Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-2142 Edasikaebamise kord Määruse peale on poolte kokkuleppel pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik Salva Kindlustus AS esitas 09.02.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 14.02.2016.a xxxxx, xxxxx xx xx/x asuvas korteris nr x. Vastavalt Päästeameti teatisele sai tulekahju alguse kostjale kuuluvast korterist nr x. Juhtumi tagajärjel sai kahjustada R.R. kasutuses olev korter nr x. R. R.on sõlminud 16.12.2015.a Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse lepingu, mille kohaselt kindlustusobjektiks on korter aadressil xxxxx xx xx-x, kindlustusperioodiks 01.01.201631.12.2020.a. Vastavalt kindlustuslepingule on Salva Kindlustuse AS tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes R. R. ́ile korteri taastusremondi eest hüvitist 4632,20 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi vastavalt lepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga on kokku 4632,20 eurot, mille välja nõudmist hageja kohtul kostjalt palub. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus võttis 13.02.2017.a Salva Kindlustus AS hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Kostja teatas 27.02.2017.a kohtule, et pooled vormistavad kompromisslepingu. Poolte vahel allkirjastatud kompromissleping esitati kohtule kinnitamiseks 02.03.2017.a. Kompromissleping

2-17-2142

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole allkirjastatult 02.03.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-17-2142 hagiavalduse esitamiselt kokku riigilõivu 400 eurot.

2-17-2142 TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt Salva Kindlustuse AS-ile kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 200 eurot arveldusarvele EE412200221001144883, selgitusega: ts.asi nr 2-17-2142 (E. T.). TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.