2 – 03 – 643
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„07“veebruaril 2006.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 03 – 643
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi L P vastu 4 469.92 krooni soojavõla ja 420.- krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: V V (isikukood: xxx); Kostja: L P (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: S G FIE xxx Õigusabi (registrikood: xxx, postiaadress: postkast nr.136, 41502 Jõhvis);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„16“jaanuar 2006.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, vannutatud tõlgid Riina Palmi ja Juta Jalonen; hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, V V, kostja, L P ning tema lepinguline esindaja S G FIE;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista L P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 4 469.92 krooni (neli tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni ja 92 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna L P kanda. Mõista L P (isikukood: xxx, elukoht: xxx, ) välja 420.- krooni (nelisada kakskümmend krooni ja 00 senti) kohtukulu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto
nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada tagaseljaotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse L P vastu 4 469.92 krooni soojavõla ja 420.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et L P olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.3045 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata L P poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud L P igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „25“august 2003.a. moodustub L P võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 4 469.92 krooni, mis on L P poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Asjaõigusseaduse §26 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. L P seda teinud ei ole ning L P on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 4 469.92 krooni. Palub hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.18-19) kostja, L P, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on L P oma korteris alates 1998.a. septembrist radiaatorid välja lõiganud ja keskküttetorud isoleerinud alates 05.jaanuarist 1999.a.. Peale selle puudub korteris S – toru. L P on läinud üle alternatiivküttele ning kütab oma korterit elektriga. Võlgnevusi soojusenergia eest L P keskküttesüsteemist väljalülitamise hetkel ei olnud. L P asus seisukohale, et alates 1988.a. septembrist lõppesid L P ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel lepingulised suhted.
Hageja lepinguline esindaja V V palus kohtuistungil hagi rahuldada ja L P välja mõista 4 469.82 krooni soojusenergia võlga ja 420.- krooni kohtukulu. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi L P on oma korterist keskkütteradiaatorid välja lõiganud ja läinud üle alternatiivküttele on ta siiski kohustatud tasuma elumaja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldriruumid, soojussõlme ruum ning muud tehnilised ruumid elumajas) kütmise eest, samuti on L P kohustatud tasuma tema poolt tarbitud jääksoojuse eest, mis tuleneb sellest, et ülejäänud maja köetakse keskküttesüsteemist, mille tõttu kandub L P korterisse soojusenergia ehituskonstruktsioonide kaudu. Jääksoojuse tarbimise tõttu on L P võimalik kokku hoida alternatiivkütte pealt, kuna ehituskonstruktsioonid on juba eelsoojendatud kogu maja küttesüsteemi poolt. Vastavalt kohtule esitatud arvestusele kuulub L P poolt tasumisele ainult 15% kogu korteri soojaarve summalt (jääksoojuse ja üldruumide kütmise eest), mille tõttu moodustub L P võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ainult 4 469.92 krooni ajavahemiku alates 1998.a. detsember kuni 18.aprill 2001.a. eest. Kostja, L P ja tema lepinguline esindaja S G FIE vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Asusid kohtuistungil seisukohale, et L P ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt aluseta rikastunud, kuna ei ole keskkütet oma korteris kasutanud. Asusid kohtuistungil seisukohale, et poolte ja nende esindajate seletused kohtuistungil ei ole tõendiks ning nendele ei saa tugineda otsuse langetamisel. Selgitasid, et Kohtla – Järve Linnavolikogu määrus nr.44 11.novembrist 1998.a. „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“ on soovitusliku iseloomuga, mille tõttu ei saa neilt 15% soojusenergia kogumaksumusest sisse nõuda, kuna nad ei taha selle eeskirja sätteid täita.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.3045 ärakirjaga (tl.9-13). Maksekorraldusega nr.28109 (tl.3) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud L P võlaarvestusega (tl.4). Väljavõttega L P isikukontost nr.85644 (viitenumber 856445) (tl.5-8), mille kohaselt võlgneb L P Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 4 469.92 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.14-15). L P kirjaliku vastusega kohtule (tl.18-19). AS Iidla Maja aktiga nr.79 02.septembrist 1998.a. (tl.20), mille kohaselt on L P poolt korteris xxx keskkütteradiaatorid välja lõigatud korteriüürniku poolt ilma AS Iidla Maja loata. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastusega L P (tl.23), mille kohaselt ei saa sõlmida L P soojusenergia ostu – müügilepingut, kuna elumajas on moodustatud
korteriühistu. Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a. „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et L P, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.