N. M. hagiavaldus AS Fortrade vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töölt sunnitud puudumise aja eest saamata jäänud palga nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Hagihind
23 940 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
N. M. (IK xxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi I. G. AS Fortrade (RK xxx)
Kostja: Kostja seaduslik esindaja:
A. F.
Resolutsioon
1.N. M. hagi rahuldada.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks 02.07.2007 N. M. lõpetatud tööleping TLS § 876 p 3 alusel.
3.Lugeda 01.02.2006 sõlmitud tööleping lõppenuks N. M. algatusel alates 02.07.2007.a.
4.Välja mõista AS-ilt Fortrade N. M. kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 23 940 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada nelikümmend) krooni.
Välja mõista AS-lt Fortrade hageja õigusabikulud summas 5947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti riigituludesse. Väljamõistetud summa kuulub tasumisele arveldusarvele nr 221023778606 Swedpank või arvele nr xxx SEB Pank, viitenumber xxx, selgitusega: „N. M. hagiavaldus 2-07-28401“. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
I ASJAOLUD
1.1. Hageja töötas alates 01.02.2006 AS Fortrade Jõhvi Mööblimajas müüja ametikohal. Töölepingu sõlmimise ajal moodustas töötaja töötasu 3 000 krooni, millele lisandusid vastavalt töötulemustele lisatasud. 03.05.2007 esitati hagejale käskkiri, et alates 04.07.2007 lõpetatakse temaga seoses töömahu vähendamisega töösuhe ning makstakse vastavalt seadusele koondamistasu. Töösuhe lõpetati 02.07.2008 TLS § 86 p 3 alusel. Hagiavalduse sisu
1.2. Hagiavalduse /tl. 1-3/ kohaselt töötas hageja tööandja juures alates 01.02.2006 müüjana. Töötaja tööülesanneteks oli kaupade vastuvõtmine-väljaandmine, müük ja klienditeenindus. Töötaja töötas kuni 03.05.2007 ilma tööandjapoolsete märkusteta. Peale seda, kui oli hagejaga tööleping sõlmitud, võeti tööle 2006.a. aprillis uus töötaja müüja ametikohale. 2007 aastal oli hagejal alust arvata, et ootab last, mida kinnitas ka test. Oma kahtlustest rääkis hageja ka kaastöötajatele ning peale seda muutus tööandja suhtumine temasse. 2007 mais pakkus tööandja töötajale võimalust töösuhte lõpetamiseks omal soovil, mis annaks töötajale võimaluse uuesti tööle kandideerida. Töötaja sellist võimalust ei kasutanud. 03.05.2007 edastati töötajale käskkiri, milles teavitati, et töösuhe lõpetatakse seoses koondamisega. 02.07.2007 lõpetas tööandja töösuhte töötajaga TLS § 86 p 3 alusel. TLS § 86 p3 alusel võib koondamine aset leida siis, kui tööandja majanduslikel põhjustel ei suuda enam töötajat tööga kindlustada, st. kui töö lõpeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokkulepitud tingimustel. TLS § 98 lg 1 on ära toodud alused, mille puhul on tööandjal õigus töötajaid koondada.
1.3. Tööandja juures ei ole müüjate töö lõppenud ning ei ole teada ka töömahu vähenemine. Peale töötaja tööle võtmist on tööandja veel võtnud müüjaid tööle. Hageja töökohal töötab teine, hiljem töölevõetud töötaja, kes täidab samu tööülesandeid, mis täitis hageja. Kui tööandjal tekib koondamise vajadus, on tööandja kohustus arvestada töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. TLS § 99 sätestab ka millist töötajat töölejäämisel eelistatakse . 2 (21)
TLS § 98 lg 2 kohustab ka tööandjat koondamisel pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja ei ole töötajale pakkunud teist tööd. Hageja nõueteks on: tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 järgi ebaseaduslikuks ja ennistada töötaja tööle ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töölt sunnitud aja eest saamata jäänud palk.
1.4.Hageja palub haginõuded rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
1.5.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista /tl. 16-17/ Vastuse kohaselt ei ole hageja tööandjat oma lapseootusest teavitanud ja ei ole esitanud ka sellekohast dokumentaalset tõendit. Rasedal on õigus töötingimuste muutmist nõuda ainult arsti vormistatud haiguslehe alusel. Töösuhte lõpetamisel, et kasutada eelist, tuleb tööandjale teavitada, et töötaja on rase. Hageja ei ole tööandjale arsti tõendit esitanud oma raseduse kohta. Seoses majandusliku raskusega oli sunnitud tööandja koondama ühe töölise, töösuhte lõpetamisel ei olnud tööandjal töötajale tööd teises kohas pakkuda. Koondamise otsustamisel hindas kostja müüjate tööd ja jõudis arusaamisele, et hageja tööalased näitajad on kõige kehvemad. Koondamisel lähtus tööandja TLS §-st 99, eelisõigused hageja suhtes ei kehtinud.
1.6.Kostja palub jätta haginõuded rahuldamata ning kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja pakub võimalust asi lahendada kompromissiga tingimustel, et j ́hageja loobub hagist ja kostja poole kohtukulude väljamõistmise nõudest. Hageja seisukoht
1.7.Hageja selgituste /tl. 20-22/ kohaselt puudus tal vajadus koheselt teavitada oma kahtlustest lapseootuse suhtes, kuna ta ei olnud ise täielikult kindel raseduses. Enne hagiavalduse esitamist selgitas hageja kostjale tekkinud olukorrast ning soovis saada kohtuvälist kompromissi. Kostja pakkus hagejale töösuhte lõpetamist omal soovil, kuna siis oleks võimalik tööle asuda teise firmasse (OÜ Seegi Mööbel), mille esindus tegutseb samas hoones kus tööandjagi. Töötaja ei ole kunagi soovinud töötingimuste kergendamist või muutmist. Kostja ei ole hinnanud TLS § 99 sätestatut. Kostja ei ole kunagi etteheiteid hageja töö suhtes teinud. Seega on kostja väiteid paljasõnalised. Arusaamatuks jäävad, milles seisnevad tööalased näitajad, kuna ei ole välja toodud, asjaolusid, mis näitaksid töötulemusi. Vastavalt TLS § 87 lg 1 1 kirjalikus teates peab tööandja kirjalikus teates põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Hageja arvates ei olnud põhjendatud ka töömahu vähenemine ja nimetatud väide ei olnud piisav. Hageja arvates on tõendatud, et ja selle üle vaidlust ei ole, et töölepingu lõpetamise ajal oli hageja rase ja kostja rikkus TLSD § 92 lg 1 toodud keeldu ja isegi kui keeldu mitte arvestada, rikkus kostja koondamisel TLS ettenähtud protseduurireegleid ning lähtuvalt IVTS § 28 lg 3 tuleb lugeda töösuhe lõpetamine lugeda ebaseaduslikuks. Kostja poolt esitatud kompromiss ei ole vastuvõetav, kuna see eeldab nõudest loobumist.
1.8.Hageja loobub tööle ennistamise nõudest vastavalt TLS § 117 lg 2 ning palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikus ning välja mõista hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja seisukoht
1.9.Kostja esitas omapoolse seisukoha /tl. 27-28/, mille kohaselt hageja on esitanud tõendi, et ta on rase. Nimetatud asjaolu ei olnud kostjale teada ja kostja sai sellest teada 25.09.2007, kui sai kätte hagimaterjalid. 3 (21)
Kostja, kui äriühingu majandustegevus on pidevas muutuses. On olukordi, kus kostjal on ebapiisav käive, mis omakorda tähendab, et peab muutma ka töötajate koosseisu (hulka). Seetõttu võib tekkida olukordi, et kostja on sunnitud koondama töötajaid ja näiteks 6 kuu pärast uuesti töötajaid juurde võtma. Hageja väited, et tema koondati ja tema aseme võeti kohe teine töötaja, ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja seisukoht jääb selgusetuks, millist keeldu eiras kostja, kui tööandjana koondas hageja. Kostjale ei olnud koondamise ajal teada hageja rasedus, see teatavaks saanud alles 25.09.2007. Kostjal ei ole olnud etteheiteid hageja töö osas sellisel määral, mis andnuks alust kostjat kui töötajat karistada distsiplinaarkorras, kuid kostja märgib et hageja panus (tööoskused) olid võrreldes teiste töötajatega ebapiisavad. Nimetatu oli ka põhjuseks, miks just koondati hageja, mitte aga keegi teine töötaja. Hageja ja teiste lihtmüüjate töö hindamisel kostja lähtus nende müügioskusest, oskuses meelitada ostjaid ostma kaupa, oskuses pakkuda kaupa jne, nimetatud näitajate osas olid hageja töötulemused võrreldes teiste töötajatega kõige kesisemad. Hageja ei ole siiani tõendanud, et kostja teadis hageja rasedusest koondamise momendil. Hagejale oli koondamisest teada antud juba 03.mai 2007.a., seega enne kui hageja oli rasestunud. Kuni koondamise momendini oli hagejal võimalik kostjale rasedusest teada anda, kuid hageja millegipärast seda ei teinud. Kostjapoolne tegevus hagejaga töösuhte lõpetamisel algas juba enne, kui hageja oli rasestunud. Puudub vaidlus selles osas, et hageja ei olnud juba 03.05.2007.a. kavandatavast koondamisest teada saanud. Hageja oma vastuses viitab ITLS § 28 lg 3, mille alusel võib jätta nõude rahuldamata. Nimetatud regulatsiooni reguleerib vaidlust Töövaidluskomisjonis. Sama regulatsiooni sisust tuleneb ka töövaidluse lahendaja kohustus hinnata igakülgselt tööandja ja töötaja tegevust. Regulatsioonist tuleneb, et töötaja nõue võib jääda ka rahuldamata. Hageja lihtsalt soovib rikastuda kostja arvel, soovides kasutada ära oma rasedust.
