Eesti Vabariigi hagi Z. K., N. U. ja A. U.i vastu 32 403,13 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
01. veebruar 2006.a
Istungist osavõtnud isikud
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu registrikood 70000740) esindaja U. T. (isikukood X); Kostja Z. K. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Z. K. ́lt (isikukood X, elukoht X), N. U. ́lt (isikukood x, elukoht X) ja Alfert USSANOV ́ilt (isikukood x, elukoht X) EESTI VABARIIGI (Haridus- ja Teadusministeerium, asukoht X) kasuks solidaarselt võlgnevus 32 403 (kolmkümmend kaks tuhat nelisada kolm) krooni ja 13 senti ning kohtukulud 3 650 (kolm tuhat kuussada viiskümmend) krooni.
3.Võlgnevus 32 403.13 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220002255018 AS-is SEB Eesti Ühispank Kohtukulud 3 650 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 AS-is SEB Eesti Ühispank viitenumbriga 1200002250. Edasikaebamise kord
2-04-1452 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
ASJAOLUD
1.26. oktoobril 2004.a esitatud hagiavalduse kohaselt 16. veebruaril 1999.a sõlmis kostja Z. K. õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S990000373. 20. oktoobril 1999.a sõlmiti lepingule lisa nr 1.Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale kokku 28 000 krooni, mis kanti tema kontole. Kostja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad N. U. ja A. U. 16. veebruaril 1999.a sõlmitud käenduslepingute kohaselt.
2.01.04.2000.a laenusaaja eksmatrikuleeriti Rahvusvahelisest Sotsiaalteaduste Rakenduslikust Kõrgkoolist „LEX“ seoses õpingute katkestamisega. Tulenevalt nimetatud asjaolust tekkis tal kohustus hakata pangale tagasi maksma laenusummat. Laenu pidi ta tagastama hiljemalt 6 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist ning kogu laenusumma koos intressiga tuli tagastada vähemalt õpituga võrdse aja jooksul.
3.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 29 718,45 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
4.Rahandusministeerium teavitas 01.02.2001.a kostjat Z. K.t võlausaldaja vahetumisest ning võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist. Kostja Z. K. esitas hagejale 05. juunil 2001.a taotluse maksegraafiku koostamiseks. Hageja esindaja saatis kostjale 25. juunil 2001.a maksegraafiku, mille kostja pidi allkirjastatuna nii tema kui ka teiste kostjate poolt hagejale tagastama 09. juuliks 2000.a. Kostja maksegraafikut hagejale ei tagastanud ega nõuetekohaselt täitma ei asunud. Haridusministeerium pöördus täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus.
5.Hagejale on tekitatud kahju kokku 32 403,13 krooni, s.h 27 918,45 krooni tagasimaksmata õppelaenusumma ja ajavahemikus 03.08.2001.a-20.10.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 4 484,68 krooni.
6.Hageja palus juhindudes TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1, lg 2, § 272; HaS § 362 lg 2, lg 3; VÕS RakS § 11, õppepoetuste ja õppelaenuseaduse §30 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 32 403,13 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 450 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
7.02. ja 16. detsembril 2004.a esitatud vastustes hagiavaldusele kostja Z. K. võttis hagi omaks.
2 (4)
2-04-1452
8.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjatele N. U.le ja A. U.ile. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjatele kätte antud, kuid kostjad ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.
PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
9.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Tema seletuste kohaselt ei ole kostjad midagi maksnud. Seoses kostjate N. U. ja A. U. kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendada ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 32 403,13 krooni ning kohtukulud summas 3 560 krooni.
10.Kostja Z.K. .võttis hagi omaks.
11.Kaaskostjad N. U. ja A. U. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsega tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjatele kätte antud. Kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostjad ei teatanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja Z. K. vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja esindaja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kaaskostjate osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Kaaskostjad olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. Istungilt puudumise tagajärjed on kaaskostjale selgitatud. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kaaskostjad teatanud. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks pole nad esitanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kaaskostjad ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja sisuliselt ilma nende osavõtuta. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
14.16.02.1999.a AS-i Eesti Ühispank ja kostja Z. K. vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr S990000373 alusel anti laenusaajale õppelaen summas 13 000 krooni laenuintressiga 5% aastas. Laenukonto järgi kanti laen kostjale üle samal päeval (t.lk. 7-10, 12). 20.10.1999.a sõlmitud lepingu lisa nr 1 alusel muudeti laenuleping ja suurendati õppelaen 28 000 kroonini (t.lk. 11). Laenulepingu tagamiseks 16.02.1999.a sõlmis AS-i Eesti Ühispank kaaskostjatega käenduslepingud, vastavalt milledele kohustusid käendajad tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitud õppelaenulepingust ja selle lisadest, juhul kui laenusaaja ei täida panga nõudeid laenulepingus kokkulepitud tähtaegadeks ja nõutaval viisil (t.lk.13, 14).
15.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Laenulepingu mõiste oli toodud kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §272 lg1, mille järgi annab üks pool (laenutaja) teisele
3 (4)
2-04-1452 poolele (laenajale) omandisse (operatiivsesse valdusse) raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama.. TsK §206 lg1 kohaselt laenulepingu täitmist võis tagada ka käendusega. Käendaja vastutuse sätestas TsK §207 lg1, mille kohaselt kohustise mittetäitmisel võlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees kui solidaarsed võlgnikud. Kooskõlas TsK §207 lg2 käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik.
16.Hagiavalduse kohaselt pole kostjad saadud laenu koos intressidega tagastanud, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist. Rahandusministeeriumi 12.01.2001.a maksekorralduse nr 124 ja selle lisa nr 1 alusel kandis riik kostjate eest pangale 29 718.45 krooni (t.lk. 16). Seega kostjate kohustiste täitmine on toimunud riigi arvelt, mis omakorda annab riigile vastavalt HaS §362 lg2 nõudeõiguse laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 29 718.45 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg3 alusel ajavahemikul 03.08.2001.a kuni 20.10.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 4 484.68 krooni. Kokku 32 403.13 krooni.
17.TsK §173 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele. TsK §174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei olnud lubatud. Kostjatel ei olnud vastuväiteid hagile. Vastupidi kohtusitungist osavõtnud kostja võttis hagi omaks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi kogu haginõude 32 403.13 krooni ulatuses solidaarselt kõikide kostjate arvelt.
18.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 450 krooni, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele vastavalt TsMS § 162 lg 2 hageja kasuks kohtuvälised kulud (hageja esindaja kulud) 1 200 krooni.
19.Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 162 lg 1, lg2, § 434, § 440 lg 1 ja lg 3, § 444 lg 1, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.