lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1179/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1179/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-1179

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Ago Kutsar, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1179

Tsiviilasi

KÜ Pikk 80 hagi X vastu kaasomandi kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. novembri 2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Pikk 80 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2006

Menetlusosalised ja nende

Apellant-hageja: KÜ Pikk 80, esindajad juhatuse esimees Katrin Rehemaa ja Kiur Põld; Vastustaja-kostja: X, esindaja Aleksandr Šlenduhhov

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

rikkumise

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 9. novembri 2005 otsus muutmata.

Tartu

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.
KÜ Pikk 80 esitas maakohtule hagi X vastu, milles palus tunnistada kaasomandi rikkumist ning kohustada X omal kulul taastama Y endine olukord, s. t paigaldama ja ühendama hoone kesküttesüsteemi keskkütteradiaatorid vastavalt hoone projektdokumentatsioonile. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub kostjale korteriomand Y Tartus. Kostja on korterist omavoliliselt eemaldanud keskküttesüsteemi radiaatorid ning seoses sellega on hoone keskküttesüsteem viidud tasakaalust välja. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 2 lg 1 järgi korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega ei kuulu korteriomandi eseme reaalosa hulka keskküttesüsteemi osad. Elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega. Tegemist on ebaseadusliku ehitamisega. Kostja väitel oli luba selleks tegevuseks linnavalitsuse poolt oli olemas, kuid ta on esitanud vaid taotlusi, milles ei ole sõnagi sellest, et soovitakse olemasolevat keskküttesüsteemi korterist eemaldada. Mõlema tegevuse jaoks on vajalik nii projektdokumentatsioon kui ka ehitusluba, ka vastuvõtu akt jne. Selliseid dokumente kostja esitanud ei ole. Keskkütteradiaatorite eemaldamine on olnud omavoliline ja seetõttu tuleb endine olukord taastada. Hetkel keskküttesüsteem toimib, kuna korteriühistu viis 2 aastat tagasi selle uuesti tasakaalu.
2.X vaidles hagile vastu ja palus jätta kohtukulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et majas olemasolev keskküttesüsteem on viidud tasakaalust välja ja, et kaasomandit on rikutud. Kostja eemaldas keskkütte kehad ja isoleeris korterit läbivad küttetorud 1996 detsembris. Kui selline toiming oleks maja keskküttesüsteemi kahjustanud, oleks see selgunud juba 1996 - 1997 kütteperioodil. Majas on ka teisi korteriomanikke, kelle keskkütteradiaatorid on eemaldatud ja elektriküttega asendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri keskkütte kehade eemaldamine ja elektriküttega asendamine oli omavoliline. Kostja eemaldas keskküttekehad 1996 detsembris Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna kui Y maja haldaja nõusolekul. Keskküttekehade eemaldamine toimus enne korteriühistu asutamist ega pidanud seega vastama KÜ põhikirjale ega KOS sätetele. Kostja sai KÜ liikmeks alates 10.09.1998. Ainult alates KÜ liikmeks astumisest langevad korteriomanikule KÜ põhikirjas ja KUS sätestatud kohustused kaasomandi majandamise osas. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kaasomandile kahju tekitanud. Tõendamata on põhjuslik seos kostja keskkütte ümberehitamise ja maja keskküttesüsteemile kahju tekitamise vahel. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab radiaatorite tagasipaigaldamist, kui korteriühistu asutamiseks oli kostja radiaatorid juba eemaldanud. Kostja on elektrikütte rekonstrueerinud 2004 ning ei ole alust väita, et kostja elektrikute ei vasta elektriohutuse nõuetele. Hageja esitas kaasomandi rikkumisest tuleneva nõude, kuid ta ei ole kaasomanik ja ei ole tõendanud, et tegutseb kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 9. novembri 2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et keskküttesüsteem majas oli kahjustatud ja tasakaalust väljas. Hetkel on keskküttesüsteem tasakaalustatud ning seda on võimalik ventiilide kaudu edaspidi tasakaalustada. Hageja ei ole tõendanud, kuidas aitab keskkütteradiaatorite taaspaigaldamine ja ühisesse küttesüsteemi ühendamine kaasa elamu paremale varustamisele soojaenergiaga. Y küttesüsteemi ülevaatuse aktist ei nähtu, et KÜ Pikk 80 komisjon oleks

