Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja suurendas nõuet 232 095,46 kroonini kuna selgus, et kostja liisingmaksete võlgnevus on tegelikult 43 291,83 krooni. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostjal olid makseraskused ja see ei ole vaadeldav süülise käitumisena. Kahju hüvitamise nõue ei tulene lepingust. Kostja täiendas vastust, mille kohaselt oli vara väärtuseks enne lepingu sõlmimist 1 290 000 krooni. Ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud müüma vara poole hinnaga ning tasuma selle eest teenustasu 35 000 krooni. Kostjale on arusaamatu, miks hageja nõuab rendimaksete tasumist kuna lepingu lõpetamise aktis ei ole märgitud kostja võlgnevust hageja ees. Kostja teadis, et maksegraafiku mittejärgimisel ei tekita ta hagejale mingit kahju arvestades vara kallinemist ning kostja poolt tasutud summat. Kohtu põhjendused sõlmisid pooled järelmaksuga ostu-müügilepingu nr -toalise korteri asukohaga omandamiseks (t lk 10-21). Puudub vaidlus selles, et leping lõpetati aktiga (t lk 22). müüs hageja korteriomandi OÜ-le hinnaga 725 000 krooni (t lk 23-27). Hageja on tasunud AS-ile eluruumi müügivahenduse eest 35 000 krooni (t lk 41-42). Nimetatud asjaoludes vaidlus puudub ning kohus loeb need tuvastatuks. Kooskõlas TsK § 173 lg 1 „kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.“ TsK § 174 kohaselt „ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.“ Hageja nõuab kostjalt tasumata maksete eest 43 291,83 krooni. Tegemist on kolme lepingust tuleneva maksega, mille tasumise tähtaeg oli , s.o enne lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Maksete tasumise kohustus tuleneb lepingust (p 2.4 jj) ning kostjal ei ole õigust nende tasumisest keelduda. Kostja pole tõendanud, et on tasunud viidatud lepingujärgseid makseid. Seetõttu on nimetatud osas hageja nõue põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist, mis on kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 878 803,63 krooni ja vara realiseerimisega kantud kulutused summas 35 000 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja lõpetas lepingu kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid ning müüs vara hinnaga 725 000 krooni, tasudes teenustasu 35 000 krooni, millest on maha arvatud vara müügihind. Kohus leiab, et hageja ei ole püüdnud ära hoida endale tekkivat kahju. Teenustasu maksmist AS-ile põhjendas hageja sellega, et ta ei tegele kinnisvara müügiga ning peab seetõttu teenust ostma. Samas nähtub hageja registrikaardilt, et tema tegevusalaks on ka kinnisvara omandamine ja võõrandamine (t lk 31), seega antud hageja väide ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud ilmselgelt alla turuhinna korteriomandi müümine. Kohus on jõudnud sellisele järeldusele seetõttu, et pooled on lepingus kokku leppinud vara väärtuseks 1 290 000 krooni. Üldteada asjaolu on see, et kinnisvara hinnad võrreldes lepingu sõlmimise ajaga s.o on pidevalt tõusnud. Antud asjas ei ole keegi väitnud ega ka tõendanud, et vara väärtus oleks mingitel erilistel põhjustel vähenenud. Seetõttu tuleb pidada vara müüki hinnaga 725 000 krooni alla turuhinna müügiks. Antud tehinguga on hageja iseendale kahju tekitanud, hageja ei ole kohustatud sellist lepingut

sõlmima. Need asjaolud ei võimalda tulla järeldusele, et hageja oleks saanud kahju kostja tegevuse tulemusena. Seetõttu jääb hageja nõue selles osas rahuldamata. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt summas 43 291,83 krooni, mille moodustab tasumata rendimaksed. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni kehtinud TsMS redaktsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on tasunud riigilõivu 13 000 krooni (t lk 9, 53). Kostja on esitanud õigusabikulude hüvitamise taotluse summas 10 000 krooni (t lk 64-65). Nõude rahuldatud osalt peaks kostja hüvitama hagejale riigilõivu summas 3 150 krooni, arvestades asja mahtu ja keerukust mõistaks kohus hagejalt kostja kasuks välja umbes sama suure summa õigusabikulude katteks. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta mõlema poole kohtukulud poolte endi kanda. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.