Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-2372
Tsiviilasi
AS Thagi MK vastu 19 251,54 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS T, registrikood XXX, esindaja Tanel Mangusson
esindajad
Kostja MK, isikukood XXX elukoht XXX, esindaja AK
Kohtuistungi toimumise aeg 23.01.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista MKilt 19 251,54 (üheksateist tuhat kakssada viiskümmend üks krooni ja 54 senti) krooni AS Tkasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista MKilt kohtukulu 1400 (üks tuhat nelisada) krooni AS Tkasuks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu jooskul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses juhul, kui kaebuses ei esitata taotlust asja lahendamiseks kohtuistungil.
Vastavalt AS T ja AS T vahel sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingule on AS T alates 01.01.2002 üle võtnud kõik AS T õigused ja kohustused. Kostja on eluruumi XXXTallinnas omanik, mida varustab soojusenergiaga hageja. Seoses AS B kontserni kuuluvate ja kostja elamule haldusteenust osutavate ettevõtete poolt kostjale soojusenergia arvete esitamise lõpetamisega on kostja alates 01.01.2002 tarbitud soojusenergia eest kohustatud tasuma otse hagejale. AS B on oma kliente sellest ka kirjalikult teavitanud. Hageja on kostjale esitanud arveid alates 01.01.2002 soojusenergia eest tasumisesks, koos esimese arvega edastas hageja kostjale ka soojusenergia ostu-müügi üldtingimused, mille alusel loeb hageja poolte vahel soojusenergia müügi ja tarbimise lepinguliselt reguleerituks. Kostjal on tasumata arved perioodi 22.03.2002 kuni 06.05.2005 eest summas 19 251,54 krooni. Hageja leiab, et kostja on kauba vastu võtnud, kuid jätnud selle eest tasumata. Kauba vastuvõtmine on tõendatud elamule
2-05-2372
paigaldatud soojusmõõtjaga. Kohustuse täitmamta jätmine ei ole seadusega lubatud. Kõik kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole õigustatud hagi esitama. XXXelamu haldajaks oli kuni 31.12.2002 Kristiine linnaosa valitsus ning alates 01.01.2003 elanike poolt valitud haldaja OÜ B . Kostja ei ole seetõttu kohustatud tasuma soojusenergia eest hagejale ja keeldus soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimisest. Hagejal ei ole õigust nõuda korteriomanikuga lepingu sõlmimist, sest tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka. Oma väidetes tugineb kostja Riigikohut 30.11.2004 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-11-04. Hageja ei ole sõlminud liitumislepingut ühegi korteriomanikuga. Kaugkütteseaduse § 11 lg 1 järgi on soojusenergiaga varustama hakkamiseks vaja sõlmida liitumisleping. Kostja leiab, et müügileping tuleb sõlmida sama isikuga, kellega on sõlmitud liitumisleping. Kostja leiab, et hageja on alustanud elamu soojaga varustamist omal algatusel, lõhkudes elamu lokaalkatlamaja. Kostja on selgesõnaliselt keeldunud lepingu sõlmimisest. Võlgnevuse suurus on tõendamata, sest arvete väljavõtted ei tõenda tarbimist. Hageja kohustuseks on soojusenergia mõõtmine ja arvestuse pidamine.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kaugküttesüsteemi vahendusel.
XXX elamu varustamine soojusenergiaga toimub
Kohtule esitatud AS T juhatuse liikme kinituse kohaselt on AS T kõik õigused ja kohustused üle läinud AS-ile T. Kohus leiab, et tegemist on ettevõtte üleminekuga kuni 01.07.2002 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni § 5 lg 2 mõttes. Kostjale esitas soojuse ostu-müügi üldtingimused hageja, ka arved esitas kostjale hageja, seega on hageja õigustatud esitama kohtusse ka hagi oma õiguste kaitseks ning AS Tja AS Tõigusjärglus ei oma asjas tähtsust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjat on hageja kirjaga ja B AS kirjaga teavitatud hageja ja AS Tvahel õiguste ja kohustuste üleminekust. Kohtule esitatud kostja ja Kristiine LOV vahelisest elamu mõttelise osa halduslepingust nähtub, et kostja on temale kuuluva mõttelise osa haldamise delegeerinud Kristiine LOV-ile. Nimetatud lepingust nähtub, et elamu tegelik haldaja on Kristiine ME, mille õigusjärglane AS K K on sõlminud hageja õiguseellasega soojusenergia ostu-müügilepingu. Energiaseadus, mis regleeris võrguettevõtja tegevust kuni 01.07.2003, sätestas paragrahvis 16 lg 1 võrguettevõtja poolt teenuse saamise aluseks liitumise. Vabariigi Valitsuse 18.07.200 määrusega nr 236 kehtestatud soojusvõrguga liitumise korra § 3 sätestab, et võrguga liitumisleping on soojusenergia ostumüügilepingu sõlmimise aluseks. Kohus järeldab sellest, et hageja õigusseelase ja AS KK lepingu sõlmimisel oli eelnevalt sõlmitud juba võrguga liitumisleping. Kaugkütteseaduse § 10 lg 6 sätestab, et juba olemasoleva võrguühenduse korral ei ole tarbijapaigaldise omaniku või valdaja muutumisel uut liitumislepingut sõlmida vaja. Kohus leiab, et hageja poolt XXXelamu varustamine soojusenergiaga on seetõttu õiguspärane ja tuleneb liitumislepingust. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited selle kohta, et temaga ega teiste korteriomanikega ei ole liitumislepingut sõlmitud ning seetõttu ei ole hagejal õigus sõlmida ka soojusenergia ostu.müügilepingut, ei ole õiged. XXXelamu oli läbi elamu haldaja kaugküttevõrguga liitunud 2 (3)
2-05-2372
ning seetõttu oli kaugkütteseaduse § 11 lg 4 alusel hagejal olemas õiguslik alus soojuse ostumüügilepingu sõlmimiseks. Kaugkütte spetsiifikas lähetuvalt on võimalik sõlmida liitumisleping vaid tarbijapaigaldise omanikuga, mis tähendab korterelamu puhul kas kõiki koretriomanikke korraga või koretriomanikke esindavat korteriühistut või korteriomandi valitsejat (haldajat), sest tarbijapaigaldisi on elamul reeglina üks. Kaugkütteseadus ei sätesta, et soojuse ostumüügilepingut saab sõlmida üksnes liitumislepingu sõlminud koretriomanikega ühiselt. Olemasoleva liitumislepingu alusel on võimalik soojuse ostu-müügileping sõlmida ka korteriomanikel eraldi. Hagejal on kohustus mõõta tarbitavat soojushulka. Selline mõõtmine võib toimuda läbi majale paigaldatud soojusmõõtja. Hageja on kohtule esitanud arvestusmetoodika, mille alusel soojusenergia hulka XXXelamu korteritele arvestatakse, samuti on hageja tõendanud ära asjaolu, miks osadele koretritele on arvestatud väiksem sooja hulk. Hageja on esitanud dokumentaalsed tõendid XXXpoolt tarbitud soojusenergia hulga kohta. Samuti on hageja esitanud raamaupidamise väljavõtte kostjale esitatud arvete suurusest. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tõendite alusel on võimalik kontrollida kostja võlgnevuse suurust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohustuse täitmise kohustus iseenesest ei tulene mitte arve esitamisest vaid lepingust. Kostja ei ole eitanud arvete saamist. Kostja ei ole eitanud ka soojusenergia saamist. Kaugkütteseadus ei sätesta otsesõnu, et soojuse ostu-müügileping peab olema sõlmitud kirjalikult, samas seaduse § 16 lg 1 p 3 märgib ära kirjaliku lepingu vajaduse. Leping loetakse sõlmituks VÕS § 9 lg 1 järgi nõustumuse andmisega pakkumusele. Kohus leiab, et hageja on üldtingimuste saatmisega kostjale esitanud pakkumuse ning kostja on soojusenergiat tarbima hakates pakkumuse vastu võtnud. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puudus võimalus kaugküttest loobuda, ei ole õiged. Sama elamu kaks korteriomanikku on vastavalt kohtule esitatud korteri küttesüsteemi renoveerimise plaanile (tl 111-126) loobunud kaugküttest. Kostja väited selle kohta, et ta on selgesõnaliselt keeldunud lepingu sõlmimisest, on paljasõnalised. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja ei ole midagi ette võtnud, et lõpetada temale väidetavalt vastuvõetamatu soojuse tarbimine. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel on hageja poolt lepingutingimuste esitamisega ja soojuse edastamisega ning kostja poolt soojuse tarbimisega sõlmitud soojuse ostu-müügileping ning lepingust tulevad kohustused kuuluvad täitmisele. Hageja on väljastanud kostjale arveid soojusenergia tarbimise eest, kuid kostja ei ole neid tasunud. Pooltevahelist õigussuhet reguleerib kuni 01.07.2002 tsiviilkoodeks ning alates 01.07.2002 võlaõigusseadus. Vastavalt TsK § 173 ja 174 ning VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita nõuetekohaslet vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja oma ohustust täitnud ei ole, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 19 251,54 krooni ja TsMS ja TMS rakendusseaduse § 3 ja kuni 01.01.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kantud kohtukulud, mis koosneb riigilõivust summas 1400 krooni. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.