Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle AS-s TS29.05.2003 sõlmitud töölepingu nr.28-053 alusel alates 01.06.2003 a. vahetuskipper-mehaaniku ametikohal pooniveeskajal ” K”. Töölepingut muudeti 7 korral ja alates 25.05.2007 a töötas hageja AS TS infrastruktuuri halduse divisjoni sadamakapteni osakonna Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi haalpaat Viiger laevajuht-mehaanikuna. 04.12.2008 esitas tööandja 2009 a jaanuariks kavandatud töögraafiku,milles hagejal tööd ette nähtud ei olnud.Kuna tööandja põhjusi ei selgitanud pöördus hageja Advokaadibüroo poole,kelle järelpärimisele esitas kostja 12.12.2008 a. hagejale teate temaga töölepingu lõpetamise kavatsuse kohta seoses koondamisega põhjusel,et alates 6.01.2009 a. likvideeritakse Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi koosseisust üks laevajuhtmehaaniku ametikoht.23.12.2008 teatas kostja hageja töölepingu lõppemisest 05.01.2009 a. TLS § 86 p.3 alusel.Hageja leiab,et temaga töölepingu lõpetamine sellel alusel on ebaseaduslik,kuna koondamine on võimalik juhtudel,mis tingivad töö lõppemise.Töölepingu kohaselt oli hageja töökoht määratletud konkreetse laevaga,milleks oli haalpaat Viiger.Väidetav töö ümberkorraldamine infrastruktuuri halduse divisjonis tervikuna ega Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi koosseisust ühe määratlemata laevajuht-mehaaniku ametikoha likvideerimine ei oma hageja ametikoha staatusega õiguslikku puutumust.Hageja töötamiskohal haalpaadil Viiger laevajuht –mehaaniku tööde mahu vähenemist ei toimunud,seega puudusid koondamise alused.Töö hageja töötamiskohaks määratletud laeval ei lõppenud.Kuna töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata,taotleb hageja töövaidluse läbivaatamist kohtus.Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ,ennistada ta tööle ja välja mõista kostjalt keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest arvestusega 711.69 krooni iga päeva eest. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Koondamine oli tingitud kaubakäibe ja töömahu vähenemisest ,mis omakorda tingis Muuga sadamas paiknevatel valvelaevadel vahis olevate töötajate arvu vähendamise.Alates 06.01.2009 on muudetud kostja ja töötajate kokkuleppel kõigi Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi valvelaevade töötajate töölepingud selliselt,et ükski eelnimetatud grupi töötaja ei täida oma tööülesandeid mitte konkreetselt ühel laeval vaid töötajate tööülesanded on jagatud kõikide olemasolevate laevade vahel vastavalt kostja vajadusele.Koondamissituatsioon oli reaalselt olemas .Ainsaks valikukriteeriumiks sai kostja juures töötaud aeg. Töölepingu lõpetamisteade on allkirjastatud kostja juhatuse esimehe poolt ,kes omab selleks vastava volituse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse käik 05.02.2009 a. esitas UV avalduse Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile AS TSvastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks,tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt eemaloleku aja eest keskmise palga nõudes. 17.03.2009 a. otsusega jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata. 25.03.2009 a sai UV kätte töövaidluskomisjoni otsuse. 17.04 2009 esitas UV kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles,et hageja töötas 29.05.2003 a sõlmitud töölepingu nr.28-053 alusel alates 01.06.2003 a. Tallinna Sadamas Muuga sadama sadamakapteni osakonna laevalluse juhtimise grupi pooniveeskaja ” K” vahetuskipper-mehaaniku ametikohal (tlk 11-17) ja alates 25.05.2007 a AS TSinfrastruktuuri halduse divisjoni sadamakapteni osakonna Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi haalpaat Viiger laevajuht-mehaaniku ametikohal (tlk 18-19). 08.12.2008 a. teatas kostja personaliosakonna juhataja ,et seoses tööde mahu vähenemisega hageja ametikohal ja töö ümberkorraldamisega infrastruktuuri halduse divisjonis likvideeritakse alates 06.01.2009 a. Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi koosseisust 1 laevajuht-mehaaniku ametikoht (tlk 22).Teatises kinnitab kostja ,et käesoleval hetkel ei ole kostjal hageja kvalifikatsioonile ja oskustele vastavat teist tööd pakkuda,ning hageja tööleping kuulub lõpetamisele 05.01.2009 a TLS § 86 p.3 alusel töötaja koondamise tõttu. Vaidlus on selles,kas hageja koondamisel olid täidetud TLS § 98 lg.1 (kehtis kuni 01.07.2009 )sätestatud eeldused. TLS § 98 lg.1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel,tootmise või töö ümberkorraldamisel,varemtöötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel,mis tingivad töö lõppemise. Seega tuleb välja selgitada ,kas toimus tööde mahu vähenemine hageja ametikohal ja töö ümberkorraldamine ,mis tingis hagejaga kokkulepitud töö lõppemise .

