2-05-17956
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-17956
Tsiviilasi
AS-i Eesti Energia hagi A.K`i vastu võlgnevuse 12 330,30 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Energia (reg.kood 10421629, asukoht Laki 24, Tallinn 12915), esindaja M.A; Kostja: A.K
Kohtuistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2006. a
Hagi rahuldada. Mõista välja A.K`ilt võlgnevus 12 330,30 (kaksteist tuhat kolmsada kolmkümmend krooni ja 30 senti) krooni AS-i Eesti Energia kasuks. Mõista välja A.K`ilt hageja poolt tasutud riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni AS-i Eesti Energia kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 14.02.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil Herne 8-6, Tallinn vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks kostja elektrienergiaga varustamine ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuda. Hageja ja
kostja vahel sõlmiti suuline leping. Vastavalt lepingule varustas hageja korrektselt kostjat elektrienergiaga pidades oma kohustustest kinni. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud ning käesoleval hetkel võlgneb hagejale kasutatud elektrienergia eest 12 330,30 krooni. Kostja väidab hagejale, et tema abikaasa on teinud elektrienergia tarbimise eest ettemaksu näiduni 5581. Väide, et tegemist on ettemaksuga, pole millegagi tõendatud. Asjaolud, et kostja ei ole hagejat lubanud korteris asuvate mõõteseadmete juurde näitu kontrollima ja et kostja eelnevate aastate elektri eest tasumise analüüs näitab väga väikseid tasutud summasid ja et kostja ei ole 24. detsembrist 2001. aastast kuni 25. märtsini 2004.a. tasunud kordagi elektrienergia eest ega teatanud ka elektrinäitu, tõendavad, et ettemaksu ei ole. Kostja väidab, et lähtudes tema väidetavast kolmest elektritarbijast on tema kuutarbimine 40 kWh, mille eest ta on nõus maksma. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt saadakse kostja tarbitud elektrienergia kogused mitte iga tema elektritarbijat eraldi analüüsides ja neid kokku liites, vaid aluseks võetakse elektriarvesti näit. Kostja elektritarbimist mõõtva arvestinäidust lähtuvalt ongi kostjale arved esitatud. Arvesti riket ei ole tuvastatud ja sellele ei ole kostja ka viidanud. Lisaks sellele, on ka kostja arvutus väär. Juba ainuüksi 60 W pirn pideva kasutusaja jooksul tarbib kuus üle 40 kWh elektrienergiat, rääkimata kütteelemendiga elektritarbijatest või näiteks valveseadme tööshoidmiseks vajalikust elektrienergiast. Hageja rõhutab, et tarbitud elektrienergia koguste väljaselgitamise aluseks on elektriarvesti näit, mitte elektritarbijate võimsuste summa, sest kostja kõiki tegelikke elektritarbijaid ja nende kasutamiseaega ei ole võimalik kontrollida. Samuti on kostja ennast näidanud pahatahtliku lepingupartnerina pingestades omavoliliselt tarbimiskoha, eemaldades mõõtesüsteemilt plomme ja takistades hagejale mõõteseadmetele juurdepääsu. Hoolimata hageja nõuetest kostja siiski võlgnevust ei likvideerinud ning hageja on katkestanud kostja elektrienergiaga varustamise võlgnevuse tõttu. Hageja taotleb mõista välja kostjalt põhivõlg summas 12 330,30 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1050 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja põhjendab seda alljärgnevalt. Kostja võttis ühendust Eesti Energia klienditeenindusega ja teatas, et kuna ta abikaasa Peeter Kahar on surnud, soovib ta sõlmida kliendilepingu enda ja Eesti Energia vahel. Kuna kostjal oli makstud tšekk 5500 kw elektrienergia eest, konsulteerides juristiga sai kostja teada, et füüsilisest isikust kliendi lahkumisega on lõpetatud ka temaga kliendileping. Hageja ja kostja tuvastasid arvestinäidu 4800 kw ja selle näiduga sõlmiti ka kliendileping. Tänaseks on näit 7100 kw, seega on võlgnevus 2300 kw elektrienergiat. Kostja teatas, et ootab oma arvet, mida talle ei saadetud. Selle asemel algasid spekulatsioonid erinevate näitudega, mis ägenesid rünnakuks ja tagakiusamiseks. Kulmineerus see kogu majas elektrijuhtmete lahti rebimisega ja kostja korterisse kaabli toomisega. Kostja teatas politseisse, et rikutakse protseduuri reegleid, ei küsita ühistu esimeest ega tutvustata skeeme. Kostja leiab, et majas on tehtud väga kallis remont, mida ei ole sobiv rikkuda. Kuna tegemist on korteriühistuga, oleks pidanud igat korterit plaaniga tutvustama ja allkirja võtma. Sellele järgnes väikese karbi paigutus koridori, kust iga korteri kangi alla tõmbamisega lülitatakse elekter välja. Kuna kostja korterisse on tellitud kallis signalisatsiooni süsteem, mis siis seiskub ja kostja korter on seejärel kaitsetu. Töö koridoris telliti korteri nr 4 poolt ja teostati korter nr 3 poolt, mis oli Eesti Energiaga kooskõlastatud. Kostja teatas, et soovib arvet 2300 kw elektrienergia eest ja kutsub elektriku plommi avama, nii kaua kuni ei tule asjasse selgust. Saabusid mehed, kes pildistasid arvestit ja signalisatsiooni. Kostja soovib, et Eesti Energia ja korter nr 3 ja 4 kompenseeriks signalisatsiooni alarmsüsteemi kui enam mittekõlbliku väärtuses 15 000 krooni.
Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a., kohaldatakse senikehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või selle täitmisest keeldumine lubamatu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 12 330,30 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud leping elektrienergia tarbimise kohta Herne 8-6 asuvas korteris ning vastavalt lepingule kohustus kostja ise kontrollima arvesti näitusid ning tasuma selle järgi tarbitud elektrienergia eest kord kuus. Kohtuistungil seletas kostja, et on nõus tasuma 2300 kw elektrienergia eest, samuti väitis kostja, et on nõus tasuma võlgnevuse, kuid tema ei ole arveid saanud. Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et kolm korda on näitusid kontrollimas käidud, seega näitude kontrollimise osas kostjal vastuväited puuduvad. Kostja väited, et ta ei ole arveid saanud, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et 17.03.2004 käidi arvestinäitu võtmas ja see oli „4856“, mille alusel on esitatud arve 25.03.2004. Järgmine näit on võetud 28.02.2005, milleks on „6739“ ja selle alusel on esitatud arve 06.03.2005. Lõppnäit on võetud 28.03.2005, milleks on „7067“, mille alusel on esitatud arve 11.04.2005. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et arvesti näidud sellised ei olnud, kuigi see oli tema kohustus teatada Eesti Energiale elektriarvesti näitusid ja tasuda tarbitud elektrienergia eest igakuiselt hagejale, mida ta aga ei ole teinud. Eeltoodu tõttu on leidnud tõendamist kostja poolt elektrienergia tarbimine, mille eest on jäänud tasumata summa 12 330,30 krooni. Kostja poolt igakuisel tasumisel ja tasumisel ka arvestinäitude fikseerimine oleks taganud kostjale võimaluse tõendada tema poolt kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ja võlg summas 12 330,30 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja poolt esitatud nõuded Eesti Energia AS-i vastu jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja nõuded ei ole esitatud TsMS-s sätestatud vastuhagi nõuetele vastavalt. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.