Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati . esitas AK hagejale taotluse kindlustushüvitise saamiseks seoses kindlustuskohas toimunud veekahjuga. sündmuskoha ülevaatusel fikseeriti ulatuslikud kahjustused. Korteriühistu õiendi kohaselt sai veekahju alguse korteris nr 45 omavoliliselt teostatud remondi tagajärjel. Korteris teostati WC ja vannitoa kabiini lammutamist omavolilise ehitustegevusena. AK tekkis sündmuse tagajärjel kahju 95 488 krooni suuruses. Kahju suurust tõendavad OÜ ja OÜ kalkulatsioonid. Hageja hüvitas kannatanule kahju 66 141,60 krooni suuruses. AK vastutab veekahju tagajärgede eest kui korteriomanik, kelle korteris remonttööd toimusid. AK sõlmis remonditöödeks töövõtulepingu OÜ- , kelle tööline lõhkus ehitustööde ajal maja üldpüstiku. AK vastutuse aluseks on VÕS § 1043 ja § 1054 lg 3. PP kui vahetult kahju põhjustaja vastutab VÕS § 1043 alusel. PP teostas OÜ töötajana töid töövõtulepingu alusel. Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 65, § 137 lg 1 alusel. VÕS § 492 lg 1 järgi on hagejal õigus esitada kindlustusandjana kahju hüvitamise nõue. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 66 141,60 krooni ja riigilõivu 4500 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Vaidlus puudub kahju suuruse üle ja nõudeõiguse ülemineku üle hagejale. Vaidlus on selles, kas AK korteri omanikuna vastutab VÕS § 1054 lg 3 alusel. Kostja palkas OÜ oma korterit remontima, eesmärgiga, et äriühing saavutaks mingi eesmärgi tema huvides. Kostjal oli võimalus OÜ tegevust kontrollida. Järelikult kostja vastutab VÕS § 1054 alusel. PP süüd tõendavad AK ütlused eelmenetluses, tunnistaja ütlused ja akt, millele PP alla kirjutas. Kannatanu suhtes oleks ebaõiglane, kui tema ees vastutaks vaid tööandja, mitte töötaja. Kannatanu ees vastutavad tööandja ja töötaja võrdselt. VÕS § 1043 ei välista töötaja vastutust. Kooskõlas VÕS § 65 ja § 137 on kostjate näol tegemist solidaarvõlgnikega. Kostjate vastuväited Kostja AK hagi ei tunnista. Ehitustegevus korteris nr 45 ei olnud omavoliline. WC ja vannitoa esikülje ja vaheseina lammutamine ei nõua kooskõlastamist ega ehituslubasid. Nende tööde näol ei ole tegemist ehitustegevusega ehitusseaduse mõttes. Kostjal puudus kontroll töövõtja tegevuse üle. Kostja tellis tööd äriühingult, kes reklaamis ennast pikaajaliste kogemuste omajana ja lubadusega ise korda ajada kõik vajaminevad paberid. Ei saa rääkida kontrolli olemasolust kui spetsiifilise iseloomuga teenust ostetakse oma ala professionaalilt. Seetõttu ei saa kostja vastutada VÕS § 1054 lg 3 alusel. Kahju tekitamises on süüdi töövõtja OÜ ja viimase tööline PP, kes on oma süüd tunnistanud kahju tekitamises. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kostja AK seisukohal, et tema vastutus väheneb, kuna tegemist oli lubatud tegevusega, mitte omavolilise ehitustegevusega. Kuna tegemist ei olnud ehitustegevusega Ehitusseaduse mõttes, ei puutu korteriomaniku ehitusjärelevalve asjasse. Üleandmiseni lasus asja kasutamise riisiko töövõtjal. Kahju eest peab vastutama isik, kes tööd tegi, kuna OÜ-d enam ei eksisteeri. PP vastutuse osas on kostja hagejaga samal seisukohal. Kostja PP hagi ei tunnista. teostas töid OÜ korteri omaniku A K sõlmitud töövõtulepingu alusel. OÜ juhtkonna korraldusel teostas töid 3 töölist, kellest üks oli kostja. Puuduvad