Vastavalt Harju Maakohtu registriosakonna poolt 29.04.2009 a. väljaantud merelaevatunnistusele on Eesti merelaev nimega Viiger kantud kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse. Laevaregistrisse kantud laevadel töötavate isikute töösuhtega seonduvad erisused sätestab Mereteenistuse seadus. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja tööle võetud laevale Viiger laevajuht – mehaaniku ametikohale.Lepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi (tlk49-51) kohaselt olid laevajuht-mehaaniku õigused ja kohustused määratud Meresõidu ohutuse seaduse ,Mereteenistuse seaduse ja nendest tulenevate õigusaktidega. Mereteenistuse seaduse § 15 lg.1 sätestab,kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti,on laevapere liige kohustatud töötama üksnes lepingus märgitud laeval.Seega oli hageja töökoht konkreetsel laeval Viiger. Tulenevalt TLS § 98 lg.1 leiab kohus,et juhul, kui kostja töö ümberkorraldamine infrastruktuuri halduse divisjonis tingis haalpaadil Viiger laevajuht-mehaaniku töö lõppemise ,oli tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p3 alusel. Hageja väitel ei ole aga laevajuht-mehaaniku töö haalpaadil Viiger lõppenud vaid haalpaat Viiger teostab töid Muuga sadamas kogu meeskonnaga,s.h laevajuht-mehaanikuga ja hageja asemele määrati teine töötaja. Töö jätkumist haalpaadil Viiger ,ehkki mitte samas mahus ja samal viisil,kui enne 6.01.2009 kinnitab ka kostja. R kohus oma lahendis nr 3-2-1-171-05 on asunud seisukohale,et kui töömaht küll väheneb,kuid töötajal on võimalik edasi töötada osalise tööajaga,siis peab tööandja ka seda võimalust töötajale pakkuma . Kohus leiab,et kuna laevajuht –mehaaniku töö haalpaadil Viiger ei lõppenud,tulnuks kostjal pakkuda hagejale laevajuht –mehaaniku tööd haalpaadil muutunud tingimustel,millel oleks töömahu väidetavast vähenemisest antud laeval eelneva tööga võrreldes väiksem töömaht, väiksem tööajanorm või muu tingimus. Kohus leiab,et kui ka hageja töö tema ametikohal haalpaadil Viiger oleks lõppenud,tulnuks hagejale pakkuda ükskõik millist teist tööd ,mida töötaja on võimeline tegema (ka kvalifitseerimata tööd) kogu TSulatuses ja alles hageja loobumisel pakutud tööst,saanuks hageja koondada. Kostja vastusest hagile nähtub,et alates 06.01.2009 a. muudeti kostja ja töötajate kokkuleppel Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi valvelaevade töötajate töölepingud selliselt,et keegi ei täida oma tööülesandeid konkreetselt ühel laeval vaid töid teostatakse kõikidel laevadel vastavalt kostja vajadustele. Tööleping hagejaga ,kes töötas määratletud laeval ,lõpetati aga enne nimetatud ümberkorraldusi 05.01.2009.a. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud sellist töömahu vähenemist või töö ümberkorraldamist,mis oleks tinginud hageja töö lõppemise tema ametikohal . Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (kehtis kuni 01.07.2009) § 28 lg.1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks ,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

Hagiavalduses on hageja esitanud nõude enda tööle ennistamiseks.Selline hageja nõue on kooskõlas TLS § 117 lg.1,mille kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist ,töölepingu formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist,kui tööandja lõpetab lepingu ebaseaduslikult. Eeltoodu alusel leiab kohus,et töölepingu lõpetamine hagejaga 05.01.2009 a. TLS § 86 p.3 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning lähtudes nõudest ja tuginedes TLS § 117 lg.1 ja ITLS § 29 lg.1 ennistada UV tööle AS-i TSinfrastruktuuri halduse divisjoni sadamakapteni osakonna Muuga sadama laevalluse juhtimise grupi haalpaat Viiger laevajuht-mehaaniku ametikohale. Otsus tööle ennistamiseks kuulub viivitamatule täitmisele. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel on hagejal TLS § 117 lg.1 alusel õigus saada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka.Kostja on puudunud töölt alates 06.01.2009 a. Hageja on arvestanud keskmiseks päevapalgaks 711.69 krooni.Kostja ei ole hageja päevapalga suurusele vastu vaielnud.Kostjalt tuleb välja mõista hageja keskmine palk sunnitud töölt puudumise eest alates 06.01.2009 kuni tööle ennistamiseni arvestusega 711.69 krooni päev. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega kostja. TsMS § 174 lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri,milles on näidatud kulude koosseis.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.