AS Kohtla-Järve Soojus hagi J. B. vastu 2 840,93 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2006. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK...; asukoht: Ritsika tn1, Kohtla-Järve 31027, IdaVirumaa)
Hageja esindajad:
V. V. (IK ...)
Kostja: Kostja esindaja:
J. B. (IK...; elukoht: ...)
V. L. (IK ...)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J. B.AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 2 840 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni ja 93 senti.
Menetluskulude jaotus Välja mõista J. B.AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulud 504 (viissada neli) krooni ja 90 senti.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
1.Ida-Viru Maakohtule 01. juulil 2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja J. B. jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris.... Hageja on kostjatele saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01. juuni 2005. a hageja arvelt alusetult säästnud 2 840,93 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 280 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 2 840,93 krooni ning kohtukulud.
2.Kostja hagi ei tunnista, kuna ei kasuta hageja teenuseid alates augustist 2000. a, kostjal puudub hagejaga leping teenuse ostmiseks, mistõttu kostjale hageja poolt esitatud arved on alusetud. Kostja kasutab korteri kütmiseks gaasi. Tema korteris puuduvad kommunikatsioonid, mille kaudu hageja saaks kostjale soojusenergiat tarnida. Korteriühistu andis kostjale 12.09.2000. a loa keskkütte väljalülitamiseks ja alternatiivküttele ülemineku kohta.
II Eelistung
3.Hageja esindaja jäi nõude juurde ning selgitas, et hageja on arvestanud alates 2000. aasta sügisest kostjale soojusenergia tarbimist koefitsendiga 15% vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusele. Kuna kostja on .. asuva elamu ühe korteri omanik, on ta kohustatud kandma ka elamu mõtteliste osade kütmiseks kulutatud kaudse soojusenergia tasumisest.
4.Kostja esindaja selgitas, et ta ei saanud 2001-2002. a hagejalt tasumiseks arveid, hageja hakkas arveid esitama pärast kaugkütteseaduse jõustumist 01.07.2003. a. arved on esitatud õigusliku aluseta. Kostjal puudub hagejaga müügileping ning kostja ei ole ka omavoliliselt hageja teenust tarbinud.
III Kohtuistung
5.Kohtuistungil hageja esindaja esitas kohtule kostjale väljastatud arved alates oktoobrist 2002. a kuni juunini 2004. a. Hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ning selgitas, et majasiseselt arvestab soojusenergia jaotust korteriühistu alates 2004-2005. a. arve esitatakse korteriühistule, korteriühistu arvestab 15% soojusenergiast korteriomanikele, kelle korteritest keskkütte radiaatorid on välja lõigatud. Kostja peab maksma üldkasutatavate ruumide (trepikojad, kelder, soojussõlm) kütmise eest.
5.Kostja esindaja selgitas, et kostja korteris puuduvad keskküttetorud, püstikud, majas ei ole keldrit, trepikojas, mida kostja kasutab on üks radiaator, mida köetakse.
IV Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga ..., korteri reaalosa suurus on 631/15475, korteri üldpinna suurus on 63,10 m2. Lepingut soojusettevõtjaga kostjal sõlmitud ei olnud. Elumaja kütab hageja. Perioodil oktoober 2002. a kuni juuni 2004. a esitas hageja kostjale arveid kokku 1 327,20 krooni eest, 30.10.2002. a seisuga oli kostja võlg hagejale 1 411,03 krooni 8perioodil jaanuar 1994. a kuni mai 2002. a arvestati 20 415,11 krooni, millest kostja tasus 19 029,83 krooni, kostjale arvestati viivist 25,75 krooni). Arved oktoobrist 2002. a kuni juunini 2004. a sisaldasid soojusenergia maksumuse 9,47 m2 eest (15% 63,10-st m2). Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Kostja eemaldas augustis 2000. a oma korteris keskkütteradiaatorid ja läks üle gaasiküttele. 15% koefitsendiga arvestatakse kostjale soojusenergiat alates 14.09.2000. a.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas.
10.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 631/15475 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas.
11.Ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludest tuleks arvestada reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega (trepikodade, teiste ühisruumide ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega), arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega. Sarnastes tsiviilasjades on AS Kohtla-Järve Soojus esitanud kohtule Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arvamuse, mille kohaselt soovitav oleks
teha soojustarbimise reaalne analüüs soojustarbimise alusel, kasutades tarbimisandmeid enne ja peale korterite väljalülitusi. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20...70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest.
12.Kostja esindaja selgituste kohaselt kostja ei ole tellinud eksperdiarvamust selle kohta, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Seega puudub võimalus täpselt tuvastada korteri ... soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust (et see oleks väiksem kui Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega kehtestatud 15%). Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.04.2000. a määrusega nr 16 kinnitatud soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika sätestab, et kaugküttele projekteeritud hoonetes, korterite või muude ruumide valdajad, kes kasutavad korterite (muude ruumide) soojusenergiaga varustamiseks teisi kütmisviise (elekter, ahiküte, gaas jms), on kohustatud õigustatud isikule (omanik, kaugkütte ettevõtte jms) maksma üldkasutatavate ruumide (kelder, trepikoda jms) kütte eest ja korterit (ruumi) läbivatest püstikutest eralduva soojuse eest vähemalt 15% arvestuslikust ühe ruutmeetri maksumusest. Hoone omanik või haldaja võib kehtestada nimetatud %-st kõrgema määra, olenevalt korteri (ruumi) asukohast konkreetses hoones ja üldkasutatavate pindade suhtelisest osatähtsusest.
13.Sarnastes vaidlustes on kohus kohaldanud 15% väiksemat protsenti, kui üldisest küttesüsteemist välja lülitunud korteriomanik on kohtule esitanud konkreetse korteri kohta tehtud asjatundja arvamuse, mis peegeldaks tegelikku olukorda (Ida-Viru Maakohus 07.10.2005.a, tsiviilasi nr 2-185/05, AS Kohtla-Järve Soojus vs V.; Viru Maakohus 01.02.2006. a, tsiviilasi nr 2-05-15351, AS Kohtla-Järve Soojus vs S.).
V Menetluskulude jaotus
14.Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist.
15.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
16.Vastavalt TsMS § 60 lg 1 kui hagi rahuldati, mõistetakse hageja kohtukulud välja kostjalt. Hageja kohtukuludest 280 + 40 + 224,20 = 544,20 krooni tuleb kostja kanda jätta 504,20 krooni. Omandiõiguse tõendi eest 40 krooni kohtukulu nõue ei ole põhjendatud ning tõendatud.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.