S V hagi SA N H vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S V (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: Vassili Vorobjov (IK xxx), suulise volituse alusel Kostja: SA N H (RK xxx; asukoht: xxx) Kostja esindaja: Maia Anufrijeva (IK xxx); volikirja alusel
Kohtuistungi toimumise aeg
16.jaanuaril 2008 a
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Mitte tunnistada töölepingu lõpetamine S V TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks. Jätta rahuldamata S V nõue lõpetada tööleping TLS § 76 alusel. Jätta rahuldamata S V nõue välja mõista saamata jäänud töötasu.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud pooltel puuduvad.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Asjaolud ja hagiavalduse sisu
1.S V esitas kohtule 02.11.2004 a hagiavalduse koos järgmiste põhjendustega: S V (hageja) ja N H (kostja) sõlmisid 12.01.1993. a töölepingu nr 403/34 vanemökonomisti ametikohal. Üldine tööstaaž kostja juures on alates 01.03.1995 a. (kohtuistungil kohus täpsustas üldise staaži algust s.o. alates 01.04.1985 a). Alates 14.06.04 kuni 11.10.2004 aastani oli hageja töösuhe peatunud seoses hageja ajutise töövõimetuse tõttu. Ajutise töövõimetuse ajal saatis kostja hagejale oma 16.06.2004 a koostatud kirja nr 1-1047 töölepingu lõpetamise kohta hagejaga töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 86 p 3 alusel alates 15.06.2004, hüvitise väljamaksmisega 4 kuu eest ja etteteatamise eest vastavalt TLS § 87 lg 2. Töölepingu lõpetamise põhjusena oli teatises märgitud: raamatupidamise reorganiseerimine ja töötajate koondamine. Pärast töövõimetuslehe lõppu 12.10.2004 aastal tööle naastes lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel, etteteatamistähtaega määratlemata ja maksmata hüvitist etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Hageja leidis, et temaga on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult, kuna puudusid asjaolud, mis on seaduse alusel aluseks töölepingu lõpetamisel. Hageja leidis, et temaga töölepingu lõpetamise hetkel ei esinenud kostjal ühtegi TLS § 98 lg 1 loetletud alustest hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel. Hageja leidis, et vastavalt TLS § 87 lg 1-1 pidi kostja põhjendama kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta töölepingu lõpetamise vajadust. Hagejale 16.06.2004 a saadetud teatises oli märgitud, et koondamise põhjuseks oli “ raamatupidamise reorganiseerimine ja töötajate koondamine“. Hageja leidis, et tööandja juures ei toimunud tootmise ega töö reorganiseerimist ning tööde maht ei vähenenud. Reorganiseerimine seisnes ametikohtade ümbernimetamises, reaalselt reorganiseerimist ei toimunud. 06.08.2003 a käskkirjaga nr 354 likvideeriti kostja juures ökonomisti ametikoht, millel töötas O.T ning viidi sisse finantsanalüütiku ametikoht, kuhu võeti tööle S.A. O.T määrati finantsjuhi ametikohale 12.06.2004 a käskkirja nr 64k-2 alusel, millega raamatupidamise ametikohtade ja osakondade baasil loodi finantsosakond. Käskkiri nr 64k-2 annab hageja arvates tunnistust finantsosakonna loomisest, haiguslehtede arvestuse grupi ümbernimetamisest raviteenuste grupiks, haigekassa spetsialisti ümbernimetamisest raviteenuste spetsialistiks. Töömahu reaalsel vähenemisel, töö või tootmise reorganiseerimisel oli hagejal TLS § 99 lg 1 alusel eelisõigus töökoha säilitamisele tööandja juures koondamisel, arvestades tema 19
