Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue

apellatsioonikaebus

Tallinna

30.06.2005.a. esitas AS H volitatud esindaja OÜ R Raimond Kesa isikus Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi KL vastu 32826,43.- krooni suuruse võlgnevuse ja kohtukulude välja mõistmise nõudes. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.01.2002.a. määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale kasutamiseks krediitkaardi VISA CLASSIC (P) numbriga: XXX krediidilimiidiga 5000.- krooni kuus ja sularahalimiidiga 2500.- krooni kuus. Sõlmitud lepingu tingimuste p 3.1. kohaselt kohustus hageja krediteerima kostja poolt kaardiga tehtavaid tehinguid alates tehingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani. Sõlmitud lepingu tingimuste p 3.4. järgi kohustus kostja tagama väljavõttel märgitud maksepäevaks rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Sama lepingu p 3.5. järgi kui maksepäeval ei ole kostja arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid arvestab hageja tekkinud võlgnevuselt viivist vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja arvelduskontol puudusid debiteerimiseks vajalikud rahalised vahendid ja seisuga 24.05.2005.a. moodustas kostja krediitkaardilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees 4851,17.- krooni ning viiviseid põhiosalt summas 11060,67.- krooni. Samuti on hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduses märgitud, et 20.02.2002.a. sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja kostja tähtajatu EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu. Sõlmitud lepingu järgi väljastas hageja kostjale EGO järelmaksukaardi 5437405000563091 krediidilimiidiga 20000.- krooni. Kostja kasutas krediidilimiiti korduvalt ning hageja krediteeris kostja tehinguid. Sõlmitud lepingu p 3.6. järgi omas hageja õigust kostja arvelduskonto debiteerimiseks igakuise püsimakse (1000.- krooni) ulatuses ning kostja kohustus tagama rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol iga kuu 20ndaks kuupäevaks. Kohtule hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et AS Hansa Liising Eesti on nimetatud kaardi kasutamisest tulenevad nõudeõigused loovutanud hagejale. 06.08.2003.a. ütles hageja kooskõlas lepingu tingimustega lepingu ühepoolselt üles seda seoses kostjapoolsete lepingutingimuste rikkumisega. Nimelt puudusid kostja arvelduskontol debiteerimiseks vajalikud rahalised vahendid. Tulenevalt lepingu tingimuste p 10.2. kohaselt tekkis lepingu ülesütlemise järel hagejal õigus kostjal kohustus tasuda hagejale kõik tehingute summad, arvestatud intressid ja muud kaardi kasutamisega kaasnevad võimalikud kahjud ja kulud. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et kostja võlgneb EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu alusel hagejale põhisummana 16586,31.- krooni ja tasumata intressidena 165,78.- krooni. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Hageja AS H ja volitatud esindaja OÜ R vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt kohustub hageja tasuma esindajale õigus abi eest 5% kohtusse esitatud varalise või hindamisele kuuluva hagi summalt. Hagiavalduses asjaoludele tuginedes leiab hageja, et õigusabikulud 5% hagisummalt summas 1641.- tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on asunud seisukohale, et vastavalt TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduses või lepingus sätestatule. TsK § 174 kohaselt on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 191 lg 1 järgi kohustub võlgnik maksma kreeditorile kohustise täitmisega viivitamisel leppetrahvi

(viivist). Seoses sellega, et kostja ei ole täitnud enesele võetud kohustusi nõuetekohaselt realiseerub hageja nõudeõigus kostja vastu. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 20 jaanuariks 2006.a. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kostjale üle antud 29.12.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 14.01.2002.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe, samuti 20.02.2002.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale koos viivistega 32826,43.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduses või lepingus sätestatule. Kostja poolt ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine oli lubamatu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 32826,43.- krooni. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 1400.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 1641.- krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 33,50.- krooni riigituludesse.

Kohus juhindub TsMS § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsMSRS § 3; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2.

Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.