Tsiviilasi nr 2-05-14544
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 09.veebruaril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
EÜ EDU (pankrotis, registrikood 80075331, asukoht: Kivila t 38 Tallinnas) hagi NK vastu võlgnevuse sissi nõudmiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
18.jaanuaril 2006 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
hageja esindaja T.K kostja ja kostja esindaja M.P
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada vähendatud ulatuses. Mõista N K välja EÜ EDU (pankrotis) kasuks võlgnevus 1072.69 (üks tuhat seitsekümmend kaks krooni 69 senti) krooni. Mõista N K välja riigituludesse riigilõiv suuruses 105.00 (ükssada viis) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud EÜ EDU (edaspidi hageja) korraldas kuni 01.11.1998 elamu asukohaga K t 4 Tallinnas haldamist, s h elamu hooldamist ja varustamist kommunaalteenustega. N K, olles eluruumi asukohaga ... Tallinnas omanik, oli nimetatud teenuste tarbijaks. Tallinna Linnakohtu 02.09.2003 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt moodustas seisuga 02.12.1998 kostja võlgnevus hageja ees 1 819.39 krooni, s h 1998 septembris osutatud kommunaalteenuste eest suuruses 795.12 krooni, 1998 oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest suuruses 725.59 krooni ja võlgnevus eelnenud
perioodi eest suuruses 298.68 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 1 819.39 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et ei nõua kostjalt võlgnevust 1998 novembris osutatud kommunaalteenuste eest nagu kostja ekslikult oma vastuses hagile väidab. Hageja esitas elanikele arveid ajalise nihkega ehk septembris osutatud kommunaalteenuste eest oktoobris jne. Seega ei nõua hageja ka arvete topelt tasumist. Samuti on alusetu kostja väide, et hageja on võlgnevuse hulka arvestanud eraomandi vormistamise makse suuruses 400.00 krooni ja sihtmaksed summas 746.70 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kostja vastu 1 072.69 kroonini. Ülejäänud osas jäi hageja nõude ja põhjenduste juurde, seletades, et pooled ei teostanud aastal 1998 tasaarvestust tol ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 234 lg-s 2 sätestatud korras. Ka ei ole kostja esitanud nõudeavaldust pankrotimenetlus. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja nõue on tõendamata. Alates 01.11.1998 tasus kostja vastavaid makseid EÜ-le Kärberi 4. Hageja nõuab 1998 novembrikuu eest makseid nii kostjalt kui KÜ-lt Kärberi 4. Seega nõuab hageja topelt. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest summas 746.70 krooni ja eraomandi vormistamise tasu summas 400.00 krooni. Samas on hageja jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus elamule asukohaga Kärberi t 4 tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega hagejale. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja esitatud kohtusse pahauskselt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde, selgitades, et hageja nõue võib olla põhjendatud vaid küttekulude võlgnevuse osas suuruses 324.41 krooni, milline on hagejale tasumata, kuid ka see on tasutud EÜ-le Kärberi 4. Kõik muud summad on tasaarvestatud. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on vähendatud ulatuses tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja elamuühistu liikmena oli kohustatud tasuma tema poolt tarbitud ja elamuühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste eest ning et teenuste tarbimise kohta esitas hageja igakuiselt vastavasisulisi makseteatisi. Kohus on seisukohal, et asja lahendamisel ei oma olulist tähtsust asjaolu, milline oli vaidlusalusel perioodil hageja poolt kasutatud raamatupidamise arvestusmeetod (kas ajalise nihkega nagu väidab hageja esindaja või mitte nagu väidab kostja esindaja). Antud asjas on tähtis kas teenused, millede eest arved esitati, kostja poolt tarbiti ning kas kostja nende eest ka tasus ning juhul, kui ei tasunud, kas oli seaduslik alus selleks keeldumiseks. Vastavalt