aastast tööstaaži tööandja juures, eriala ja haridust. Hageja leiab, et ta sobis mis tahes eelpool nimetatud ametikohale, mis loodi ja ümbernimetati. Hageja on seisukohal, et tööandja rikkus Põhikirjaga antud volitusi. Põhikirja p 3.11.7 polnud kooskõlas juhatuse esimehe tegevus - teha muutusi keset kalendriaastat struktuurüksustes, moodustades uued ametikohad ja nimetades ümber vanu ametikohti, mis tõid kaasa kulutuste muutmise ja seda et ta ei esitanud oma projekti kinnitamiseks nõukogule. Seega oli juhatuse esimehe tegevus ebaseaduslik. Hageja viitab TLS §§ 117 lg 1, ITLS § 29 lg 1, 28 lg 1 ja palub tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine, ennistada teda tööle SA Narva Haigla vanemökonomisti ametikohale ning mõista hageja kasuks välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. II Kostja vastus
2.Kostja esitas 04.02.2005 aastal kohtule kirjaliku vastuse, milles ei tunnista hagi avalduses esitatud nõudeid. Kostja võttis töötajate koondamise otsuse vastu seoses raamatupidamistalituse reorganiseerimisega tervikuna ja töö ümberkorraldamisega talituse sees. Kostja sellekohane otsus vormistati 14.06.2004 a käskkirjaga nr 64 k-2. SA N H majandus ja raamatupidamise valdkonna töökorralduses ja ülesannete täitmises toimusid perioodil 2003-2004 aastal olulised muudatused : 06.01.2003 a võeti tööle ravikindlustuse spetsialist M.S, kelle muude töökohustuste hulka kuulus ka varem hageja – vanemökonomisti- ametikohustuste nimekirjas p 8 nimetatud kohustused. Ravikindlustuse spetsialisti kohustuste kohane täitmine pole võimalik töökogemusteta Eesti Haigekassaga ja Tervishoiuametiga sõlmitavate lepingute valdkonnas, administratiivse töö kogemusteta meditsiini sfääris ja tingimata on vajalik riigi keele oskus. 02.09.2003 a võeti tööle finants analüüsi ja planeerimise spetsialist S.A, kes täitis mitmeplaanilisi majanduslikke ülesandeid kõrgel professionaalsel tasemel. Hageja seniseid ametialaseid kohustusi dubleerisid finantsanalüüsi ja planeerimise spetsialisti ametialased kohustused, kes kõrgemat majanduslikku haridust omades täidavad nimetatud kohustusi kvalifitseeritumal tasemel. Hageja töökvaliteet ei vastanud kostja nõuetele ei ülesannete teostuse ega tähtaegse täitmise poolest. Hagejal on omandatud 1970 a kesk-eri haridus tehnik-kaubatundja erialal. Raamatupidamisalast haridust pole hageja saanud. Teadmiste taset pole tõstnud, riigikeele ja arvuti kasutamise oskus oli puudulik. Finantsanalüüsi ja planeerimise spetsialisti ametijuhendisse lisati muuhulgas ka hageja senised töökohustused: vanemökonomisti ametijuhendi punktides 1-7, 9-11 nimetatud töökohustused. Alates 2003 aastast läks SA N H üle arvutiprogrammile nimega „ROOL“, mis võimaldab pidada kulutuste arvestust SA N H struktuurüksuste järgi. Enne nimetatud programmi ROOL käivitamist tegi seda tööd hageja. Kõik eelpool nimetatud meetmed viisid selleni, et 2004 aastal juuniks toimus hageja ametikohustuste ümberjaotamine asutuse teiste töötajate vahel: finantsjuhi, ravikindlustuse spetsialisti ning finants ja planeerimise spetsialisti vahel. Töö reorganiseerimise tulemusena muutus vanemökonomisti amet mittevajalikuks, seetõttu võttis kostja vastu otsuse TLS § 98 lg 1 alusel vanemökonomisti ametikoha koondamiseks ja hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Etteteatamise tähtajaga 4 kuud. Koondamise teadet hagejale töökohal tutvustada ei õnnestunud allkirja vastu, hageja kuuldes eesseisvast koondamisest, lahkus 14.06.2004 a töölt ja vormistas haiguslehe.
14.06.2004 a anti välja 14.06.2004 käskkirja täitmise käskkiri nr 299-k hagejaga töölepingu lõpetamise osas tema esimesel tööpäeval pärast tööle naasmist. 16.06.2004 saatis kostja hagejale tähitud postiga teate koos kaaskirjaga nr 1-1047. Hageja sai kirja ja teate kätte 17.06.2004 aastal, järelikult 16.10.2004 sai täis töötaja neljakuuline etteteatamistähtaeg ja tööleping kuulus lõpetamisele. Teade vormistati vastavuses TLS § 87 lg 1 p 1, kostja põhjendas teates töölepingu lõpetamise vajadust – kuna ettevõttes oli ainult üks vanemökonomisti ametikoht, siis kostjal puudus vajadus selgitada teates oma valikut. Teates oli ka informatsioon, et vabad töökohad ettevõttes puuduvad (TLS § 98 lg 2). Hageja ajutine töövõimetus lõppes 11.10.2004. Esimesel tööpäeval 12.10.2004 kohe pärast haiguslehe lõppemist lõpetati hagejaga tööleping. Kostja leiab, et tema protseduurireegleid TLS mõttes pole rikkunud. Hageja pöördus ka Töövaidluskomisjoni kompensatsiooni välja mõistmise osas. TVK 18.11.2004 a otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata. Kostja teatab, et hageja kirjutas töölepingu p 10 (töölepingu lõpetamine) alla järelikult nõustus töösuhete lõpetamise faktiga. Kostja teatas, et 2004 aastal ei võetud asutuse raamatupidamistalitusse (finantsosakonda) tööle ühtegi töötajat. Kostja palub kohtul jätta kõik hageja nõuded rahuldamata. III Menetlus töövaidluskomisjonis Käesolevas kohtuvaidluses hagiavalduses esitatud nõudeid eelnevalt Töövaidluskomisjonis ei arutatud. 3.Küll aga esitas S V 18.10.2004 a avalduse töövaidluskomisjonile SA N H vastu töövaidluse lahendamiseks, milles avaldaja taotles tööandjalt hüvitise välja mõistmist TLS § 87 lg 2 alusel keskmise palga ulatuse nelja kuu eest. Muude koondamisega seotud hüvitiste osas avaldajal pretensioone ei olnud. Töövaidluskomisjoni 18.11.2004. a otsusega jäeti avaldaja nõuded rahuldamata (t 63).
IV Kohtuistung 16.01.2008 aastal
4.Kohtuistungil muutis hageja esindaja hagi nõudeid: palus kohtul tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, loobus tööle ennistamise nõudest, palus lõpetada tööleping TLS § 76 alusel kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja välja mõista saamata jäänud keskmine töötasu töölepingu lõpetamise päeva seisuga (t protokoll 104). Kostja jäi oma kirjalikus vastuses esitatu juurde ja palus kohtul jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Kompromissi pooled ei sõlminud.
V Kohtu põhjendused
5.Kohus tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, kuulanud ära poolte seletused ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle. Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel - tööandja algatusel töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel.
7.Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
8.TLS § 86 p 3 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel.
9.TLS § 98 reguleerib töölepingu lõpetamist töötajate koondamisel. TLS § 98 sätestab, tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise (lg 1). Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (lg 2). Tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti (lg 3).
10.ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
11.Kohus on seisukohal, et tööandjal on õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid ametikohti luua ja milliseid likvideerida. Kui tööandjal esineb majanduslikus mõttes koondamise vajadus (töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamisel), siis tööandja võib ja peabki valiku tegema ja töö lõppemisel osade töötajatega töölepingud koondamise tõttu lõpetama. Töövaidluse kohtupoolne kontroll seisneb selles, et kohtul on vaidluse korral kohustus kontrollida, kas esines töölepingu lõpetamise alus (koondamissituatsioon), kas tööandja järgis töölepingu lõpetamisel seadust ehk protseduurireegleid (töötaja õigusi, TLS § 98, § 99). Koondamissituatsioon.
12.Kohus märgib, et tööandja selgitused asutuse töö ümberkorraldamise (asutuse sisene reorganiseerimine) osas on piisavalt põhjendatud ja tõendatud.
13.Koondamisteates on tööandja koondamist selgitanud järgmiselt: “raamatupidamise reorganiseerimine ja töötajate koondamine“. TLS § 87 lg 1-1 kohaselt on tööandja kohustatud kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Kohtu arvates, vastab koondamisteates olev selgitus TLS § 87 lg 1-1 sätestatud nõudele. Hagejale oli tagatud võimalus saada selgitusi ja esitada täiendavaid küsimusi töölepingu lõpetamise kohta tööandjalt kogu töölepingu lõpetamise etteteatamise perioodi jooksul. Kohus ei tuvastanud, et hageja püüdis seda teha või talle keelduti selgitusi andmast.
14.Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile (tl 21-23) ja kohtuistungil selgitanud, et töötaja koondamise tingis uute ametikohtade ehk uue struktuuri loomine asutuses. Uue struktuuri kohaselt muudeti mitmete seniste ametikohtade tööülesandeid ja funktsioone. Reorganiseerimise käigus anti kõik senised vanemökonomisti töökohustused üle mitmele teisele ametikohale ja kuna töökohustusi vanemökonomistile enam ei jäänud siis likvideeriti
vanemökonomisti ametikoht. Vanemökonomisti töökohustuste jagamisele lisaks võeti kasutusele uus arvuti programm ROOL, mis täitis ka osaliselt seniseid vanemökonomisti töövaldkonda kuuluvaid ülesandeid. Enne eespool nimetatud struktuuri muudatusi ettevõttes töötas vanemökonomisti ametikohal hageja. Seega jagati hageja ametijuhendis nimetud töökohustused ümber mitmete teiste ametikohtade vahel ja võeti lisaks kasutusele ka uus arvutiprogramm ROOL.
15.Senise vanemökonomisti ametijuhendist (t 64-65) tulenevad töökohustused jagati ümber järgmiselt:
16.Hageja ametijuhendi punktides 1-7 ja 9-11 nimetatud töökohustused anti üle, täiendavalt muudele kohustustele, finantsanalüüsi ja planeerimise spetsialistile (t 69-72 ).
17.Hageja ametijuhendi punktis 8 nimetatud töökohustused anti üle ravikindlustuse spetsialistile (t 66-67).
18.Kohus tuvastas, et finantsanalüüsi ja planeerimise spetsialist S.A võeti tööle kostja juurde 02.09.2003 aastal ja ravikindlustuse spetsialist M.S võeti tööle kostja juurde 06.01.2003 aastal (t 21). Seega töötasid hageja, S.A ja M.S alates 2003 aastast samaaegselt kostja juures ja vastavalt eelpool nimetud töökohustusi dubleerides kuni hagejaga töölepingu lõpetamise päevani. Jagades ära hageja senised töökohustused teiste ametnike vahel ja võttes kasutusele arvuti programmi „ROOL“ ei olnud tööandjal pakkuda enam hagejale töölepingus kokkulepitud tööd, mis omakorda tekitas hageja koondamise vajaduse (t 45).
19.Koondamise situatsiooni tekkimisel tööandja kohustatud järgima TLS § 98 ja 99 nõudeid. Töötajate koondamise protseduur on TLS – s üsna jäigalt reguleeritud. Olukord oleks olnud teine kui nimetatud kolm töötajat ei oleks teatud ajajooksul koos töötanud ja täitnud kasvõi osaliselt samaaegselt samu töökohustusi. Antud juhul töötasid hageja ja M.S koos alates 06.01.2003 aastast ja hageja, M.S ja S.A - kolmekesi koos alates 02.09.2003 aastast ja täitsid osaliselt samu töökohustusi andes sellega võimaluse töötajaid võrrelda. Töökohustuste täitmise nõuetekohasuse alusel (TLS § 99 lg 2) kostja oma valiku tegigi. Kostja on esitanud kohtule selle kohta ka kirjalikke tõendeid.
20.Kostja väljastas 12.06.2004 aastal käskkirja nr 64-k-2 SA N H raamatupidamise reorganiseerimise kohta. Nimetatud käskkirjaga algatas kostja asutuses töö ümberkorraldamise raamatupidamisja majandustalituse reorganiseerimiseks (ümberkorraldused). Tööandjal on õigus oma töö ümber korraldada TLS § 98 alusel. Ümberkorraldused ettevõttes annavad vajadusel tööandjale õiguse TLS § 98 lg 1 alusel läbi viia töötajate koondamise ettevõttes. Kohus tuvastas, et hageja, M.S ja S.A (juba enne reorganiseerimise algust 12.06.2004) täitsid samu töökohustusi paralleelselt dubleerides üksteist. Seega tuli tööandjal töötajate koondamise (vähendamise) otsustamisel kaaluda – kellel on töölejäämise eelisõigus arvestades TLS § 99 lg 2 ja 3 sätestatud reeglistikku. Kohus ei saa asuda tööandja asemele ja asuda töötajate tööoskusi ise hindama. Töötajate töölejäämise eelisõigus koondamisel
21.Tööandja kaalus töötajate töölejäämise eelisõigust koondamisel. Kohus tuvastas, et tööandja kaalus TLS § 99 lg 2 nõutud tööalaseid näitajaid. Kohus leiab, et seda võimaldas
asjaolu, et teatud perioodi jooksul, töötasid hageja, M.S ja S.A samaaegselt ja täitsid osaliselt kattuvaid töökohustusi. Paremate tööalaste näitajate puhul kaalub tööandja, kellel töötajatest on parem erialane ettevalmistus, parem haridustase ja kvalifikatsioon. Kostja esindaja selgitas kohtus, et hagejal puudus vajalik haridustase ja kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus. Hageja on omandanud 1970 ndatel aastatel keskerihariduse – tehnikkaubatundja erialal. Raamatupidamise alane haridus hagejal puudus. Riigi keele ja arvuti kasutamise oskus oli puudulik, teadmiste taset ei tõstnud. Tööandja hindamistulemuste võrdlemisel leiti, et töösuhe tuleb lõpetada hagejaga. Tööandja põhjendas oma valikut sellega, et hagejal puudus vastav haridus, puudusid töökogemus ja teadmised, et töötada ravikindlustuse spetsialistina või finantsanalüüsi ja planeerimise spetsialistina. S.A töölejäämise eelisõiguse otsustamisel omas suurt tähtsust tema erialane kõrgem majandusharidus ja töökohustuste täitmine kvalifitseeritud tasemel. M. S kasuks töölejäämise eelisõiguse otsustamisel oli oluline osa tema suurel varasemal töökogemusel Eesti Haigekassa ja tervishoiu valdkonnas ja vajalik riigi keele oskus.