1.10.Kostja esitas täiendava selgituse /tl. 42-43/, mille kohaselt toimikus olevast naiste nõuandla kaardist nähtub, et asjaolust, et hageja on rase, ei olnud ka hageja ise teadlik töösuhte lõpetamise päeval, sest esimene arstivisiit on kaardil märgitud 10.07.2007, kuid töösuhe poolte vahel lõppes 04.07.2007. Asjaolu, et kostja oli teadlik hageja rasestumisest, tõendamiskohustus on hagejal. Kostjal ei ole võimalik tõendada mitteteadmist (kui negatiivset asjaolu), mida hageja oma vastuses eeldab. Hageja poolt nimetatud asjaolu, et töösuhte lõpetamine oli kostjale vajalik selleks, et vältida hageja lapsehoolduspuhkusele minekuga seotud lisakulutusi on emotsionaalne, kuid sisutu. Sisutu põhjendusel, et vanemahüvitisi ja muid lapsetoetusi maksab riik oma pädevate organite kaudu, mitte kostja tööandjana.
1.11.Hageja tööoskused võrreldes teiste töötajatega olid ebapiisavad. Ebapiisavus väljendus oskuses pakkuda klientidele kaupu, võita nende tähelepanu, puudus meeldiv suhtlemisoskus, keelteoskus. Kostja oli mais 2007 valiku ees, keda müüjatest koondada (kostjal oli sel ajal 6 müüjat). Kostja põhitegevuseks olev mööbli müügikäive pidevalt vähenes (märts 2007 ca 765 tuhat krooni; aprillis ca 614 tuhat krooni ja mais 2007 ca 530 tuhat krooni). Tuginedes varasemate aastate kogemustele suvekuudel müügikäibed alati vähenevad. See oli ka põhjuseks, miks oli vajalik ühe müüja koondamine. Kuna hageja töönäitajad ja kutseoskus olid teistest kesisemad ning kostjale ei olnud teada hageja rasedus, otsustas kostja koondada hageja, mille kohta andis hagejale koondamisteate. Kostja veelkord juhib kohtu ja ka hageja tähelepanu asjaolule, et hageja koondamismenetlus algas juba 03.05.2007, st. veel enne, kui hageja rasestus. Ehkki nimetatud asjaolu ei ole otseselt seotud käeoleva vaidlusega, kostja teatab, et ta ei ole võtnud tööle ühtegi uut müüjat peale hageja koondamist. Kostjal on jätkuvalt 11 töötajat, kellest 5 on müüjad.
1.12.Töölepinguseaduses ei ole selgesõnaliselt fikseeritud vormi, milles peaks olema esitatud tööandjale teade töötaja lapseootusest. Kuid teatamist eeldatakse, et välistada rasedatega töösuhte lõpetamist nn. üldalustel. Töölepinguseaduses on väljendatud sõnaselgelt vastav töösuhte lõpetamise keeld, kuid käesolevas vaidluses kohus peaks analoogia põhimõttel arvestama ka ITVS § 28 lg 3 viimases lauses sätestatuga. Hageja oma seisukohas on asunud samuti seisukohale, et kohus peaks arvestama ITVS-s sätestatuga. Seega kohus võib arvestada ka ITVS § 28 lg 3 viimases lauses sätestatuga. Kostja jääb varasemalt esitatu juurde. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning menetluskulude jaotamisel kohustada hagejat hüvitama AS-le Fortrade kõik menetluskulud. 4 (21)
Hageja seisukoht
1.13.Hageja esitas omapoolse seisukoha /tl. 49-50/, mille kohaselt kostja ajab segamini sünnitushüvitise, sünnitoetuse, vanemahüvitise ja lapsetoetuse. Hageja pidas silmas sünnitushüvitist, mida makstakse ainult töötavale naisele. Hageja jäi ilma sünnitushüvitisest ning vähenes hageja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, millega on hagejale tekitatud kahju. Hagejal ei olnud küll täielikku kindlustunnet oma rasedusest maikuus, kuid nagu eelpool märgitud, hageja tundis seda ja arstile minnes oli ta selles veendunud. See et arstivisiit toimus 10.07.2007.a ei tähenda aga seda, et hageja ei olnud (ja ka ei teadnud sellest) töösuhte lõpetamisel 04.07.2007.a teadlik, et ta on rase. Kostja oli teadlik hageja rasedusest, kuna enne töölepingu lõpetamist sai hageja kostjaga kokku, proovides asja lahendada kohtuväliselt. Hagejal puudub seadusest tulenev teatamiskohustus, sellest tulenevalt ei saa olla ka vorminõuet sellisele teatele. Samuti ei oma tähtsust nn. koondamismenetluse algus. Tähtsust omab asjaolu, et hageja oli temaga töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu rase ja tööandja rikkus TLS § 92 lg 1 sätestatud keeldu. Teatamist ei saa eeldada seaduse alusel, kui sellist kohustust pole seaduses sätestatud, samuti on hageja veendunud et kostja oli sellest teadlik ning hageja ei saanudki hiljem tööandjale sellest teatada tulenevalt tööandja pahausksest käitumisest. Samuti võib hageja eeldada, et tööandja {seadusekuuleka tööandjana) oleks pidanud enne töötaja koondamist tegema kindlaks, kas ei esine asjaolusid, mis ei luba töötajat koondada (ka sellist kohustust pole seaduses sätestatud). Analoogia alusel ei saa materiaalõigusele (TLS) kohaldada menetlusõigust (ITVS). Kohus juhindub menetlusõigusest ka ilma materiaalõiguse analoogiat kasutamata. ITVS § 28 lg 3 sätestatu on kohtu kaalutlusõigus (diskretsioon), olenemata poolte seisukohtadest. 1.14 Hageja loobus tööle ennistamise nõudest pidades seda mõistlikuks antud olukorras. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Hageja kaalub seda võimalust, mis on talle antud. Hageja ei püüa alusetult rikastuda kostja arvel. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu. Hageja pole kostjalt alusetult midagi saanud, ega saagi, kuna kostja, tööandjana on rikkunud seadusest tulenevat keeldu, seega on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Kostja poolt seadusest tuleneva keelu rikkumine ei tähenda mingil juhul, et hageja rikastuks alusetult. Hageja soovib oma rikutud õigustele kaitset ja hüvitist seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
II EELISTUNG
2.1.Hageja selgituste kohaselt loobub ta tööle ennistamise nõudest. Soovib saada kompensatsiooni töölt puudutud aja eest keskmise palga ulatuses, töölt puudus kuus kuud ning kompensatsiooni suurus on seega 20 000 krooni. Koondamine algas küll varem aga jutud sellest, et hageja oli rase, käisid juba varem. Hagejal oli neli kuud katseaega ja peale selle teatas A.F., kes oli tööandja esindaja, et hageja töötab väga hästi, ning ta vormistati alaliselt tööle. Hagejale ei tehtud kunagi ühtegi märkust selle kohta, et halvasti töötab. 2.2.Kostja esindaja seletuste kohaselt ta ei näe kompromissi võimalust. Distsiplinaarkaristusi hagejal ei olnud, kuid tal oli probleeme eesti keele valdamisega. 2.3.Kohus lükkas eelistungi edasi, et anda pooltele võimalus kompromissi sõlmimiseks.