hageja esindaja nõude vähendamise avaldusele kohtuistungil koosneb nõue 1072.69 krooni oktoobrikuu 1998 tasumata maksest 725.59 krooni ja septembrikuu 1998 osaliselt tasumata maksest 347.10 krooni. Nimetatud summade tõendamiseks esitas hageja raamatupidamise programmist väljavõtted (t lk 77-82), milledest nähtub, et summas 725.59 krooni oli kostjale arvestatud makseid seisuga 26.11.1998 (seega pidi nimetatud arve olema kostjale esitatud novembrikuus, aga käsitles oktoobrikuu tarbimist). Oktoobrikuu seisuga summade arvestusi esitati kohtule 2 --- seisuga 23.10.1998 suuruses 795.12 krooni (t lk 77-78) ja seisuga 26.10.1998 suuruses 1093.80 krooni (t lk 81-82). Analoogselt eelmistes lausetes käsitletud kuuga pidi seega tegemist olema tarbimisega septembrikuus, mille kohta esitati teatis oktoobrikuus. Seda kinnitab ka kostja poolt esitatud temal säilinud teatis, millelt nähtub, et talle esitati oktoobrikuu nimetust kandev teatis summas
1096.19 krooni maksetähtajaga 14.11.1998 (t lk 60). Ka sellelt nähtub, et arvestus pidi olema tehtud seisuga peale 15.10.1998 (selle seisuga oli arvestatud võlgnevust). Seega on hageja raamatupidamise väljatrükkidega tõendatud, et septembrikuu tarbimise eest pidi kostja hagejale hiljemalt 14.11.1998 tasuma 1093.80 krooni (kohus võtab aluseks raamatupidamisväljavõtte) ja oktoobrikuu tarbimise eest sama loogika kohaselt detsembrikuu 1998 (kuigi vastava maksetähtaja kohta tõend puudub) jooksul 725.59 krooni. Kostja nende summade tasumise kohta, s o tasumiste kohta oktoobris/novembris/detsembris või hiljem, tõendeid ei esitanud ja hageja nõuab summa 725.59 krooni tasumist täielikult, summast 1093.80 krooni aga 347.10 krooni osas. Selline vähendamine on hageja menetluslik õigus. Kostja ei esitanud tõendeid nagu ei oleks ta tasumata arvetel märgitud teenuseid tarbinud. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda. Tegemist on kostja poolt alusetult säästetud varaga kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 477 mõttes. Asjaolu, et väidetavalt on võlgnevus osaliselt tasutud EÜ-le Kärberi 4, ei lõpeta kostja kohustist hageja ees. Alusetult tasutud summa on kostjal õigus tagasi nõuda. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu oleks trepikoja kollektiivne avaldus hageja tolleaegsele juhatusele (t lk 107) andnud elamuühistu liikmetele, s h kostjale, seadusliku aluse ühepoolse tasaarvestuse tegemiseks ja juba 1997.aastal tasutud eraomandimakse arvel tarbitud teenuste eest tasumisest keeldumiseks. Aastal 1998 reguleeris tasaarvestust kui ühte kohustise lõppemise alust TsK § 234, mille kohaselt oli tõepoolest tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Kostja poolt viidatud avaldusest aga ei nähtu selle makse osas tasaarvestamise tegemise tahe. Avaldus sisaldab infot juhatusele, et elanikud keeldusid soojusmõõtjate paigaldamisest hageja poolt ja lõpetavad sihtmaksete maksmise perioodil juunist oktoobrini. Sellest avaldusest ei nähtu tasaarvestuse tegemine ega nõuded, milliseid elanikud väidetavalt tasaarvestasid. Avalduses nimetatud sihtmakseid aga hagetav summa ei sisalda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seoses pankrotimenetlusega tuleb kostjal võimaliku nõude olemasolul võlgniku vastu lähtuda pankrotiseaduse sätetest, millised reguleerivad nõuete esitamist võlausaldajate poolt. Pankrotimenetluse väliselt nõuete menetlemine võimalik ei ole. Otsuses käsitlemata poolte seisukohad ja esitatud tõendid asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist nii võlgnevuse kujunemine. Võimalikud tulevased kokkulepped EÜ Kärberi 4 ja hageja vahel ei saa tsiviilasja arutamise ajahetkel olla aluseks kostja kohustise lõpetamisele hageja ees. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt riigituludesse välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 64 lg 1 alusel riigilõiv suuruses 105.00 krooni, arvestatuna hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud määrast. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.