22.Kohtule on kostja esitanud tõendina hageja töökohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta SA N H 02.10.2003 a käskkirja nr 440, millega on hagejat karistatud distsiplinaarkorras ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest (t 79-82). Nimetatud käskkirjaga määratud karistus polnud töölejäämise eelisõiguse tuvastamise ajaks kustunud ega tööandja poolt kustutatud. Seega oli hageja distsiplinaarkorras karistatud nimetatud ajal.
23.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et töötajate töölejäämise eelisõiguse tuvastamisel on esmatähtis tööstaaž. Tulenevalt TLS § 99 on töölejäämise eelisõigus koondamisel lõike 1 alusel eelkõige töötajate esindajal, siis põhikohaga töötajatel, lõike 2 alusel põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad, sama paragrahvi lõike 3 alusel võrdsete tööalaste näitajate korral töötajatel, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse ja alles siis - kes on kauem töötanud selle tööandja juures. Nimetatud TLS § 99 sätestatud töölejäämise eelisõiguse tuvastamise järjekord pole õigusnormi struktuurist tulenevalt meelevaldne (mitte valikuline) vaid imperatiivne. Tööandja tuvastas töölejäämise eelisõiguse TLS § 99 lg 2 alusel (tööalased näitajad), seega enne kui ta pidi võrdlema töötajate tööstaaže tööandja juures (TLS § 99 lg 3).
24.Kohus viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-18-00 : „Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab tööandja arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. Selleks peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus, kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud.“ (saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-18-00 ).
25.Hageja pole esitanud kohtule tõendeid asjaolude kohta, mis annavad aluse eelistada hagejat töölejäämisel M.S ja S. A asemel või mis lükkaksid ümber kostja seisukohad töölejäämise eelisõiguse otsustamisel.
26.Kui eeltoodud reeglite järgi on koondamisele kuuluvad isikud välja selgitatud, peab tööandja kontrollima, kas tal on võimalik pakkuda koondatavale muud tööd, mida nad on suutelised tegema. Teise töö pakkumine töötajale
27.TLS § 98 lg 2 kohaselt, enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Nimetatud eesmärki saab täidetuks lugeda juhul, kui tööandjal olid vabad ametikohad ning ta oli neid koondamisteates töötajale pakkunud (vt ka Riigikohtu 14.03.2001. a kohtuotsust nr 3-2-1-22-01; saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-22-01 ).
28.Kohus tuvastas, et hageja viibis 14.06.2004 kuni 11.10.2004 töövõimetuslehel (t 59-62). Hageja sai töölepingu lõpetamise nõuetekohase teate kätte tähitud postiga 17.06.2004 aastal ( t 58). Riigikohus on seisukohal, et tööandja peab pakkuma enne koondamise tõttu töölepingu lõpetamist töötajale teist tööd ka siis, kui tööleping on töötaja ajutise töövõimetuse tõttu peatunud. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema (RK lahend 3-2-1-171-05). Kohus tuvastas, et kostja teavitas hagejat koondamise teatises, et kostjal puuduvad vabad töökohad ja hageja pole seda asjaolu käesolevas hagis ka vaidlustanud (t 50-51). Sellega on kostja täitnud TLS § 98 lg 2 ettenähtud protseduurireeglid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et SA N H ei rikkunud hageja koondamisel TLS § 98 ja 99 sätteid.
