2-05-1877/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjad võivad esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 16.05.2005.a. esitas AS Balti Investeeringute Grupp hagi S.T`i, K.O`i ja I.B`i vastu 19 601,50 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja S.T (põhivõlgnik) 30.12.2003.a tarbijakrediidilepingu nr 03897/25kt. Lepingu punkti 1.2 kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 15 000 krooni krediiti, millest peti hageja poolt lepingu alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 200,00 krooni. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25.6% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud krediidiandjale tasuma intressi summas 7 964,92 krooni. Hageja sõlmis käendajate K.O`i ja I.B`iga 30.12.2003.a käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute punkti 1 kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 37 965,00 krooni. Käenduslepingud sõlmiti tähtajaga 01.02.2008.a. 07.06.2004.a sõlmisid hageja ja S.T tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe punktis 1 kinnitas põhivõlgnik, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on tal hageja ees täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 21 577,41 krooni (sh tagastamata krediidisumma 13 591,63 krooni, tasumata intress 7 610,88 krooni – sellest sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 007,87 krooni, ja viivis 14,90 krooni. Kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt annulleeriti punktis 1.2 nimetatud intress summas 5 603,01 krooni. Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt suurendati punktis 1.2 nimetatud krediidisummat 2 022,77 krooni võrra ja kokkuleppe punkti 2.3 alusel tasaarvestati täiendav krediidisumma lepingust tulenevate põhivõlgniku rahaliste kohustustega hageja ees kokku summas 2 022,77 krooni, millest 2 007,87 krooni moodustas sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 14,90 krooni viivis. Kokkuleppe punkti 2.4 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 07.06.2004.a loeti uueks intressimääraks 25.05.% punktis 2.2 nimetatud krediidisummast ühe aasta kohta. Kokkuleppe punkti 2.5 alusel oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma 22 643,56 krooni (15 974,40 krooni krediidisumma, 6 669,16 krooni intress). Põhivõlgnik

2-05-1877 kohustus nimetatud summa tasuma hagejale vastavalt kokkuleppe lisas olevale maksegraafikule. Kokkuleppe sõlmimisest teatas hageja ka käendajatele kirjadega. Põhivõlgnik rikkus lepingut ja kokkulepet. Hageja saatis kostjatele hoiatuse 02.03.2005.a, et kui kahe nädala jooksul võlgnevust ei likvideerita või võla tasumiseks teistsugust kokkulepet ei saavutata, ütleb hageja lepingu üles. Kostjad hagejale võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles tarbijakrediidilepingu üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees 19 601,50 krooni (tagastamata krediidisumma 11 472,98 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 416,91 krooni, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud viivis 517,01 krooni, leppetrahv 2 294,60 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 700,00 krooni ja tasumata kokkuleppe sõlmimise tasu 200,00 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 19 601,50 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjate tegelik elukoht on teadmata ja nad kutsuti kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad korraldavale kohtuistungile ei ilmunud. Kostjad on kohtukutse kätte saanud kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27 lg 5, kuivõrd kutse on avaldatud kaks korda nädalase vahega. Kostjaid on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 1 400,00 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud 980,07 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt 19 601,50 krooni.