III KOMPROMISETTEPANEKUD
Hageja kompromissettepanek 3.1.Hageja esitas 25.06.2008 kohtule ettepaneku /tl. 72/, mille kohaselt hageja jäi kostja tegevuse tagajärjel ilma sünnitushüvitisest mida makstakse ainult töötavale naisele. Ravikindlustuse seaduse 5 (21)
(edaspidi RaKS) § 50 lg 3 p 2 järgi ajutise töövõimetuse hüvitise liigiks on sünnitushüvitis. RaKS § 58 lõike 1 esimese lause järgi makstakse sünnituslehe alusel rasedale sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui isik on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Hageja brutopalk oli 2006.a 3990 krooni (neto 3563), millelt tööandja maksis 2006.a jooksul igakuiselt sotsiaalmaksu 1317 krooni, seega aastas 15 804 krooni, mis teeb tuluks 15 804/0,33= 47 890 krooni. Kalendripäeva keskmine tulu 47 890/ 365=131, 20 krooni. Sünnitushüvitis 140 päeva eest 140 x 131, 20 = 18 368 krooni, millelt peetakse kinni tulumaks (2007.a tulumaksumäär 22%, maksuvaba tulu 2000 krooni, tulumaks 3600, 96 krooni), seega sünnitushüvitis oleks olnud 14 767 krooni. Hageja jäi ilma õigusest saada sünnitushüvitist summas 14 767 krooni. 3.2 Hageja nõuab kostjalt hüvitist 6 kuu keskmise brutopalga ulatuses, seega 6 x 4286 krooni = 25 716 krooni. Hageja vähendab nõutava hüvitise summat ja on nõus sõlmima kompromissi tingimustel, et kostja maksab hüvitist 20 000 krooni ning poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Kostja vastus kompromissile 3.3.Kostja seisukoht kompromissi osas /tl. 76-77/. Kostjale on vastuvõetamatu hageja kompromissiettepanek. Kostja on nõus kompromissiga tingimustel , et hageja loobub esitatud hagist ja kostja ei esita omapoolset nõuet kohtukulude nõude osas. 3.4 Kostja seisukoht hageja poolt 20.06.2008 esitatud seisukoha osas: - hageja on oma selgitustes tulnud välja sisuliselt uue haginõudega, milleks on, et - hageja jäi ilma õigusest saada sünnitushüvitist summas 14767 krooni. Hageja ei ole toonud ühtegi tõendit ja põhjust, milles seisneb kostja õigusvastane käitumine ja milline on kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vaheline õiguslik seos. Kostjal puudub süü, et hageja ei ole saanud mingit riiklikku hüve. Kostja pöörab kohtu ja ka hageja tähelepanu TLS § 143 lg 1 sätestatud töövaidlusorganisse pöördumise tähtajale - töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse 4 kuu jooksul , arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pole järginud vastavat tähtaega ning vastava haginõude esitamisel kostja palub kohtul vastavale nõudele kohaldada aegumist. Hageja seisukohas esitatud keskmise palga arvestus ei vasta Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001.a määrusega nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord" sätestatud keskmise palga arvestamise korrale. Hageja arvestus on ebaõige, hageja ei ole arvestuse esitamisel arvestanud riigipühadega, samuti arvestanud sotsiaalmaksuga mida ei võeta arvestuse aluseks. 3.5 Hageja panus (tööoskused) olid võrreldes teiste töötajatega ebapiisavad (kesisemad). Seoses majandusnäitajate halvenemisega oli kostja juhatuse liige sunnitud kedagi töötajatest koondama. Arvestades müügimahtusid, pidas kostja vajalikuks koondada kedagi valgustite osakonna müüjatest. Valgustite osakonnas oli enne koondamist 2 töötajat - N. M. ja J. S.. Juhatuse liikmel tuli valida koondamise küsimus nende 2 töötaja vahel. Koondamisotsuse tegemisel kostja juhatuse liige tegi võrdleva analüüsi nimetatud 2 töötaja osas. Kostja juhatuse liikme võrdlev analüüs on toodud allpool. Nimetatud analüüs võis olla subjektiivne (kuna lõpliku otsuse tegi ikkagi kostja juhatuse liige), kuid tuginevalt sellele analüüsile ja vanemmüüja J. I.`i arvamusele, kostja juhatuse liikme isikus tegi otsuse koondada N. M., st. hageja. N. M.ja J. S. võrdlev analüüs: Võrdleva analüüsi tulemusena jõudis kostja juhatuse liikme isikus arusaamisele, et M.. kui töötaja tööalased näitajad on kehvemad kui S. ning seoses AS Fortrade vajadustega tuleb koondada N. M.. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
IV EELISTUNG
6 (21)
4.1 Hageja selgituste kohaselt ta tööle ennistamist ei soovi, nõuab kostjalt hüvitise maksmist. 4.2 Kostja esindaja selgituste kohaselt on pakkumine hagejale, et juhul kui ta hagist loobub, siis sel juhul ei nõua kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Jääb oma seisukohtade juurde. Kostja esindaja leiab, et hagejal ei ole korrektset hagiavaldust selgete nõuetega.
4.3.Tunnistaja M. M.`i selgituste kohaselt töötas hageja mööblimajas lampide osakonnas kuid andis puhkepäevi ka teistes osakondades, kuhu teda saadeti sinna ta ka läks. Tunnistaja ei oska öelda vallandamise põhjusi. Põhjused olid arvatavasti isiklikud. Arvab, et võeti uus tööline, kes meeldis kostjale rohkem. Kuidas hageja klientidega töötas, oli meeldiv, hageja oli töökas, suhtles hästi klientidega, ta meeldis klientidele. Hageja otsene ülemus oli A. F.. Tunnistaja võtaks sellise töölise tööle nagu on hageja. Ta oli huvitatud müügist, ning ei peljanud teha ka füüsilist tööd, oskas ühesõnaga kõike teha. See ei vasta tõele, et hageja võeti tööle lampide osakonda, lampide osakonnas töötas ta vaid kaks päeva, ülejäänud päevad töötas teistes osakondades. Tööline ,kes hiljem võeti tööle , töötab täpselt samade tööülesannetega kui hageja. Tunnistaja on sisustusosakonna juhataja samas kaupluses, kus töötas hageja. Müüja Julia võeti müüjana hiljem tööle kui hageja. Hageja suhtles klientidega eesti keeles, seega keelega tal probleeme ei olnud.
4.4.Tunnistaja N. K. selgituste kohaselt kui räägiti firma reorganiseerimisest, töötas ta teises firmas ja oli vaja leida teist inimest. Küsis kostja esindajalt, kas hakatakse koondama või mitte, et juhul kui hakatakse koondama, siis tema võtaks endale tööle kedagi, kuid kostja esindaja vastas et mingit koondamist ei tule. Hiljem selgus et koondamine ikkagi toimub ja kostja esindaja ütles, et tunnistaja võtaks hageja tööle, aga tal olid juba selle aja peale töötajad valitud. Küsis kostja esindajalt, et miks just hageja vallandatakse, kuna oli kaks müüjat, kes töötasid vahetustega. Tunnistajale öeldi et see ei ole tema asi, see on juhatuse otsustada, keda koondada. Veel öeldi, et hageja on kärmem ja leiab endale uue töö kiiremini Peale seda hageja koondati. Tunnistaja on praegu suundunud teisele tööle. Tunnistaja töötas samas majas, teises firmas, samal korrusel, kuid aitas tüdrukuid ka lampide osakonnas. Alguses õpetati hageja välja ja hiljem tema kohta pretensioone ei olnud, kuid teisel müüjal, Julial puudub huvi töö vastu. Hageja suhtles hästi klientidega, oli kiire õppija ja sai kohe aru peale väljaõppimist mida teha, sai hästi tööga hakkama. Hageja omandas hästi töötamise kataloogidega ja oli kiire taibuga, mingeid pretensioone hageja suhtes ei olnud. Mõlemad müüjad töötasid kõigis osakondades, nad andsid puhkepäevi, neil ei olnud oma osakonda. Hageja tuli tööle enne kui teine müüja. Ta tuli kuu või kaks Juliast varem tööle. Vastavalt vajadustele pandi müüjad ümber erinevatesse osakondadesse, lampide osakonnas oli tavaliselt üks müüja kelleks oli Jekaterina, hageja ja müüja Julia vajadusel abistasid teda kui oli suurem töökoormus. Klientidega probleeme keeleoskuse pärast hagejal ei olnud, ei olnud kuulda, et kliendid ei oleks saanud temast aru.
4.5.Tunnistaja V. L. vastuste kohaselt töötas ta sel ajal müüjana kui hageja tööle võeti. Peale hagejat võeti veel üks töötaja tööle. Eelmisel aastal märtsis algas koondamine, kuna tunnistaja oli teistest vanem, siis ta lahkus ise töölt. Hageja oli alati huvitatud töötulemustest. Ei oska öelda, miks hageja vallandati, algul oli jutt et üks inimene vallandatakse ja seepärast tunnistaja lahkus ise töölt märtsi keskel. Hagejal ei olnud probleeme klientidega. Tunnistajale meeldis hageja tööstiil, ta oskas müüki lõpule viia. Probleeme eesti keelega hagejal ei olnud. Teine müüja ka räägib eesti keeles, aga tunnistajaga suhtles vene keeles, hageja seevastu eesti keeles.
4.6.Tunnistaja J. I.`i selgituste kohaselt läks firma teadlikult vallandamisele. Kuna osakonnas pidi üks inimene koondatama, kuna seal töötas kaks inimest, siis tuli üks töötaja koondada. Tunnistaja on vanem-müüja. Tööülesanneteks on töötada personaliga, vaadata nende järgi, töötada kassas. Seal töötasid müüjad kes oli töötanud 5 aastat, kuid hageja oli töötanud vaid pool aastat ja seepärast koondati hageja. Lampide osakonnas oli ka hiljem tööle võetud töölisi. Oli vaid suuline kokkulepe, et hageja töötab lampide osakonnas, kuid põhiline müüja ta ei olnud, põhiline müüja oli J.. Me püüdsime teha mõlemad müüjad, nii hageja kui Julia vahetusmüüjaks kuid see ei õnnestunud. Kuna oli suuline kokkulepe selle kohta, et hageja töötab lampide osakonnas siis koondati hageja. Etteheiteid hageja tööle ei olnud. Oli vaja inimest koondada, kuna koondati 7 (21)
töökoht. Kuna hageja töötas seal, kus oli kaks inimest tööl, siis seepärast ta ka koondati. Mulle ei olnud teada, et hageja on rase, selle kohta ma ei oska midagi öelda. Julia töötas vahetusmüüjana. Viimase poole aasta jooksul ei küsitud hageja käest hommikuti millisesse osakonda ta soovib tööle minna, hageja töötas pidevalt lampide osakonnas.
