Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Hageja nõuded Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on pooled sõlminud 26.08.2004 eluruumi üürilepingu, mille objektiks oli xxxxxxxxxxxxxxx asuv korter. Lepingu p.1.2 kohaselt oli leping sõlmitud tähtajaliselt kuni 01.09.2005. Lepingu p. 3.1 kohaselt kohustus üürnik maksma hagejale üüri 2000 krooni kuus ettemaksuna iga järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Lepingu p. 6.1. kohaselt leping lõpeb selle tähtaja möödumisel. Lepingu p. 7.1. kohaselt on üürnik kohustatud lepingu mitte hiljemal, kui viimasel kehtivuspäeval lepinguobjekti üürileandjale üle andma vastava akti alusel. Lepingu p. 8.1 kohaselt edastatakse vastastikused lepinguga seotud teated lepingus märgitud aadressil. Lepingu p. 8.2. kohaselt toimub kirjalike teadete esitamine tähitud kirjaga või allkirja vastu üle andmisega. Kirjalik teade loetakse poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 kalendripäeva. Hagi lisade kohaselt on hageja saatnud kostjale 13.09.2005 teate võlgnevuse tasumise kohta. 14.10.2005 on hageja kostjale saatnud tähitud kirja, milles teatab muuhulgas üürivõlana 24 000 krooni suurusest summast ja sisaldab hoiatust kohtu poole pöördumiseks võla sissenõudmiseks ja eluruumi vabastamise nõudes. Tähitud kiri on kostjale üle antud 11.10.2005. Esilagselt 15.12.2005 kohtusse saabunud hagis soovis hageja kostjalt välja mõista 39 046 krooni, millest 13 046 krooni KÜ Seminari 25 kasuks ja 26 000 krooni hageja kasuks ning nõudega kohustada kostjat vabastama koheselt eluruum. Peale kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega esitus hageja kohtule eraldi lehtedel vormistatuna nõude kohustada kostjat korter xxxxxxxxxxxxxx koheselt vabastama ja välja mõista kostjalt 24 000 krooni maksmata üüritasu hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 292 kohaselt peab üürnik tasuma asjaga seotud kulud, muuhulgas tasuma üüri. VÕS § 309 lg.1 kohaselt üürileping lõpeb tähtaja möödumisega. VÕS § 334 lg.1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS eelmise redaktsiooni § 60 lg.1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt pooltel selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on kohtukuluna tasunud riigilõivu üksnes korteri vabastamise nõude pealt summas 60. krooni. Hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähatja andmise määruses kohus selgitas, et kuni on ebaselge rahalise nõude sisu, tuleb lähtuda sellest, et nõudeks on 39 046 krooni, mille peale tulnuks kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivumäärade järgi tasuda 2800 krooni. Peale puuduste kõrvaldamist 02.01.2006 rahalise nõudena täpsustatud kujul esitatud üürivõla, 24 000 krooni, nõudelt hageja riigilõivu tasunud ei ole. TsMS § 147 lg.2 kohaselt kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. TsMS § 438 lg.2 kohaselt otsustab kohus otsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 124 lg.2 lg.1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja hagis. TsMS § 139 lg.2 p. 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riiglõivu, mille suurus sama sätte lg.3 kohaselt sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 146 lg.1 p.1 kohaselt menetluskulu kannab menetluse algatamist taotlenud isik. Eeltoodu kohaselt ja juhindudes asjaolust, et hagejana rahalise nõude esitanud ehk menetluse algatamist taoltenud V. S. ei ole tasunud riigilõivu rahalise nõude, summas 24 000 krooni, esitamise

eest, tuleb see menetluskuluna välja mõista hagejalt riigituludesse. Riigilõivu suuruseks kehtiva riigilõivuseaduse kohaslet hagihinna 24 000 krooni pealt on 1500 krooni. Hageja poolt riigilõivuna tasutud summa 60 krooni kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega saatnud 02.01.2006 ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 18.01.2006. TsMS § 395 lg.5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 407 lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega: pooltevaheline üürileping, võlateade, lepingu ülesütlemise teade tähitult. Kostja ei ole vaidlustanud ei üürisuhte olemasolu, selle lõppemise õiguslikke aluseid ega nõutava üüri suurust. Kohtukulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 60 krooni ning hagejalt riigituludesse 1500 krooni seni tasumata riigilõivu katteks. TsMS § 468 lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 445 lg.3 kohaselt on võimalik otsust tunnistada viivitamata täidetavaks osaliselt. Antud asjas peab kohus mõistlikuks, et riigituludesse tasumisele kuuluva kohustuse täitmine ei kuulu viivitamatule täitmisele, vaid on reguleeritud otsuse jõustumise järgselt vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmisega. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

M. Leimann

Viru Ringkonnakohus 30.märtsil 2006 määras: Keelduda V. S. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus kättetoimetamisega apellandile. Kohtuotsus jõustus 22.mail 2006.a Riigikohtu määrusega, kusjuures Riigikohus määras:

Jätta V. S. (S.) esitatud määruskaebus Viru Ringkonnakohtu 30.03.2006 määrusele tsiviilasjas nr 2-0522585 menetlemata ning tagastada see esitajale. Kohtunik

M. Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.