täheldanud elektriradiaatoritest lähtuvat ohtu. Korteris on läbi viinud E.R.T ELEKTER OÜ elektri kütteseadmete visuaalse ülevaatuse, mille kohaselt on puudu elektrikütte projekt ning puuduvad andmed elektripaigaldise ehitaja kohta. Kuna hagejale pole konkreetselt kostja elektrikütte paigaldamisest kahju tekkinud, küttesüsteem on rekonstrueeritud ning töökorras, siis puudub alus kaasomandi rikkumise tunnistamiseks. Kui hageja eesmärk on keskkütteradiaatorite taastamise nõudega vabaneda elektriküttest kui suurema ohu allikast, siis ei ole nõue saavutatava eesmärgi suhtes ei mõistlik ega proportsionaalne. Hageja väitel on kostja asendanud keskkütteradiaatorid elektriküttega omavoliliselt. Korteris asuvad keskküttesüsteemi osad on kaasomandi osaks. Siiski ei tulene sellest otseselt, et radiaatorite eemaldamise näol oleks ilmtingimata tegemist kaasomandi õigusvastase rikkumisega. Kostja on kohtule esitanud 09.12.1996 avalduse Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonnale elektriküttele üleminekuks ning Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna avalduse võimsuse suurendamiseks, millest viimast on kostja käsitlenud õigusliku alusena radiaatorite asendamiseks elektriküttega. 1996 kehtinud planeerimis-ja ehitusseaduse § 36 järgi toimub ehitamine ehitusprojekti alusel. Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna arhiiviteatisest tuleneb, et kostjal puudus kohustus esitada elamu Pikk 80 haldajale elektrikütte projekti. Kostja on taotlenud õigust asendada keskkütteradiaatorid elektriküttega ning tema taotlus on ilma projekti esitamise kohustuseta rahuldatud, järelikult on keskkütteradiaatorite vahetus elektrikütte vastu toimunud õiguspärasel viisil. Korteriühistu põhikirjast tulenevate ühise majandamise reeglite vastu ei ole kostja eksinud põhjusel, et muudatused küttesüsteemis olid tehtud juba enne põhikirja vastuvõtmist ning põhikiri muutus kostja jaoks õiguslikku tähendust omavaks alates liikmeks astumise päevast, nagu sätestab korteriühistu põhikirja p.3.l. Et hageja kaasomandi rikkumine ei ole tõendamist leidnud, ei kuulu rahuldamisele ka endise olukorra taastamise nõue. Kuivõrd hagejaks olev korteriühistu loodi ühistu liikmete üldkoosolekul vastu võetud põhikirja alusel 10.09.1998, kuid kostja korteris on elektrikute alates detsembrist 1996, siis ei saa hageja jaoks „endine olukord“ tähendada midagi erinevat elektriküttest korteris Y.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.KÜ Pikk 80 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. novembri 2005 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on arusaamatu seisukoht, et kuna käesolevaks hetkeks on süsteem korras, siis on omavoliline ehitustegevus lubatav. Selline käitumine on ebaõiglane nende korteriomanike suhtes, kes on kesküttesüsteemi asendamiseks kulusid kandnud; 2) on arusaamatu seisukoht, nagu oleks Tartu Linnavalitsus andnud loa keskkütteradiaatorite eemaldamiseks. Osundatud Tartu Linnavalitsuse kirjast on Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakond nentinud, et nende kui majahaldaja nõusolekut ei olnud vaja elektrikütte paigaldamiseks. Samas ei ole ühtegi märget selle kohta, et luba oleks antud keskkütteradiaatorite eemaldamiseks; 3) on põhjendamatult välja mõistetud õigusabikulud, kuna kohtule esitatud arvetest ei selgu, mis asjas on õigusabi osutatud.
5.Vastustaja X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. novembri 2005 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole tõendamist leidnud, et kulutusi on põhjustanud konkreetselt kostja tegevus. Korteriühistu valitsemise aja jooksul on maja keskküttesüsteemis tehtud muudatused, s. h ka teistest korteritest on keskkütte eemaldatud;

2) on ebaõige väide, et vastustaja oli elektriküttele üle läinud omavoliliselt. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 51 lg l kohaselt ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega kohalik omavalitsus on pädev otsustama, mis viisil ja ulatuses ehitusjärelevalvet teostada; 3) on õigusabikulud välja mõistetud põhjendatult, kuna esitatud arved vastavad RMS § 7 raamatupidamise algdokumendile sätestatud nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 9. novembri 2005 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu 9. novembri 2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ebaõige on apellandi seisukoht, et vastustaja on asendanud oma korteris kesküttesüsteemi elektriküttesüsteemiga omavoliliselt. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole paigaldanud elektrikütet korterisse omavoliliselt, vaid sel ajal korterelamut hallanud Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna nõusolekul ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu vastavaid põhjendusi. Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna avaldusel Tartu Linna Elektrivõrgule (maakohtu toimik nr 2-528/05 tl 23) on märgitud, et lisavõimsust taotletakse korter Y elektrikütte tarbeks. Seega, taotledes lisavõimsust elektriküttele üleminekuks, on Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakond olnud ka nõus elektriküttele üleminekuga. Samuti isegi siis, kui kostja oleks oma korteris küttesüsteemi ümberehitusega rikkunud sel ajal (s. o 1996. aastal) kehtinud seadusi, ei saaks nõuda endise olukorra taastamist ainuüksi karistusena omavolilise käitumise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korterelamu keskküttesüsteem on tasakaalustatud. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on küll hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest, kuid antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja poolt endise olukorra taastamine (s. o keskkütteradiaatorite taaspaigaldamine ja ühisesse küttesüsteemi ühendamine) aitaks kaasa korterelamu paremale (odavamale jms) varustamisele soojusenergiaga. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja korteris paiknev elektriküttesüsteem kujutaks endast ohtu teistele korteriomanikele. E.R.T. ELEKTER OÜ poolt korteris läbi viidud elektri kütteseadmete visuaalse ülevaatuse (maakohtu toimik nr 2-528/05 tl 10) aktist nähtub, et muude puuduste hulgas on läbi viimata elektripaigaldise korraline kontroll, mis tagaks turvatunde hoone valdajale, elanikele ja naabritele, kuid ei ole märgitud seda, et korteris olev elektriküte kujutaks endast ohtu. Elektripaigaldise korraline kontroll on kõrvaldatav puudus ning see ei anna alust nõuda endise olukorra taastamist. Maakohus on õigesti välja mõistnud kostja kasuks õigusabikulu 2000 krooni ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Maakohtu toimiku lk-l 36 on arve, millest nähtuvalt osutati kostjale õigusabi (konsultatsioon, hagiavaldusele vastuse koostamine ja esindamine) 2000 krooni eest. Arvest on üheselt selge, kellele osutati õigusabi ja milles see õigusabi seisnes. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-ile 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-ist 60 lg 1 ning vastavalt nimetatud paragrahvile jäävad apellandi poolt

apellatsioonkaebuses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja apellatsiooniastmes ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

Andra Pärsimägi

Ago Kutsar

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja