Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-171-05 Otsuse kuupäev Tartu, 15. veebruar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi H.Z hagi AS-i C vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-263/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i C kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kostja AS C (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindajad esindajad Riigikohtus vandeadvokaat Gaabriel Tavits ja vandeadvokaat Rando Antsmäe. Hageja H.Z (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Li Uiga. Asja läbivaatamise kuupäev 23. jaanuar 2006. a Istungil osalenud isikud Kassaatori esindajad vandeadvokaat Gaabriel Tavits ja vandeadvokaat Rando Antsmäe. Vastustaja H.Z ja vastustaja esindaja vandeadvokaat Li Uiga. Protokollis Ragne Rebane. Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2005. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada AS-ile C 21. oktoobril 2005. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 642 (kuussada nelikümmend kaks) krooni 50 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.Z esitas 4. oktoobril 2004. a Tartu Maakohtule hagi AS-i C vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks. Hageja töötas alates 2. novembrist 2000. a kostja juures bussikontrolörina. Kostja esitas
14.
novembril 2003. a hagejale koondamisteate koondamistähtpäevaga 14. jaanuar 2004. a. Koondamise põhjuseks oli asjaolu, et 15. jaanuarist 2004. a alustab piletite kontrolli AS F. Tartu linna ja kostja sõlmitud halduslepingu järgi on 1. septembrist 2003. a kuni 31. detsembrini 2005. a Tartus linnaliinide bussides sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimine ning sõiduõigust tõendava dokumendita sõitjatega seotud väärteoasjade menetlemine kostja kohustus ja seda ei saanud kostja üle anda AS-ile F. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöre. Osa kontrolöre esitasid avalduse töölt lahkumiseks omal soovil ja AS F võttis nad tööle 15. jaanuarist 2004. Samast kuupäevast võeti need isikud kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Hageja leidis, et kostja rikkus temaga töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse (TLS) § 98 ja 99.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja AS-i F 15. jaanuaril 2004. a sõlmitud lepinguga kohustus AS F kontrollima pileteid kostja linnaliinide bussides. Selleks, et oleks võimalik väärtegusid menetleda, võeti AS-i F kontrolörid kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Kuna bussipiletite kontrollimise õigus läks üle AS-ile F, siis sellest tulenevalt ei olnud kostjal enam vajadust bussikontrolöride järele. Kostjal ei
olnud enam hagejale ja teistele kontrolöridele tööd anda. Kuna kontrolöridena tööle vormistatud isikuid ei valinud kostja, siis ei pidanud ta järgima TLS § 98 lg-s 3 sätestatud kohustust võtta töötaja tagasi tööle kuue kuu jooksul, arvates töölepingu lõpetamisest, kui tööandjal tekib vabu töökohti.
3.Tartu Maakohus rahuldas 9. mai 2005. a otsusega hagi ja tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ning ennistas hageja kostja juurde tööle bussikontrolöri ametikohale. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 55 396 krooni 95 senti töölt sunnitud puudumise aja eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub AS-i F ja kostja sõlmitud lepingust, et AS F kohustub fikseerima võimaliku väärteo ja andma selle väärteo algatamiseks üle kostjale. Sama lepingu punkti 6.5 kohaselt saadab AS-i F turvatöötajaid põhitöökohaga AS-is F ja osalise tööajaga kostja juures töötav kontrolör, kellel on Tartu Linnavalitsuse volitused protokollide koostamiseks piletita sõitjatele. Seega oli sellise lepingu eelduseks asjaolu, et kostjal peavad olema tööl piletikontrolörid. Vastavalt kostja ja Tartu Linnavalitsuse 1. septembril 2003. a sõlmitud halduslepingule oli selle lepingu objektiks Tartu linnas sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimine ning sõiduõigust tõendava dokumendita sõitjatega seotud väärteoasjade menetlemine. Ilma piletikontrolörideta ei oleks kostja saanud halduslepingut täita vastavalt riigihanke pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et tal polnud vajadust bussikontrolöride järele. Kostja raamatupidamisdokumentidest nähtub, et bussikontrolöride K. H ja I. Ü-T töölepingud lõpetati töötaja algatusel 14. jaanuaril 2004. Tööle võeti I. Ü-T kostja juurde alates 15. jaanuarist 2004. a bussikontrolöri ametikohale tööajaga 8 tundi nädalas ja K. H alates 15. jaanuarist 2004 tööajaga 8 tundi nädalas. TLS § 98 lg 2 kohaselt on tööandja enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu kohustatud pakkuma võimaluse korral töötajale teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöride ametikohti, kuna kaks töötajat vormistati kostja juures tööle 0,25 bussikontrolöri ametikohale. Seega jäi faktiliselt kostjal alles üks bussikontrolöri ametikoht. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-le l on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg-tes l ja 2 sätestatud kohustuse eelistada töölejätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi töötajaid ning kas hagejale on pakutud muud tööd vastavalt TLS § 98 lg-le 2. Koondatavale teise töö pakkumine on tööandja kohustus, mille järgimata jätmise tulemuseks on koondamise ebaseaduslikuks tunnistamine koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kui töömaht küll
väheneb, kuid töötajal on võimalik edasi töötada osalise tööajaga, siis peab tööandja ka seda võimalust töötajale pakkuma. Seega oleks pidanud kostja pakkuma hagejale võimalust töötada ka osalise koormusega. TLS § 117 lg l kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, kui tööandja lõpetab lepingu ebaseaduslikult. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka kokku 66 220 krooni 95 senti. Kuna hageja palus talle välja mõistetavast summast maha arvata välja makstud koondamishüvituse 10 824 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 55 396 krooni 95 senti.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juures korraldati ümber bussikontrolöride töö. Vaidlus on selles, kas kostja täitis kohustuse pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Kostja leidis, et kuna tal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda, siis ei ole ta rikkunud TLS § 98 lg-s 2 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti tunnistanud hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks. TLS § 98 lg-st 2 tuleneb, et tööandja peab pakkuma töötajale igasugust vakantset tööd, mille tegemisega koondatav toime tuleb, arvestades tema teadmisi, oskusi ja tervislikku seisundit. Teise töö pakkumisel tuleb töötajale teatada, et töö vastuvõtmata jätmisel ta koondatakse. Koondamine on seadusevastane, kui tööandja ei kasutanud võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli. Asjas on tõendatud, et kostjal jäid alles bussikontrolöride ametikohad ning vaatamata sellele, et kontrolöride töömaht vähenes, tulnuks kostjal hagejale pakkuda bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel. Kostja seisukoht, et bussikontrolöridena tööle võetud I. Ü-T ja K. H töötasid samal ajal ka AS-is F ning allusid AS-ist F saadud tööülesannete osas viimase diskretsioonile, on õige, kuid see ei tee olematuks asjaolu, et kostjal säilis bussikontrolöride töö muutunud kujul ning hagejale seda ei pakutud. Vastavalt töölepingu seaduse mõttele ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Kui tööandjal oli võimalik pakkuda teist tööd, siis rakendub TLS § 99 ning tööandja on kohustatud välja selgitama, kellel töötajatest on töölejäämise eelisõigus. Maakohus on hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 98 lg-t 2, mitte TLS § 99 ning seetõttu ei ole asjakohased apellandi väited selle kohta, et maakohus kohaldas TLS § 99 ebaõigesti. Kuigi vaidlustatud otsuse kirjeldavas osas on maakohus teinud viite ka TLS §le 99, ei ole maakohus tunnistanud kostjaga töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks sellel alusel. ITVS § 29 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle või ametikohale. Kostja palus kohtult tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ja ennast tööle ennistada. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja
töötaja endisele tööle lubamine tähendavad iseenesest, et töötaja saab oma töö tagasi, tööleping loetakse jätkuvaks ning vahepealne aeg tunnistatakse töölt sunnitud puudumise ajaks ja tasustatakse keskmise palga alusel. Seega on maakohus põhjendatult ennistanud hageja tööle bussikontrolöri ametikohale täistööajaga. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud tööle ennistamist osalise tööajaga bussikontrolöri ametikohale, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 99. Maakohtu otsusest ja seda selgitavast määrusest tuleneb üheselt, et maakohus on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise aluseks võtnud nii TLS § 98 lg 2 kui ka § 99 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohus on otsuses leidnud, et kostjal oli olemas teine töö, mida hagejale pakkuda, samas on kohus leidnud, et kostjal säilis sama töö, kuid väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei ole vastanud mitmetele olulistele apellatsioonkaebuse põhjendustele, millega on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6. Ringkonnakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud nõudeid. Kostja hinnangul ei ole TsMS § 231 lg-ga 4 kooskõlas see, et kostja seadusliku esindaja seletustega arvestamata jätmist pole otsustuses põhjendatud. Kostja koondas 14. jaanuaril 2004. a kõik bussikontrolöri ametikohad ning 15. jaanuaril 2004. a loodud ametikohad on uued ametikohad, mille tööülesanded kattusid bussikontrolöri ülesannetega vaid väärteoasjade menetlemise osas. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et maakohus ei ületanud nõude piire. Hageja väljendas selgelt, et tema nõudeks on tööle ennistamine ametikohale, mis on loodud kostja juures. Maakohus on ebaõigesti ennistanud hageja tööle täistööajaga. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 98 lg-t 2. TLS § 98 lg 2 rakendub juhul, kui töölepingu lõpetamise ajaks on tööandjal vaba töökoht, mida on võimalik töötajale pakkuda. Koondamisteates tuleb teist tööd pakkuda vaid juhul, kui vaba töökoht on olemas. Tööandja ei pea teatama kirjalikult teise töö pakkumise võimaluse puudumisest. TLS § 99 lõiked 1 ja 2 saavad kostja arvates rakenduda vaid juhul, kui töö lõppemisel, töömahu vähenemisel või töö ümberkorraldamisel üks või mitu töökohta kahest või enamast töökohast koondatakse, kuid vähemalt üks töökoht senisel kujul jääb alles. Kui töö ümberkorraldamise tõttu ei jää ühtegi töökohta senisel kujul alles, ei jäeta töötajaid tööle TLS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu poolt TLS § 98 lg 2 sisustamine TLS § 99 lg-te 1 ja 2 kaudu. TLS § 98 lg 2 kohaselt tuleb koondatavale teist tööd pakkuda üksnes olukorras, kus koondatava endine töökoht kaob, ning selleks, et töötajal oleks võimalik jätkata töösuhet oma tööandjaga, viiakse koondatav tema nõusolekul temale sobiva töökoha olemasolul üle teisele tööle. Kui aga töökoht säilib, siis niisuguses olukorras tuleb töötajaid võrrelda TLS § 99 lg 2 tähenduses. TLS § 98 lg 2 kohaselt tuleb koondatavale teist tööd pakkuda enne töölepingu lõpetamist.
7.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole TLS § 98 lg-t 2 ja § 99 samaaegselt kohaldanud. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 98 lg-t 2. Võimalus teist tööd pakkuda oli tööandjal olemas. Viite TLS §-le 99 on kohus teinud kohtuotsuse kirjeldavas osas ning see ei ole olnud kohtuotsuse tegemise aluseks. Kui töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, tuleb töötaja tööle ennistada TLS § 117 alusel. Kohus sai hageja tööle ennistada endisest töölepingust lähtuvale töökohale. Hageja ei töötanud enne töölepingu lõpetamist osalise koormusega.
8.Kolleegiumi istungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja taotles hageja kassatsiooniastme õigusabikulude hüvitamist summas 5600 krooni. Samuti esitasid kostja esindajad taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kostja õigusabikulud olid maakohtus 8907 krooni 40 senti, ringkonnakohtus 8865 krooni ja Riigikohtus 6678 krooni 10 senti. Apellatsioonkaebuselt tasus kostja riigilõivu 4060 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 692 p 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Maakohtu otsusest pole ühemõtteliselt arusaadav, kas kohus on lugenud hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ainult TLS § 98 lg 2 rikkumise tõttu või nii TLS § 98 lg 2 kui ka TLS § 99 rikkumise tõttu. Asjasse ei too selgust ka maakohtu 23. mai 2005. a määrus, millega kohus selgitas 9. mai 2005. a kohtuotsust. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et maakohus on hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel kohaldanud TLS § 98 lg-t 2. Kolleegium on seisukohal, et kaevatava otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS §-s 227 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtuotsus oleks üheselt mõistetav ja vastuoludeta. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud, siis on apellatsioonimenetluses jäänud kohtuotsuse ebaselgus kõrvaldamata.
11.Kolleegium ei nõustu aga kostja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et TLS § 98 lg-t 2 ja TLS § 99 ei saa samaaegselt kohaldada, kuna esimesel juhul pakutakse töötajale sama tööandja juures teist tööd, teisel juhul aga jäetakse tööleping lõpetamata ühel mitmetest koondatavatest töötajatest, kes töötavad ametikohal, millest üks või mitu töökohta koondatakse. Kolleegium soostub ringkonnakohtu töölepingu seaduse tõlgendusega, mille järgi TLS § 99 rakendatakse ka sellisel juhul, kui tööandjal on võimalik koondatavatele töötajatele pakkuda TLS § 98 lg 2 kohaselt teist tööd (vakantset töö- või ametikohta), kuid koondatavaid töötajaid, kes on nõus teisele tööle üleviimisega, on rohkem kui vabu kohti.
12.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline selles mõttes, et ringkonnakohus leidis otsuses, et tööandjal jäid alles bussikontrolöride ametikohad, mida ta pidi TLS § 98 lg 2 kohaselt pakkuma hagejale muutunud tingimustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimalusel teist tööd. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja töö jäi alles, siis ei kohaldata TLS § 98 lg-t 2, sest hageja töö ei
lõppenud. Kui aga ringkonnakohus leidis, et hageja töö lõppes temaga kokkulepitud tingimustel, siis on TLS § 98 lg 2 asjakohaseks normiks ja vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjal oli vakantseid töö- või ametikohti, mida oli võimalik hagejale, arvestades tema teadmisi, oskusi, tervislikku seisundit ja muid omadusi, pakkuda.
13.Kolleegium mõistab kaevatavat otsust selliselt, et ringkonnakohus on lugenud teiseks tööks, mida kostja oleks pidanud hagejale TLS § 98 lg 2 alusel pakkuma, bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel, millel on eelneva tööga võrreldes väiksem tööajanorm.
14.Kostja väitel on uute bussikontrolöri ametikohtade tööülesanded jäänud varasemate ametikohtade ülesannetega võrreldes samaks ainult väärteoasjade menetlemise osas ja kostja töö ümberkorraldamise tõttu on bussikontrolöri töökorraldus sedavõrd muutunud, et seda hagejale pakkuda polnud võimalik. Kolleegium leiab, et kohus on rikkunud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 231 lg-t 4, kuna otsuses on jäänud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale uue bussikontrolöri ametikoha pakkumine polnud võimalik seetõttu, et sellele ametikohale tööleasumise tingimuseks oli kostja sättinud töötamise AS-is F. Selle asjaolu tõendamiseks, et uutel bussikontrolöride ametikohtadel said töötada vaid need inimesed, kes töötasid AS-is F, oli kostja kohtule esitanud ka tõendid. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kostja selle väite tõendatuse kohta seisukohta võtnud. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et hageja AS-is F ei töötanud.
15.Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et TLS § 98 lg 2 kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne töötaja koondamist. Tööandja kohustused juba koondatud töötaja suhtes on sätestatud TLS § 98 lg-s 3. Selle sätte järgi on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Kolleegium on seisukohal, et tööandja peab võimalusel pakkuma enne koondamise tõttu töölepingu lõpetamist töötajale teist tööd ka siis, kui tööleping on töötaja ajutise töövõimetuse tõttu peatunud.
16.Hagiavalduses on hageja esitanud nõude enda tööle ennistamiseks. Selline töötaja nõue on kooskõlas TLS § 117 lg-ga 1, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga maksmist, kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks asja läbivaatamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt oma hagi eset muutnud või hagist loobunud.
17.Poolte kassatsiooniastmes esitatud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks (vt käesoleva otsuse p 8) otsustab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 asja lõpulikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.