2-05-2169
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2006, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-2169
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi SEB Eesti võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010); hageja esindaja Kadrian Jaagund (Lindorff Eesti AS; Hobujaama 4, Tallinn 10151); kostja S.P. (isikukood xxx; elukoht xxx).
esindajad
Ühispank
hagi
S.P.
vastu
Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14. päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema
2-05-2169 poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on esitanud Harju Maakohtule hagi S.P. vastu võlgnevuse 7 057.26 krooni nõudes. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 05.11.2005 isiklikult allkirja vastu kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 05.12.2005. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 15.03.2001 sõlmitud eraisiku arvelduslaenuleping nr 1310043400120, mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada raha lepingus märgitud limiidi, summas 3 500 krooni, ulatuses. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi laenulimiidi tegelikult kasutatud osalt. Intressimääraks lepiti kokku 17% aastas ja intressi arvestamise alusperioodiks üks kuu. Laenu tagastamise tähtaeg oli 10.06.2006. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajaks. Laenutähtpäevaks jättis kostja hagejale tasumata võlgnevuse põhisumma 3 494.22 krooni ja intressi summas 68.82 krooni. Vastavalt TsK §-le 174 ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Arvelduslaenulepingu kohaselt on lepingus toodud maksete tähtaegselt tasumata jätmise korral pangal õigus nõuda viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on võlgnevuse põhisummalt arvestanud viivist kokku summas 9 946.50 krooni. Kuna viivis ületab võlgnevuse põhisummat, siis vähendab hageja viivist võlgnevuse põhisummani. Hageja esindaja on võla kohtuvälise sissenõudmise menetluse käigus saatnud kostjale mitmeid võla tasumist meeldetuletavaid kirju, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Seetõttu on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
2-05-2169 rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 560 krooni riigilõiv hageja kasuks ning 41.40 krooni postikulud riigituludesse.
Sirje Õunpuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.