29.Vastuseks hageja väitele selle kohta, et tööandjal puudus enne kalendriaasta lõppu õigus vastu võtta otsuseid, mis puudutasid ettevõttes töö ümberkorraldamist, millest tulenevalt oli juhatuse esimehe tegevus ebaseaduslik, märgib kohus järgmist: -tulenevalt TsMS § 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et koondamine oleks olnud SA N H juhatusel nimetatud perioodil keelatud või tõendit, mis kinnitaks juhatuse esimehe õigusvastast käitumist. Töölepingu seaduse mõtte kohaselt on tööandja enda otsustada töö organiseerimise küsimused oma ettevõttes ja töötajal puudub võimalus nendesse sekkuda. Küll on tööandja kohustatud järgima protseduurireegleid oma vastuvõetud otsuste täideviimisel. Seega ei saa töötaja mõjutada ega vaidlustada asutuse juhtkonnas (juhatuses, nõukogus) vastuvõetud majandusalaste ja ettevõtte tegutsemisega seotud otsuseid. Ettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja nõukogu annab juhatusele ka korraldusi ettevõtte juhtimise korraldamisel (vt. Sihtasutuse seaduse § 24 , 25). ..../ § 24. Nõukogu ülesanded Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. § 25. Nõukogu pädevus (1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. (2) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline kahju. (5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. (6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. (7) Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega. (8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused. /.......
30.Kohus vastab hageja väitele, et käskkirjas 64-k-2 on märgitud p 8 ökonomisti ametikoha koondamine, hageja töötas aga vanemökonomisti ametikohal. Samas kinnitab hageja ise, et ökonomisti ametikoht oli koondatud juba varem s.o. 06.08.2003 aastal käskkirjaga nr 354 (t 2). Hageja pole tõendanud, et kostja ametikohtade struktuuris oli peale 06.08.2003 a koondatud ökonomisti ametikoha veel teisi ökonomisti ametikohti, mida oleks pidanud koondatama silmas pidades käskkirja nr 64-k- 2 teksti (t 41). Nimetatud käskkirja punktist 4 ja punkti 8 koosmõjust tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt arusaadav, et mõeldud on vanemökonomisti ametikohta (t 39-43). Nimetatud käskkiri oli asutuse siseseks kasutamiseks ja tehti teatavaks käskkirja punktis 12 nimetatud isikutele, kellede hulgas hagejat pole. Seega ei saa hageja seda käskkirja sisu ka vaidlustada, sest see ei riku hageja õigusi ega muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks.
31.Kuna kohus on tuvastanud, et hageja koondamine on olnud seaduslik ja põhjendatud siis ei pea kohus vajalikuks pikemalt käsitleda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise küsimust ega lõpparve maksmise nõude temaatikat (muudetud nõuded). Kuid kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuistungil muutis hageja oma haginõudeid loobus tööle ennistamise nõudest ja nõudest mõista hageja kasuks välja keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue jäi muutmata. Uute muudetud nõuetena esitas hageja töölepingu lõpetamise nõude - TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel alates 16.01.2008 a (t 104) ja välja maksta sama päeva seisuga lõpparve.
Kohus pöördus korduvalt kohtuistungil hageja esindaja poole täpsustusega, et kas hageja nõuab töölepingu lõpetamist TLS § 76 (töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel) alusel. Hageja esindaja jäi oma nõude juurde. TsMS § 5 lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõuet - muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut selliselt, et lõpetada hagejaga tööleping TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel pole kohtu kaudu võimalik. Kohus pole hageja ja kostja vahelise töösuhte pooleks. TLS § 76 alusel, poolte kokkuleppel, saavad töösuhte lõpetada hageja ja kostja, vastava kokkuleppe eelneval sõlmimisel, kui konkreetse töösuhte pooled.
32.Kohus vastab kostja järgmisele väitele (t 23), et: kuna hageja kirjutas töölepingule alla töölepingu lõpetamise jaos nr 10, siis hageja järelikult nõustus töösuhte lõpetamise faktiga. Kohtu hinnangul hagejapoolne töölepingu allkirjastamine töölepingu lõpetamisel on seotud töölepingu lõpetamise vormistamisega ja poolte informeerimisega, mitte töölepingu lõpetamise nõustumisega. Nimetatud töölepingu allkirjastamine töösuhte lõpetamise korral ei võta töötajalt õigust töölepingu lõpetamist vaidlustada.
33.Eeltoodut kogumis arvesse võttes leiab kohus, et kostja on töölepingu hagejaga lõpetanud seaduslikult. VI Menetluskulude jaotus
34.Hagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 1 riigilõivuvaba.
35.Hageja ei taotlenud kostjalt hageja kantud kohtukulude väljamõistmist.
36.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.