tõendid põhjusliku seose kohta veekahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja eitab veekahju tekkimist tema tegevuse tagajärjel. Töölised teostasid professionaalset tegevust tööandja huvides ja ülesandel. Kahju tekitamise eest vastutab OÜ Kohtuistungil antud seletuse kohaselt puudub kostja PP arvates alus hagi rahuldamiseks tema suhtes. Tema tegi tööd tööandja nimel. Kes veetoru lõhkus kostja ei tea, sündmuse toimumise ajal oli kohal 3 töölist. Peale juhtunut oli kostja šokis. Kahju peab hüvitama õige kostja, selleks on OÜ Naftavedu või selle juhatuse liige. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused, tunnistaja ütlused ning tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas hagi solidaarselt A.K utergini, PP ja OÜ vastu kohtumäärusega kohus lõpetas menetluse OÜ vastu seoses tema registrist kustutamisega. Vaidlus puudub selle üle, et PP OÜ töötajana tegi remonditöid AK korteris , , kus WC ja vannitoa karbi väljalõhkumise käigus libises seina najale pandud kivitükk veetorule, mis purunes ja mille tagajärjel tekkisid veekahjustused A. K korteris, mis on tõendatud sündmuskoha ülevaatuse aktiga (t.l. 26), teostatud tööde aktiga (t.l. 479). Kooskõlas VÕS § 127 1.lõikega on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 132 lg 1 peab hüvitise suurus olema selline, mis võimaldaks kannatanul taastada kahjustamisele eelnenud olukord võimalikult lähedaselt. § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada makstava rahasummana. Tulenevalt VÕS § 65, mille 1.lõige sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, on hagejal õigus esitada nõue kostjate vastu. Kooskõlas § 137 lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad kostjad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kooskõlas § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Selle sätte alusel on hageja kindlustusandjana õigustatud esitama nõuet kostjate vastu, kuna hageja poolt kuulub kahju kindlustusvõtjale hüvitamisele. Hageja kohustus AK tekitatud kahju hüvitama seoses nendevahelise kindlustuslepinguga (t.l. 22-23). Kahju õigusvastast tekitamist reguleerib VÕSi 53. peatükk. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5); seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Veetoru purunemise tagajärjel AK korteris tekitati veekahjustusi A. K korteris. Sellega rikuti viimase omandit. Kahju tekitanu vastutusele võtmiseks piisab ka hoolsuskohustuse täitmata jätmisest (§ 104 lg 2, 3). Kooskõlas Korteriomandiseaduse (KÜS) § 11 lg 1 p 1 oli AK korteriomanikuna kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikuna (valdajana) oli AK kohustatud tagama A. K omandi mittekahjustamist. Õige on kostja väide, et tualeti ja

vannitoa boksi eemaldamine ei ole ehitustegevus ehitusseaduse mõttes, kuid see ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. PP hooletus seisnes selles, et ta asetas lõhutava WC karbi kivitüki veetoru lähedale, mis võimaldas kivitükil vajuda veetorule ja seda vigastada, mille tagajärjel tekkisid veekahjutused A. K korteris. Tunnistaja üle kuulatud A S ütlustega on tõendatud, et veetoru lõhkumises on süüdi kostja P. P , kes ütles tunnistajale, et pani betoonitüki seina najale ja see kukkus veetorule. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lõige 1 sätestab kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsiooni, mis tähendab seda, et õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud. Nõude suurust 66 141,60 krooni tõendab hageja 09.06.2004 väljamakse otsus nr 2 (t.l. 20), hinnapakkumised (t.l. 48-50). Kostjad seda ei vaidlustanud. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv 4 500 krooni suuruses. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel tuleb kostjatelt välja mõista kohtukuluna kutsete kättetoimetamise kulu 361,70 krooni suuruses.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.