V ASJA KÄIK
5.1 Hageja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus rahuldas 28.10.2008 hageja taotluse ning määras talle riigi õigusabi osutaja, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kohus poolte nõusolekul jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Täpsustatud hagiavaldus 5.2 Hageja esitas vastavalt kohtu nõudmisele hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja AS FORTRADE seaduslik esindaja sõlmisid 01 .veebruaril 2006.a töölepingu, mille alusel töötaja asus tööle AS FORTRADE Jõhvi Mööblimajas müüja ametikohale. Töötaja tööülesanneteks oli vastavalt sõlmitud töölepingule kaupade vastuvõtmine-väljaandmine, müük ja klienditeenindus. Töötaja töötas kuni 03.05.2007.a ilma, et tööandja oleks väljendanud rahulolematust töötaja tööülesannete täitmise suhtes ning töötajale ei olnud määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Peale hagejaga töölepingu sõlmimist, aprillis 2006.a võeti tööle uus töötaja (või ka töötajad) müüja ametikohale, kes täitis samasuguseid müüja kohustusi. 2007.a maikuus tundis hageja et ta on rase ning rääkis sellest töö juures töökaaslastega. Mõni aeg hiljem tegi hageja rasedustesti mis oli positiivne. Peale seda suhted tööandjaga halvenesid järsult ning hagejal oli raske sellistes tingimustes töötada. 2007.a maikuus pakkus kostja esindaja A. F. hagejale töölepingu lõpetamist omal soovil, öeldes, et hagejal on sellisel juhul võimalus uuesti tööle asuda. Hageja pöördus konsultatsiooni saamiseks Töövaidluskomisjoni poole, kust öeldi et tööandja on õiguspäraselt käitunud ning puudub säte, mis reguleeriks töötaja töölejäämise eelisõigust. Soovitati töölepingut omal soovil mitte lõpetada. 03.05.2007.a edastati hagejale käskkiri nr 4, milles teatati, et seoses töömahu ja käibe vähenemisega koondatakse hageja alates 04.07.2007.a. 02.07.2007.a lõpetati hagejaga tööleping Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel. AS FORTRADE-s ei ole müüjate töö lõppenud, puuduvad majanduslikud põhjused mille alusel tööandja ei suudaks töötajat tööga kindlustada. Töö pole lõppenud töölepingus kokkulepitud tingimustel ning pole vähenenud töömaht (koondati ainult hageja) ja ei ole ümber korraldatud töö. Seda enam, et hageja töökohal töötab teine, hiljem tööle võetud töötaja, kes täidab müüja kohustusi mida eelnevalt täitis hageja. Kui tööandjal oli tekkinud koondamise vajadus, oli tööandjal kohustus arvestada töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. Otsustus ei saa olla subjektiivne, vaid peab põhinema objektiivsetel asjaoludel ega tohi olla diskrimineeriva iseloomuga. 5.3 Kuna puudusid asjaolud mis tingiksid töömahu vähenemise ja sellest tulenevalt ühe müüja koondamist, leiab hageja, et tööandjal puudus alus ainult tema koondamiseks ja koondamine pole tööandja poolt põhjendatud. Hageja on töötanud Jõhvi mööblimaja kõigis osakondades ning müüja töökohustused on igal pool ühesugused mida hageja ka on täitnud. Samuti pole tööandja läbi viinud mingitki võrdlust töötajate tööalaste näitajate osas ega pole toimunud töö ümberkorraldust. Müüjate töö pole lõppenud ning hageja arvab et tööandja on lähtunud subjektiivsetest asjaoludest hageja koondamisel. TLS § 98 lg 2 kohustab tööandjat enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma võimalusel töötajale teist tööd. Töötajale teise töö pakkumise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui tööandja on teinud seda pärast koondamisest teatamist. Kui töömaht küll väheneb, kuid töötajal on võimalik edasi töötada osalise tööajaga, siis peab tööandja ka seda võimalust töötajale pakkuma. Seega oleks pidanud kostja pakkuma hagejale võimalust töötada ka osalise koormusega. Tööandja oleks pidanud pakkuma töötajale teist tööd isegi tööandjale kuuluvas teises tegutsevas majandusüksuses. Tööandja pakkus hagejale ainult töölepingu lõpetamist omal soovil, märkides, et ainult sellisel juhul saab hageja tööd, mida ei saa lugeda teise töö pakkumiseks, kuna 8 (21)
oli seatud tingimus et hageja lõpetaks töölepingu, seega pakkus kostja sisuliselt töölepingu lõpetamist omal soovil, millega hageja ei saanud nõustuda (ei soovitatud ka Töövaidluskomisjonis), kuna sellisel juhul ei oleks töötajal olnud õigust tööandjalt midagi nõuda, kuna ta lõpetas töölepingu omal soovil. 5.4 Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks. Välja mõista kostjalt (tööandjalt) hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses so. 23 940 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus täpsustatud hagiavaldusele 5.5 Hageja ei ole kunagi teatanud kostjale erinevate esindajate kaudu oma rasedusest. Hageja ei ole kostjale seda ka dokumentaalselt tõendanud. Töölepinguseaduse § 63 lg-1 on sätestatud, et rasedal on õigust nõuda töötingimuste muutmist ainult arsti vormistatud haiguslehe alusel. Samasisuliste töölepinguseaduses sätestatud erinevate eeliste (ka rasedaga töölepingu lõpetamise keeld) asutamise/rakendamise eelduseks on, et peab olema tõendatud vastava asjaolu olemasolu, mis annab aluse vastava eelise rakendamiseks. Hageja ei ole esitanud kostjale, kui tööandjale, ühtegi arsti vormistatud haiguslehte, ei ole ka suuliselt teavitanud kostjat väidetavast rasedusest. Kostja veelkord juhib kohtu ja ka hageja tähelepanu asjaolule, et hageja koondamismenetlus algas juba 03.05.2007, st. veel enne, kui hageja rasestus. Ehkki nimetatud asjaolu ei ole otseselt seotud käeoleva vaidlusega, kostja teatab, et ta ei ole võtnud tööle ühtegi uut müüjat peale hageja koondamist. Kostjal on jätkuvalt 11 töötajat, kellest 5 on müüjad. Hageja väited, et tema koondati ja tema asemele võeti kohe teine töötaja, ei vasta asjaoludele. Hagejale oli koondamisest teada antud juba 03.mai 2007.a., seega enne kui hageja oli rasestunud. Kuni koondamise momendini oli hagejal võimalik kostjale rasedusest teada anda, kuid hageja millegipärast seda ei teinud. 5.6 Hageja müüjana ei suuda ega saagi hinnata kostja majandustegevust. Kostja juhatus jõudis järeldusele, et seoses toimuvate majanduslike muudatustega (töömahu vähenemisega) tuleb 1 töökoht koondada. Kostja põhitegevuseks olev mööbli müügikäive pidevalt vähenes Tuginedes varasemate aastate kogemustele suvekuudel müügikäibed alati vähenevad. Kostja seejuures igakülgselt hindas kõikide müüjate (ka hageja) tööd. Kostja analüüsis igakülgselt äriühingus koondamisega seonduvat, seda ka Töölepinguseaduse § 99 alusel. Arvestades müügimahtusid pidas kostja vajalikuks koondada kedagi valgustite osakonna müüjatest. Valgustite osakonnas oli enne koondamist 2 töötajat - N.M. ja J. S.. Hageja juhatuse liikmel tuli valida koondamisel küsimuses nende 2 töötaja vahel. Koondamisotsuse tegemisel kostja juhatuse liige tegi võrdleva analüüsi nimetatud 2 töötaja osas. Tuginevalt sellele objektiivsele analüüsile ja vanemmüüja J. I.`i arvamusele kostja juhatuse liikme isikus tegi otsuse koondada N. M.. S. +
M. Töötaja sisemine valmidus töötada erinevates osakondades Ostja meelitamine kauba ostu + sooritamiseni Aktiivsus ostjatele lähenemisel Huvi oma töö vastu Soov töötada Aktiivsus -
Kaubatarnijate eelistus Huvi müüdava kauba tundmise Keelteoskus osas Nooruslikus Teadmised müüdavast kaubas
+ + = +
= -+
+ + +
9 (21)
12 Staaž
-
+
5.7.Võrdleva analüüsi tulemusena jõudis kostja juhatuse liikme isikus arusaamisele, et M., kui töötaja tööalased näitajad on kehvemad kui S. ning seoses AS Fortrade vajadustega tuleb koondada N. M.. Kostja oma vastustes juba varasemalt märkis - hageja panus (tööoskused) olid võrreldes teiste töötajatega ebapiisav (kesisemad), töötajale oli ka suuliselt põhjendatud tema koondamise paratamatust. Kostjal ei ole olnud etteheiteid hageja töö osas sellisel määral, mis andnuks alust kostjat kui töötajat karistada distsiplinaarkorras, kuid kostja märgib et hageja panus (tööoskused) olid võrreldes teiste töötajatega ebapiisavad.
5.8.Hagejaga töölepingu lõpetamisel ei olnud kostjal pakkuda hagejale mingit tööd. Kostjal puuduvad mingid muud tegutsevad majandusüksused (peale Jõhvi Mööblimaja), seetõttu vastavad väited töökoha pakkumiseks muus majandusüksuses ei ole asjakohased. Toimus töömahu vähenemine, mis tingiski vajaduse töökohti ja töötajaid koondada. Hageja koondamise ajal kostjal ei olnud ühtki vaba töökohta, isegi mitte koristaja ameti töökohta. Kuna kostja on hagejaga töösuhte lõpetanud seaduslikult alusel ning järgides kõike seadustes sätestatud nõudeid, siis on põhjendamatud ka hageja nõuded 01.02.2006.a. töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest palga saamise nõudes.
