Pankrotiõigus

1

EE742200221013804535. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Võlgniku esindaja esitas 27.11.2024 pankrotiavalduse, mille kohaselt tekkis maksejõuetus järgmistel põhjustel: - Klientide eelarved 2024.a vähenesid, septembris ja jõulude eel nad oma eelarveid ei suurendanud. - 2022.a liitus meeskonnaga osalise tööajaga turunduse valdkonna inimene. 2023.a kulus olemasoleva kuvandi ühtlustamisele ja turunduskanalite seadistamisele. 2024. a toimus aktiivne turundustegevus, kuid sügisel tõdeti, et kanalid ei tööta piisavalt hästi, et tuua uusi töid. Turundustöötaja otsustas lahkuda omal soovil ja seetõttu jäi võlgniku majandustegevuse jaoks oluline ametikoht täitmata ning kanalitel ei toimunud aktiivset tegevust. - Võlgnik esitas pakkumise riigihankele „Vormielementide e-poe arendustööd“, mille võitis. Hanke kogumaksumus olnuks 170 000 eurot. 03.09.2024 hange tühistati. Hange kuulutati uuesti välja, võlgnik esitas pakkumise, kuid 22.10.2024 selgus, et nad jäid teiseks. Kui võlgnik oleks hanke võitnud, siis oleks see andnud lisatööd ning nad oleksid leidnud maksuvõlale ka lahenduse. - 25.09.2024 alustati võlgniku müügiga. Ettevõtte väärtus kukkus oluliselt kui 01.10.2024 esitas võlgniku võtmearendaja (s.o järgmine töötaja) lahkumisavalduse. Töö jätkus, kuid järjest väiksemas mahus. Eesmärk oli senised tööd lõpetada. 11.11.2024 oli kohtumine ettevõttega, kes oli valmis võtma ülemvõlgniku seniste klientide nimekirja, kuid on selgunud, et antud ettevõte on huvitatud vaid valitud klientidest ning pole valmis tasuma ülemineku eest raha. See tähendab, et ettevõtte müük ebaõnnestus. Kuna töötajaid ja kliente üle ei võeta, siis ei lähe üle ka garantiikohustused. Võlgnik tegeles sellega, et olemasolevad üleantud tööd lõpetada (täita garantiikohustused). Uued tööd teostab juba teine ettevõte. - 21.11.2024 said kõik võlgniku töötajad kätte koondamisteated koos infoga, et viimane tööpäev on 22.11.2024. Seega pole alates 23.11.2024 võlgnik enam töötajaid. - 2024.a suhtles võlgnik Maksu- ja Tolliametiga maksuvõla ajatamise küsimuses, millega Maksu- ja Tolliameti oli alguses nõus. 19.11.2024 alustas Maksu- ja Tolliamet täitemenetlust, mille käigus võlgniku kontod arestiti. Võlgniku varaks on kasutatud kontorimööbel. Võlgnikul on kohustusi 108 855,12 eurot. Võlgniku varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. 06.12.2024.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt talle esitatud andmed ja dokumendid toetavad võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgitusi võlgniku majandustegevusega ja maksejõuetuse kujunemisega. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol 3,15 eurot. Võlgnikule kuulub materiaalne põhivara väärtusega 800-1000 eurot, kuid mille osas on üürileandjal pandiõigus. Üürileandja on teavitanud, et nende esitatud nõuded jäävad samasse suurusjärku olemasoleva vara väärtusega. Immateriaalset vara on väärtuses 203 000 eurot, mis 30.11.2024 bilansi kohaselt on maha kantud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on tegemist

2

erinevate tarkvara moodulite, äriühingu kodulehtede ja domeenidega, samuti serverite infrastruktuur ja muud tööd hõlbustavad töövahendid. Sellel varal on väärtust nii kaua, kuni käisid ettevõtte müügiläbirääkimised. Kui selgus, et ettevõtet müüa ei õnnestu, muutus vara väärtusetuks, sest kõik arendajad kasutavad oma lahendusi ning ettevõttest eraldi müüa pole neid võimalik. Juhatuse liige viis domeenid tasuta endaga seotud äriühingu Ecsa Digital OÜ alla, et klientide süsteemid seisma ei jääks. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikme selgitused usutavad ning hetkel puudub info, et keegi oleks huvitatud domeenide kasutusõiguse omamisest tasu eest. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt summas 172 571,76 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Puuduvad ka perspektiivikad võimalused vara tagasivõitmiseks. Kohus määras 03.02.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti. 19.02.2025 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 19.03.2025 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 172 571,76 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid 3,15 eurot ja materiaalne põhivara väärtuses 800-1000 eurot (üürileandjal on pandiõigus varale). Võlgnikul on immateriaalset vara väärtuses 203 000 eurot, mis bilansi kohaselt on maha kantud, sest varal iseseisev väärtus ettevõtte endata puudub. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

3

Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. 06.12.2024.a ja 18.12.2024.a määrustega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige R.M.. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 1046,76 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 13h (26 pooltundi), kokku tasu 858 eurot, mis teeb tunnitasuks 66 €/h (33€/pooltund). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega

4

ajutise halduri tasuks 858 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 188,76 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1046,76 eurot. Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik ja see vastab seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 1046,76 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.