Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-04-57 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.02.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kajas tuleb märkida mõjuv põhjus, mis takistas kostjat kohtuistungile ilmumast ja sellest kohtule teatamast. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 3000,00 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu (edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Kuningad (edaspidi „kostja“) vastu 108 917,80 krooni võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Asjas oli määratud kohtuistung 26.01.2006.a. Kostja esindajale on kohtuistungi toimumise aeg 01.11.2005.a allkirja vastu teatavaks tehtud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest ta kohtule teatanud ei ole. Hageja esindaja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a VÕS-is sätestatut. VÕS § 339 lg 1 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist (p.1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS

2-04-57 § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostja kasutas alates 1993.a rentnikuna hagejale kuulunud ja Viimsi vallas Mõisa tee 4 asuvat teenindushoonet. Hoone rendilepingud on poolte vahel sõlmitud 30.04.1993.a, 01.11.1995.a ja 01.11.2000.a. 01.11.2000.a sõlmitud tähtajatu rendilepingu kohaselt kohustus kostja maksma renditasu iga kuu 05.kuupäevaks üle-eelmise kuu eest. Rendi suuruseks leppisid pooled kokku 4700,00 krooni kuus. Rendisummade tasumisega viivitamise korral kohustus kostja maksma viivist 0,12% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Rendilepingu kohaselt lõpeb leping renditud ruumide võõrandamisel. Kuna hageja on Mõisa tee 4 asuva teenindushoone 27.11.2003.a andnud üle OÜ-le Viimsi Haldus, on pooltevaheline rendileping sellest kuupäevast lõppenud. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud, jättes perioodil 01.06.2002.a27.11.2003.a rendimaksed tasumata. Tema võlgnevus on seetõttu hageja ees 84 130,00 krooni. Viivist on hageja nimetatud perioodi eest arvestanud 24 787,80 krooni. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja hagi esitamise seisuga võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 84 130,00 krooni võlgnevus ning 24 787,80 krooni viivis, kokku 108 917,80 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 7000,00 krooni ja esitanud taotluse selle kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 7000,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.