5.9.Kostja pöörab kohtu ja ka hageja tähelepanu töölepingu seaduse § 143 lg 1 sätestatud töövaidlusorganisse pöördumise tähtajale - töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse 4 kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pole järginud vastavat tähtaega ning vastava haginõude esitamisel kostja palub kohtul vastavale nõudele kohaldada aegumist. Kostja on alati lugupidamisega suhtunud hagejasse ning ei ole kunagi suhtunud halvustavalt hagejasse.
5.10.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning menetluskulude jaotamisel kohustada hagejat hüvitama AS-le Fortrade kõik menetlus kulud. Hageja vastus kostja täpsustusele 5.11 Viru Maakohtu menetluses on N. M. hagi AS Fortrade vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o 23 940 krooni väljamõistmise nõudes. Kostja on esitanud vastuse hagiavalduse täpsustamisele. Kohus palus hagejat esitada oma seisukoht kostja vastuse kohta. Nimetatud vastuses kostja ei esitanud mingeid uusi vastuväiteid või seisukohti, hageja poolt oli juba esitatud omapoolne seisukoht kostja vastuväitele, seoses millega hageja jääb eelnevalt esitatud nõuete, põhjenduste ja väidete juurde, millised on esitatud hageja hagiavalduses, hageja seisukohtades ja hagiavalduse täpsustuses.
5.12.Hageja täiendab oma seisukohta alljärgnevaga. Vastavalt ITVS § 28 lg-le 3 ei oma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas tööandja oli töötaja rasedusest teadlik töölepingu lõpetamisel või mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli töölepingu lõpetamise ajal rase. Seega tulenevalt ITVS § 28 lg 3 hagejaga töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Hageja leiab, et kostja pole tõendanud, et ta täitis TLS § 99 lg 1,2,3 sätestatud kohustusi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-171-05 15.02.2006 on leidnud, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-le 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg 1 ja 2 sätestatud 10 (21)
kohustuse eelistada töölejätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3 lõikes märgitud asjaolusid.
5.13.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja koondamisel täitis ta TLS § 99 lg 1,2,3 sätestatud kohustusi, seega töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Oma esialgses vastuses hagile kostja märgib /tl.16/, et „kostja igakülgselt hindas kõikide müüjate (ka hageja) tööd. Hinnates kõikide müüjate tööd, jõudis kostja seaduslik esindaja arusaamisele, et hageja tööalased näitajad on kõige kehvemad (seda just oskamatus edukalt pakkuda kaupa). Kostja igakülgselt analüüsis äriühingus koondamisega seonduvat, seda ka TLS § 99 alusel. Hageja suhtes ei kehtinud TLS § 99 sätestatud eelisõigused". See kostja väide on üldistatud ning ei ole tõendatud reaalsete andmetega. Kostja vastuses 13.03.2008.a. on esitatud väide, et hageja tööoskused võrreldes teiste töötajatega olid ebapiisavad. Ebapiisavus väljendus oskuses pakkuda klientidele kaupu, võita nende tähelepanu, puudus meeldiv suhtlemisoskus, keeleoskus. "Samuti ka järgnevates vastustes ja seisukohtades viitas kostja alati, et koondamisel hindas kõikide müüjate töönäitajaid. Kuid 29.08.2008.a. kostja esitab kohtule väite, et „arvestades müügimahtusid, pidas kostja vajalikuks koondada kedagi valgustite osakonna müüjatest. Seega kostja muudab esialgset väidet, et ta hindas kõikide müüjate tööd (2007.a. maikuus oli 6 müüjat) ning nendest 6 müüjast olid hagejal kõige halvemad näitajad, ja nimelt oskamatus edukalt pakkuda kaupa. Esitatud „Võrdlusanalüüsist" nähtub, et kostja võrdles ainult hageja ja J. S. töönäitajaid. Seega kostja väited on nimetatud osas vastuolulised. On arusaamatu, miks kostja võrdles hageja töönäitajaid just nimelt J. S. töönäitajatega.
5.14.Hageja ei olnud pidevalt kinnitatud kindlale töökohale. Samal ajal aga J. S. töötas pidevalt valgustite osakonnas. Tunnistaja J. I.`i ütlused, kes on kostja töötaja, s.t. on kostja alluvuses, ei vääri usaldust. Peale selle, nad on vastuolus tunnistaja N. K. ja M. M.`i ütlustega, kes oma ütlustes viitasid sellele, et hagejal ei olnud alalist töökohta, ta töötas kõikides osakondades. Samasuguseid töökohustusi, nagu olid hagejal, täitis müüja Julia (kahjuks hageja ei tea tema perekonnanime). Sel põhjusel jääb arusaamatuks, miks hageja töönäitajaid ja oskust ei võrreldud müüja Julia töönäitajatega. Julia täitis samasugust tööd nagu hageja, seetõttu oleks olnud õiglane võrrelda just nimelt nende töönäitajaid ja oskusi, vaid mitte hageja ja J. S. tööoskusi. Kuid kostja meelekindlalt vaikib maha, miks ta ei selgitanud välja hageja ja müüja Julia töönäitajad. Tõenäoliselt sellepärast, et hageja töönäitajad on paremad, kui Julial, mis on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Peale selle, hageja on tööle võetud varem kui Julia, ning isegi kui töönäitajad on võrdsed, hagejal oleks olnud eelis, mis tuleneb TLS § 99 lg. 3, s.t. võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on kauem töötanud selle tööandja juures. Hageja arvamusel ei vääri usaldust ka „Võrdlusanalüüs" ise, mis oli kostja poolt esitatud alles aasta hiljem, peale hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldust. Peale selle, võrdlusanalüüs on vastuoluline. „Võrdlusanalüüsi" punktis 1 on märgitud, et J. S.l on paremad näitajad kui hagejal töötaja sisemise valmiduse osas töötada erinevates osakondades. On arusaamatu, miks kostja leidis, et sellised näitajad on paremad S.l, kes pidevalt töötas ja töötab valgustite osakonnas, samal ajal kui hageja töötas erinevates osakondades. 5.15 Esialgses vastuses kostja märkis, et hagejal on kõige halvemad näitajad oskamatuses edukalt pakkuda kaupa, võrdlusanalüüsis kostja märgib, et näitajad on võrdsed hagejal ja S. ostja meelitamisel kauba ostu sooritamise osas. Samuti märgib kostja, et hageja tööoskused keeleoskuse osas võrreldes teiste töötajatega olid ebapiisavad. Võrdlusanalüüsi alusel on näitajad keeleoskuse osas hagejal ja J. S. võrdsed. Nimetatud vastuolulisused, mis sisalduvad kostja vastuses antud osas, ning samuti esitatud võrdlusanalüüs, räägib hageja arvates sellest, et tegelikult mingit töötajate töönäitajate hinnangut koondamisel läbi ei viidud. Nimetatud analüüs on koostatud vahetult kohtumenetluse käigus. Ülaltoodu alusel hageja leiab, et kostja rikkus TLS § 99 lg-tes 1-3 sätestatud kohustusi ning hagejaga töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik.
5.16.Hageja väidab, et hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole nõus hageja väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja on esitanud 31.07.2007.a. hagiavalduse, milles nõudis tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ja ennistada end tööle ning välja mõista kostjalt 11 (21)
töölt sunnitud puudumise aja eest saamata jäänud palk. Vastavalt TLS § 117 lg-le 2 kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt ITLS § 30 lg-le 2 kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel.
5.17.Saanud kätte kostja vastuse, hageja muutis oma arvamust tööle ennistamise suhtes ning 27.09.2007.a. esitatud seisukohas kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuse kohta /tl. 20-22/ hageja loobus tööle ennistamise nõudest ning palus vastavalt TLS § 117 lg 2 välja mõista kostjalt hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt ITVS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Vastavalt TLS § 143 lg 1 käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega on antud vaidluse korral TLS § 117 lg 2 tuleneva nõude esitamise tähtajaks 04.11.2007.a. Hageja esitas nõude TLS § 117 lg 2 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks 27.09.2007.a., s.t. enne seadusega ettenähtud neljakuulise tähtaja möödumist. Kostja täiendav seisukoht
5.18.Kostja poolt oli juba esitatud omapoolse vastuse hagiavaldusele, seoses millega kostja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade, põhjenduste ja väidete juurde, millised on esitatud kostja vastustes hagile: vastuses hagiavalduse täpsustusele, vastuses hageja täiendava selgituse kohta, kostja vastuses hageja selgitustele ja kompromissettepanekule. Kostja täiendab oma seisukohta alljärgnevaga.
5.19.Hageja väidab, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli töölepingu lõpetamise ajal rase ja seetõttu töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Antud väide ei vasta tõele, sest kostja oma varasemates vastustes on juba kinnitanud, et hageja ei ole esitanud kostjale, kui tööandajale, ühtegi arsti vormistatud haiguslehte, ei ole ka suuliselt teavitanud kostjat väidetavast rasedusest. Hagejale oli koondamisest teada antud juba 03.mai 2007.a., seega enne kui hageja oli rasestunud. Kuni koondamise momendini oli hagejal võimalik kostjale rasedusest teada anda, kuid hageja millegipärast seda ei teinud. Tulenevalt eespool öeldust, on kostjal alust arvata, et hageja rasestus peale töölepingu lõpetamist ja kasutas oma tervislikku seisundit pahatahtlikult tööandja suhtes. Seega kuna hageja ei järginud Töölepinguseaduse § 63 lg 1 ,on töölepingu lõpetamine hagejaga seaduslik.
