminud seaduses ettenähtud vorminõudeid järgides kirjalikku lepingut nimetatud summa kostja kasutusse andmise kohta ehk laenulepingut. Seega on 5 025.14 krooni näol tegemist alusetult omandatud varaga. TsK § 477 lg 1 alusel on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja ei nõustu väitega, et kostja on alusetult omandanud AS-i Üvara, kuna väidab, et temale väljastatud pangakaart koos tunnuskoodiga varastati, millest teavitas ka AS-i Eesti Ühispank. Kostja ei ole aga oma väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Samuti ei oma antud tsiviilasjas tähtsust ka asjaolu, et kostja viibis alates 15.06.1998 – 15.06.2001 kinnipidamisasutuses, kuna raha omandati enne nimetatud perioodi. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu p 7.3. alusel oli kostjal kohustus koheselt informeerida AS-i Eesti Ühispank, kui on kaotatud valdus kaardi üle. Nimetatud lepingu p 7.2. alusel oli kostja kohustatud hoidma
pangakaardi tunnuskoodi pangakaardist eraldi. Kostja rikkus teadlikult viimati nimetatud kohustust hoides, kostja enda väite kohaselt, pangakaarti tunnuskoodiga koos rahakotis. Seega vastutab kohustuse rikkumise eest kostja. Hageja viiviste nõude rahuldamise osas on aga kohus eeltoodule tuginedes seisukohal, et selle rahuldamiseks puuduvad alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560.00 krooni ja tasu õigusabi eest 5 % hagi rahuldatud osast, s.o. 251.26 krooni, kokku 811.26 krooni.
Küllike Johannson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.