5.20.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-171-05 15.02.2006 leidnud, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (IVTS) § 28 lg 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööjätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid.
5.21.Kostja leiab, et ta on tõendanud, et hageja koondamisel täitis kostja TLS § 99 lg 1,2,3 sätestatud kohustusi, seega töölepingu lõpetamine on seaduslik. Tööle jäämise eelisõigus, mis pannakse paika seaduses sätestatud töölejäämise valiku kriteeriumidega (TLS § 99) on järgmine: • töötajate esindaja eelisõigus kõigi teiste töötajate ees (antud ettevõttes töötajate esindaja 12 (21)
• • • • • • • •
puudub); põhikohaga töötavad töötajate õigus osalise tööajaga töötajate ees (osalise tööajaga töötajad puuduvad); põhikohaga töötavatest paremate tööalaste näitajatega töötajad (nõue tööandja poolt täidetud); võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid: kes on tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse (sellised puuduvad); kes on tööandja juures kauem töötanud (nõue on täidetud tööandja poolt); kellel on ülalpeetavaid (nõue on täidetud tööandja poolt); kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses (sellised puuduvad). Raseda või alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keeld (TLS § 92 lg 1) (sellised puuduvad).
5.22.Kostja juhatus jõudis järeldusele, et seoses toimuvate majanduslike muudatustega (töömahu vähenemisega) tuleb 1 töökoht koondada. Kostja seejuures igakülgselt hindas kõikide müüjate (ka hageja) tööd, st mis osakonnas töötaja töötab ja millise mööblitüübi müügikäibed vähenesid. Ettevõtte rentaablus otseselt sõltub tulude ja kulude vahest. Kui osakond ja samas ka seal töötav töötaja ei suuda müüa rohkem, st saada rohkem tulu, mis kataks osakonna kulud, siis see tähendab, et osakond ei ole rentaabel ja seetõttu võib eesmärk osakonda pidada, ära langeda. Hagejale jääb arusaamatuks miks kostja esialgu hindab kõiki töötajaid ja võrdlusanalüüsis toob ainult valgustite osakonnas töötavaid töötajaid. Kostja selgitab, kuna teistes osakondades müügikäibed on suuremad, st müüjad on suutnud oma oskustega müüa kaupa rohkem (samas teiste müüjate suhtes kehtib eelisõigus nagu tööstaaž), siis valgustite osakonnas on müügikäive vähem ja seal töötab 2 töötajat võrreldes teiste osakondadega (igas osakonnas on üks töötaja), mis lõpptulemuseks langetab selle osakonna rentaablust. Seega kostja toob oma vastuses ka võrdlusanalüüsi kahe töötaja vahel, kes töötavad valgustite osakonnas.
5.23.Vanemmüüja J. I. on kinnitanud, et katseajal on töötajale antud võimalused valida, mis osakonnas talle meeldib töötada, peale katseaega hageja valis endale valgustite osakonna ja töötas seal pidevalt (va kui oli hädavajalik kedagi teist asendada teises osakonnas, aga sellist juhtumit esines harva) kuni töölepingu lõpetamiseni. Koondamisel oli hagejale suuliselt juhatuse liikme ja vanemmüüja poolt selgitatud just tema koondamise põhjused. Kahjuks hageja on valesti tõlgendanud võrdlusanalüüsi. Kostja rõhutas kahe töötaja tugevaid ja nõrku külgi ja jõudis järeldusele, et töötajal J. S. on tugevaid omadusi rohkem võrreldes hagejaga.
5.24.Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja väidab, et „ostja meelitamine kauba ostu sooritamiseni" on töötajatel võrdsed, kuigi analüüs näitab, et erinevad. Tähendused - nagu edukalt pakkuda kaupa ja ostja meelitamine kauba ostu sooritamiseni on erinevad. Esimene tähendab, et ostja kindlasti ostab (st turunduse protsess on lõpuni viidud), teine aga, et paljud ostjad on meelitatud, aga igaüks ei osta (turunduse protsessi I etapp).
5.25.N. K. ja M. M.`i ütlusi ei saa pidada mõistlikuks antud tsiviilasjas, sest N. K. lahkus töölt omal soovil varem kui hageja asus tööle. Nad ei ole kunagi töötanud kostja juures ühel perioodil. M. M. ei ole kunagi olnud kostja alluv, ei ole kunagi antud ettevõttes töötanud ja ei tea ka ettevõtte töölaadi ja struktuuri. N. K. töötab AS-s Common, mis ei asu kostja hoones. Seega ta ei saa objektiivselt väita, millised suhted ja milline töökorraldus on kostja ettevõttes. M. M. töötab AS-s Evelekt, mis asub hoone 2 korrusel konkreetsel pindalal. M. M. puuduvad suhted kostjaga (sh koostööleping, konkurents). Kostja jaoks on ta võõras kolmas isik. M. M. ütlused selle kohta, et peale hageja lahkumist tema kohale oli võetud teine töötaja ja et hagejasse suhtuti halvasti on paljasõnalised. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et peale hageja lahkumist kostja ei ole võtnud tööle ühtegi töötajat, seda saab kontrollida ka Eesti Haigekassast. Samuti kostja ei saa lubada täiendavaid kulusid töömahtude vähenemisel (äriühingu juhtimise mõtte järgi see oleks risk). Kohtuistungil M. M. ei suutnud vastata kostja küsimusele „milles seisneb halb suhtumine hagejasse?". Tema vastuseks oli vaikus. Seega kostjal on alust arvata, et antud tunnistaja väited 13 (21)
olid väljamõeldis. Tunnistajad hindasid hagejat subjektiivselt kui isiksust, mitte tööandja vaatenurgast, mistõttu kohtuistung osutus hageja isiklike omaduste ülekuulamiseks. Ükski tunnistaja ei võrrelnud hagejat kõikide teiste kostja töötajate töönäitajatega. Antud tunnistajad ei suuda objektiivselt hinnata kostja majandustegevust ega ka kostja töötajate töönäitajaid ja valida nendest paremat, sest töötavad teistes asutustes. 5.26 Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei ole saanud kohtu poolt taotlusi hageja tunnistajate ärakuulamiseks. Kohtuniku sekretär andis neid alles peale tunnistajate ülekuulamist ja istungi lõppemist. Seda tõendab ka kohtu kirjade register. Seega kostjal puudus võimalus esitada kohtule vastuväiteid hageja tunnistajate suhtes. Kuna kostja esindaja ei ela kostja asukoha maakonnas, vaid Harju maakonnas ja tal puudub võimalus iga päev külastada kostjat, siis kostja oli nõus jätkama istungit.
5.27.Kuna kostja põhitegevuseks olev mööbli müügikäive pidevalt vähenes, siis koondamine oli vältimatu protsess. Juhatus vanemmüüja abil võrdles kõikide töötajate eelisõigusi. Koondamine on ajaliselt pikk protseduur, mida juhatus kaalub erinevatest vaatenurkadest. Kostja on õigeaegselt teatanud hagejale koondamisest, seda põhjendanud ja maksnud välja ka koondamistasu 2 kuuplaga ulatuses nagu TLS seda ette näeb. Kuna kostja on hagejaga töösuhte lõpetanud seaduslikul alusel arvestades igalt pool TLS §99 nõudeid ning järgides kõike seadustes sätestatud teisi nõudeid, siis on alusetud hageja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest palga saamise nõudes.
VI ASJA KÄIK
Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses, kuna mõlemad osapooled on seda taotlenud. Kohtuotsuse avalikustamise kuupäevaks määrati 4.03.2009 a.
VII KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.1.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.2.Kohtu poolt on tuvastatud, et N. M. ja AS Fortrade vahel on 01.02.2006 sõlmitud tööleping /tl. 5/, mille kohaselt asus töötaja tööle müüja ametikohale, 4 kuulise katseajaga ning töötasuks oli 3 000 krooni kuus. Töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping /tl. 7/. Tööandja on 03.05.2007 vormistanud käskkirja nr 4, mille kohaselt teatab töötajale, et seoses töömahu ja käibe vähenemisega koondab N. M. alates 04.07.2007 ja maksab vastavalt seadusele koondamistasu kuupalga ulatuses /tl. 8/. N. M.`ga on 02. juulil 2007 lõpetatud töösuhe TLS § 86 p 3 alusel /tl. 10/. 7.3.Hageja on kohtule esitanud oma haginõude tõendamiseks tõendi /tl. 9/, mille kohaselt on hagejalt kinni peetud töötukindlustusmakseid. Naistenõuandla kaardi /tl. 23-24/, mille kohaselt oli hageja 10.07.2007 kuus nädalat lapseootel. Lisaks tunnistajate ütlused. Hageja väited: Hageja poolt esitatud väidete kohaselt võeti pärast temaga töösuhte sõlmimist veel tööle üks isik, kes hakkas tööle müüjana. Hageja rasestus mais 2007 ning 03.05.2007 sai ka koondamise teate. Töösuhe lõpetati hagejaga 02.07.2007. Hageja ametlikult tõendit tööandjale oma raseduse kohta ei esitanud, kuid rääkis sellest töökaaslastele. Tööandja juures ei ole müüjate töö lõppenud. Tööandja ei ole töötajate vahel võrdlust töötulemuste kohta teinud. Tööandja ei ole pakkunud teist tööd, isegi mitte osalise tööajaga tööle minna. 29.08.2008 väidab kostja, et seoses töömahu vähendamisega koodas töötaja, kuid kuni selle ajani oli väitnud, et tegi kõikide töötajate vahel analüüsi, samas esitab kohtule analüüsi, mille kohaselt on võrreldud kahte töötajat.
14 (21)
7.4.Kostja poolt on kohtule esitatud koos vastusega võrdlev analüüs kahe töötaja vahel ning lisaks tõendab kostja oma väiteid tunnistaja ütlusega.
Kostja väited: Kostja väidete kohaselt ei olnud ta hageja rasedusest teadlik, kuni hagiavalduse esitamiseni, mida hageja on ka palju hiljem tõendanud. Hageja on arsti juures esmalt käinud 10.07.2007, seega ka hageja ei olnud kindel rasedusest töösuhte lõpetamisel. Kergendavat tööd saab nõuda ainult arsti tõendi alusel, mida hageja ei ole kostjale esitanud. Koondamine algas enne seda, kui hageja rasestus. Kostja ei ole peale koondamist uusi töötajaid tööle võtnud. Kostja majanduslik olukord halvenes seoses käibe vähenemisega, seega oli vaja koondada üks töötaja. Kostja analüüsis kahte valgustite osakonnas töötavat isikut ning hageja töötulemused olid halvemad. Kostja ei ole hageja töö suhtes etteheiteid teinud, samas on tööpanus hagejal väiksem. Koondamisel ei olnud teist tööd hagejale pakkuda, isegi mitte koristaja tööd. Kostja leiab, et vastavalt TLS § 143 lg 1 haginõue on aegunud. Kostja leiab, et kuna kostjale tunnistajate ülekuulamise taotlusest teatatud ei ole, siis tuleb need jätta tähelepanuta, kuna tunnistajad ei ole koos hagejaga töötanud.
7.5.Nõude aegumine
7.5.1.Kostja palub kohaldada aegumist vastavalt TLS § 143 lg-st 1,2, mille kohaselt tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest; töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest.
7.5.2.Individuaalse töövaidlus lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-st 1,2 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud; töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu.
7.5.3.Hageja on esitanud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses. Töösuhe on töötajaga lõpetatud 02.07.2007 ning töötaja on pöördunud hagiavaldusega kohtu poole 31.07.2007. Seega leiab kohus, et antud nõude puhul ei saa kohaldada aegumist.
7.6.Tunnistajata ärakuulamine
7.6.1.Esmalt selgitab kohus välja tunnistajate ülekuulamise taotluse suhtes tekkinud vastuväited. Hageja esitas 25.06.2008 kohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Taotluse kohaselt suudavad tunnistajad tõendada hageja esitatud asjaolusid ja väiteid töölepingu lõpetamise kohta, suhtumist töötajatesse /tl. 73/. Kohus saatis 13.08.2008 kostjale nii kompromissettepaneku kui la taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, andes tähtaja vastamiseks 14 päeva. 15.08.2008 on kostja nimetatu kätte saanud. /tl 74-75/ Kostja esitas 29.08.2008 kohtule vastuse ning ka taotluse tunnistaja ülekuulamiseks /tl. 76-77/. 29.09.2008 esitas hageja kolmanda tunnistaja ärakuulamise taotluse, kuna tunnistaja saab tõendada hageja esitatud asjaolusid ja väiteid töölepingu lõpetamise kohta.
7.6.2.Eelistungil, mis toimus 06.10.2008 kuulati üle mõlema poole tunnistajad. Kohus märgib, et hageja taotlus oli põhistatud, mille alusel ka kutsuti tunnistajad eelistungile. Samuti lubas kohus menetlusse kostja tunnistaja. Eelistungi alguses teavitas kohus, et kuulab ära tunnistajad ning küsis kas pooltel on veel täiendavaid tõendeid või taotlusi. Kostja eelistungil ei vaielnud vastu tunnistajate ülekuulamisele ega esitanud sellekohaseid vastuväiteid, kuulas kohus ära mõlema poole tunnistajad. Kostja esindaja on esitanud küsimusi kõigile hageja poolt istungile kutsutud 15 (21)
tunnistajatele. Kohus leiab, et kuna kumbki pool eelistungil vastuväiteid tunnistajate ülekuulamise osas ei esitanud, oli põhjendatud tunnistajad menetluses üle kuulata.
7.6.3.Kostja väidab, et hageja tunnistajad ei saa menetluses ütlusi anda, kuna ei ole kostja alluvuses töötanud. Vastavalt TsMS § 251 lg 1 tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kohus leiab, et kuna üks hageja tunnistajad töötasid samas kaupluse ruumides ning samal ajal kui hageja, on tunnistajatel teada asjas tähtsust omavad asjaolud ning oli alust nende ülekuulamiseks. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja Virve Laine töötas samal ajal kostja alluvuses kui hageja ning peale koondamise algust lahkus ise töölt. 7.6.4 Kooskõlas TsMS § 229 lg 2 tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Tunnistajad on vande all ära kuulatud, seega leiab kohus, et saab kasutada tunnistajate ütlusi tõenditena.
7.7.Koondamissituatsioon
7.7.1.ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. 7.7.2.Vastavalt TLS § 86 lg 1 p 3 tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 98 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise.
7.7.3.Kohus nõustub kostjaga selles, et tööandjal on õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid ametikohti luua. Kui tööandjal esineb majanduslikus mõttes koondamise vajadus (töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamisel), siis tööandja võib ja peabki valiku tegema ja töö lõppemisel osade töötajatega töölepingud koondamise tõttu lõpetama. Kohtupoolne kontroll seisneb selles, et kohtul on vaidluse korral kohustus kontrollida, kas esines töölepingu lõpetamise alus (koondamissituatsioon), kas tööandja järgis töölepingu lõpetamisel seadust (töötaja õigusi,
TLS § 98, § 99).
7.7.4.Kostja oma vastustes selgitab kohtule, et koondamine oli vajalik, seoses müügikäibe pideva vähenemisega. Võrdluseks on toodud müügikäive märts 2007- mai 2007 , mis näitab vähenemist. Kostja märgib, et tuginedes varesemate aastate kogemusele, vähenevad suvekuudel pidevalt müügikäibed.
7.7.5.Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.7.6.Kostja kohtule majanduskäibe aruannet esitanud ei ole, seega puudub kohtul võimalus hinnata kas tööandja poolt esitatud andmed müügikäibe vähenemises on tõesed ja kas esines koondamise vajadus või mitte.
7.8.Töölejäämise eelisõigus koondamisel 16 (21)
7.8.1.Hageja väidab, et tööandja ei hinnanud kõiki eelisõigusi ning arusaamatuks jääb miks eelistati tööle jätmisel hiljem tööle võetud isikut. Tööandja väidab, et on hinnanud töötajate tööalaseid näitajaid ning väite tõendamiseks esitas kohtule oma vastuses analüüsi kahe töötaja vahel, kellest üks müüja oli oluliselt kauem töötanud ja teises osakonnas. Tööandja väidab, et ei ole peale koondamist kedagi tööle võtnud.
7.8.2.Hageja ei ole kohtule esitanud väidet, et tööandja oleks võtnud tööle võtnud uue töölise peale tema koondamist, seega nimetatud väide on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja väidab, et samal aastal, kui teda tööle võeti, aprilli kuus võeti tööle veel üks müüja, nimega Julia. Hageja väited on tõendatud tunnistajate M. M.`i ja N. K. ütlustega. Tunnistajad on mõlemad tunnistanud, et hageja võeti varem tööle, kui müüja Julia. Sama on ka tunnistaja J. I. kinnitanud, et peale hagejat on üks töötaja tööle võetud.
7.8.3.TLS § 98 lg 2 TLS § 98 lg 2 kohaselt, enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Nimetatud eesmärki saab täidetuks lugeda juhul, kui tööandjal olid vabad ametikohad ning ta oleks neid koondamisteates töötajale pakkunud (vt ka Riigikohtu 14.03.2001. a kohtuotsust nr 3-2-1-22-01; saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-22-01 ).
7.8.4.Hageja väidab, et kostja teist tööd pakkunud ei ole, kuna töölepingu lõpetamist ning seeläbi võimalust teisele töökohale kandideerimise võimaluse tekkimist ei saa lugeda teise töökoha pakkumiseks. Kostja vastuväite kohaselt puudus tal võimalus teist tööd pakkuda, kuna isegi puudus vaba koristaja koht. Kohus selgitab, et võimaluse andmine konkursil osalemiseks teisele töökohale teises ettevõttes ei saa vaadelda teise töö pakkumisega. Teise töö pakkumine on tööandja üldine kohustus. Juhul kui tööandjal puudub võimalus teist tööd pakkuda on võimalus ettevõttes teha müügitöös ümberkorraldusi. Kohus ei soovi teha ettevõttele ettekirjutusi, kuidas tööd ettevõttes korraldada, kuid kohtule esitatud vastustest ning tõenditest ei selgu, et tööandja oleks isegi kaalunud näiteks võimalust töötaja suhtes osalise tööaja rakendamist, kuna müügitöö ei ole ettevõttes kadunud jätkuvalt töötavad isikud ettevõttes müüjatena. Seda, et tööandja ei pakkunud hagejale teist tööd, on leidnud kinnitust ka kostja enda seisukohaga, et neil ei olnud hagejale pakkuda isegi mitte koristaja kohta.
7.8.5.TLS § 99 lg 1-3 kohaselt töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad. Võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses.
7.8.4.Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-18-00 kohaselt: „Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab tööandja arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. Selleks peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus, kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud.“ (saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-18-00. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et TLS § 99 lg 3 sätestatud eelised on kõik võrdväärsed ning tööandja peab koondamisel nendega arvestama, nii tööandja juures töötamise kestusega kui ka ülalpeetavatega.
7.8.5.Tööandja poolt esitatud analüüsi kohaselt on võrreldud kahte töötajat. Kostja väidab, et võrdlus kahe müüja vahel sai tehtud, kuna hageja töötas valgustite osakonnas. Riigikohus oma otsuses 3-2-21-22-01 leiab, et töötajate tööalaste näitajate võrdlemine on vajalik sama kutse- või eriala või ametikohtade piires. Tööandja ise kinnitab, et tema juures töötas kokku kuus müüjat, seega tuli võrrelda kõigi müüjate tööalaseid näitajaid. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et 17 (21)
töötaja oli võetud tööle müüjana, seega puudub põhjendus, miks tööandja võrdles töötulemusi ainult valgustite osakonna ühe müüjaga. Töölepingu kohaselt /tl. 5-6/ tööülesannete täitmise asukohaks on Jõhvi mööblimaja. Kohtule esitatud analüüsist kõigi töötajate vahel tööalaste näitajate võrdlust läbi viidud ei ole. Seega leiab kohus, et kostja poolt esitatud analüüs ei tõenda asjaolu, et tööandja oleks võrrelnud töötajate tööalaseid näitajaid, mistõttu ei saa töötajaid selle kriteeriumi järgi koondada ja kohus jätab võrdluse kahe müüja vahel tähelepanuta .
7.8.6.Kui eeltoodud TLS-i § 99 lg 2 ettenähtud kriteeriumi järgi koondatavaid eristada ei saa, alles siis pööratakse tähelepanu töötaja isikut iseloomustavatele asjaoludele. Võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse neid: • kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; • kes on kauem töötanud selle tööandja juures; • kellel on ülalpeetavaid või • kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Kostja ei ole võrrelnud TLS § 99 lg 3 alusel kõikide müüjate isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtule esitatud analüüsis on võrreldud kahte müüjat, kuna müüjaid oli kuus, leiab kohus, et nimetatud analüüsi ei ole läbi viidud, mistõttu ei saa hinnata teiste töötajate eelisõigust tööle jäämisel.
7.8.7.Kostja väidab, et hageja ei valda riigikeelt sellisel tasemel, mis võimaldaks klientidega vabalt suhelda. Tunnistajate ütluste kohaselt valdas hageja eesti keelt piisaval tasemel, et kliente teenindada ning probleeme seetõttu ei olnud. Kostja ei ole oma väidet millegagi tõendanud.
7.8.8.Keeleseaduse (KeeleS) § 5 lg 3 äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatus ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Seega vähene eesti keele oskus võib äriühingute töötajate puhul põhjustada töölepingu lõpetamise mittevastavuse tõttu. Töötaja on tööandja juures töötanud alates 01.02.2006.a. 4 kuulise katseajaga. Kohus märgib, et keeleoskus on selline omadus, mis ilmneb kiiresti, seega pidi tööandja teadma töötaja keeleoskusest juba katseajal. Töötajaga katseaja jooksul töölepingut ei lõpetatud nimetatud asjaolul. Samas on tunnistajad tõendanud, et hageja sai eesti keeles oma tööülesannetega hakkama. Seega leiab kohus, et ainult keeleoskust ei saa olla koondamise põhjuseks, tööandja ei ole sellekohaseid märkusi töötajale varem teinud , seda enam, et ei ole võrreldud teiste müüjate riigikeele oskust.
7.9.TLS § 92 kohaldamine
7.9.1.TLS § 92 lg 1 tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud § 86 punktides 1-2, 5-8 ja 11 ettenähtud alusel. Töötajaga on töösuhe lõpetatud TLS § 86 p 3 alusel.
7.9.2.Tööandja väidab, et töötaja töösuhte lõpetamisel ei teatanud, et on lapseootel. Töötaja selgitab, et kuna rasedus oli nii algstaadiumis, et tal ei olnud veel tõendit oma raseduse tõestamiseks. Menetluse käigus on hageja oma väite tõendamiseks esitanud kohtule naistenõuandla kaardi /tl. 23-24/, mille kohaselt oli hageja 10.07.2007 lapseootel kuus nädalat, arvatav rasestumise aeg on 26.05.2007 ning oletatav sünnitusaeg 26.02.2008. Kostja põhjendab, et koondamine oli alanud 03.05.2007, seega enne kui hageja oli rasestunud, samuti kuna hageja ei ole arstliku tõendit esitanud, on koondamine seaduslik.
7.9.3.Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud vastavalt TLS § 63 lg 1 kohast arsti tõendit. Vastavalt TLS § 63 lg 1 rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe 18 (21)
ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras. Kuna hageja ei ole soovinud tööandjalt töötingimuste muutmist seoses rasedusega, jätab kohus nimetatud väite tähelepanuta ning analüüsimata.
7.9.4.ITVS § 28 lg 3 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Kostja väidab, et nimetatud regulatsiooni saab kohaldada töövaidluskomisjonis ning sama regulatsiooni kohaselt saab jätta nõude rahuldamata. Kohus nõustub hagejaga, et kohus juhindub menetlusõigusest ka ilma materiaalõiguse analoogiat kasutamata.
7.9.5.Nimetatud paragrahvi tähendusest on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei teadnud töösuhte lõpetamisel töötaja rasedusest ning kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldatakse keskmise palga nõue sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Eeltoodut kogumis arvesse võttes, leiab kohus, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud seaduslik.
7.10.Töölepingu lõppemine ja hüvitise nõue
7.10.1.TLS § 117 lg-st 1, 2 lähtuvalt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist; kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
7.10.2.Töötaja loobus tööle ennistamise nõudest. ITLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kohus selgitab, et seaduse põhimõtete kohaselt, kui töötaja loobub töösuhte ebaseadusliku lõpetamise korral tööle ennistamisest on võimalik kohtult nõuda: töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töölepingu lõpetamist tema enda algatusel ja hüvitist kuni kuue keskmise kuupalga ulatuses. Kohus määrates hüvitist arvestab lepingu lõpetamise asjaolusid. Seega kuna töötaja reaalne viimane tööl viibimise kuupäev oli 02.07.2007, loeb kohus töösuhte lõppenuks sama päeva, s.o. 02. juuli 2007.a.
7.10.3.Hageja nõuab hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 23 940 krooni. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt on hageja töötasuks 3 000 krooni kuus. Hageja väidab 25.06.2008 a, et keskmise palga suuruseks oli 4286 krooni kuus /tl. 72/. Kostja oma vastuses keskmise palga suuruse üle vastuväiteid ei esitanud, ainult viitab, et kuue kuu palka arvestades ei ole hageja arvestanud riigipühadega ja sotsiaalmaksuga. Kuna poolte vahel vaidlust kuupalga suuruse suhtes puudub, lähtub kohus hageja poolt esitatud kuupalga määrast, milleks oli 4286 krooni.
7.10.4.Keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.08.2001. a määrusega nr 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korrast; § 2 lg 1 kohaselt keskmine palk arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Keskmine kuupalk saadakse keskmise päevapalga korrutamisel selle arvutamise 19 (21)
aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga; § 3 lg 1 kohaselt keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
7.10.5.Seega tuleb keskmise palga arvutamiseks arvutada kostja palk perioodil 01.01.2007 kuni 01.07.2007.a. Kostjal oli õigus saada ühes kuus palka 4286 krooni, seega kuue kuu eest 25716 krooni. Ajavahemikus 2007a 01.01.07 kuni 01. juuli 2007 oli kokku 127 tööpäeva. Kostja keskmine päevapalk on 202,49 krooni. Tööpäevade arv kuues kuus kokku on 127 tööpäeva : 6 kuud = 21,17 (keskmine tööpäevade arv kuus), 21,17 x 202,49 = 4286,71 krooni. Seega ühe kuu keskmine palk moodustab 4286,71 krooni.
7.10.6.Kuue kuu keskmine palk nimetatud aja ees moodustas 25 720 krooni. Hageja palub kohtult välja mõista hüvitis summas 23 940 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja poolt nõutud hüvitise suurus on väiksem kui kuue kuu keskmine palk, on hüvitise nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
VIII MENETLUSKULUD
8.1.Vastavalt TsMS § 162 lg 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hageja on maksnud tunnistajatasuna 30.09.2008 750 krooni. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 31. juulil 2007 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele 01. jaanuarist 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt 01. jaanuarist 2006 kehtinud TsMS § 173 lg 1, esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päev jooksul, alates kukude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
8.2.Kohtu poolt on määratud hagejale riigi õigusabi osutaja, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kooskõlas TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja 20 (21)
riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmise /---/.
8.3.Vastavalt RLS § 22 lg 1 p1 palga nõudmise ja tööle ennistamise nõue on riigilõivuvaba. Seega on hageja menetluskuludeks õigusabikulud ja hageja poolt 30.09.2008 makstud tunnistaja tasu summas 750 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude täielikult, seega leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja menetluskulud. Hageja esindaja on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks, taotluse kohaselt moodustab tasu suurus 5947,20 krooni. Kohus mõistab välja kostjalt õigusabikulud summas 5947,20 krooni ja jätab menetluskulud kostja kanda.
Evi Kool Kohtunik
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.