Tsiviilasi nr 2-05-20986
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2006 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-20986
Tsiviilasi
X hagi Y vastu 36 916,92 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja X kostja Y
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Margit Mägi
Rahuldada X hagi Y vastu. Välja mõista Y Xe kasuks 36 916 (kolmkümmend kuus tuhat üheksasada kuusteist) krooni ja 92 senti ning kohtukulu 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Hansapank 06.06.2002 väikelaenulepingu, mille alusel kostja sai laenu summas 50 000 krooni. Kostja ei täitnud väikelaenulepingust tulenevat maksmiskohustust. Hageja võttis endale 06.06.2002 käenduslepinguga kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Ajavahemikul 28.11.2002-31.08.2005 on hageja tasunud kostja väikelaenulepingust tuleneva nõude katteks 26 317,92 krooni. Hagejal kui käendajal on õigus tasutud summa kostjalt tagasi nõuda. Hageja on seisukohal, et tal on kostja suhtes viivise nõudes õigus kohaldada samu tingimusi, mida kohaldas võlausaldaja. Väikelaenulepingus oli kokku lepitud viivise määr päevas 0,10% ning nimetatud viivist on ka hagejal õigus kostjalt nõuda. Arvestades käendaja poolt tasutud summasid ning kohustuste tasumisega viivitatud päevade arvu, on viivise
suuruseks 10 599 krooni. Neil asjaoludel nõuab X hagis Y vastu VÕS §-de 152 lg 1; 113 lg 1 alusel 36 916,92 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb kirjalikus vastuses ja kohtuistungil (tl 16-17, 22-24) hagile vastu. Kostja väidab, et vaidlusalune laen võeti seoses vajadusega finantseerida 2002 kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kulutusi, kus hageja kandideeris Viljandi volikogusse. Sel ajal töötas hageja Eesti Keskerakonna Viljandi piirkonna juhatuse esimehena ning kostja aseesimehena. Hageja ja kostja nägid ainukese võimalusena hageja kandideerimiskulude finantseerimist kostja poolt isiklikult võetava väikelaenu abil. Nimetatud laen läks 100%-liselt hageja käsutusse. Raha üle andes leppisid pooled kokku, et tegemist on laenuga kostjalt hagejale ning et hageja tasub selle vastavalt maksegraafikule, mille alusel pidi kostja tegema makseid AS-le Hansapank. Hageja soovis maksude optimeerimiseks tasuda makseid pangale käendajana, mitte tasuda neid kostjale, et kostja tasuks need edasi pangale. Kostja jäi sellise kokkuleppega nõusse. Pooltevaheline kokkulepe oli suuline. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Väikelaenulepinguga (tl 9-11) on tõendatud, et Y ja AS Hansapank sõlmisid 06.06.2002 laenulepingu, mille alusel laenas pank laenusaajale 50 000 krooni. Käenduslepinguga (tl 12) on tõendatud, et hageja X võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga väikelaenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu punkti 3 kohaselt tekib käendajal tagasinõudeõigus laenusaaja suhtes käendaja poolt pangale täidetud nõude ulatuses. Sama solidaarvõlgniku tagasinõudeõiguse põhivõlgniku vastu sätestab ka VÕS § 152 lg 1, mille kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole täitnud väikelaenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ja hageja on nimetatud kohustuse täitnud, tasudes perioodil 28.11.2002-31.08.2005 pangale kostja lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 26 317,92 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud tema poolt viidatud suulist pooltevahelist kokkulepet selle kohta, et tegelik laenusaaja oli hageja, mis tähendaks kirjalikult sõlmitud lepingutele kohtu poolt hoopis vastupidise tähenduse andmist. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-de 272 ja 273 kohaselt tuli laenuleping sõlmida kirjalikus vormis ja leping oli reaalne, s.t leping loeti sõlmituks raha üleandmise momendist. Väikelaenulepingu põhjal teeb kohus järelduse, et laenusaaja oli kostja, sest laen kanti üle tema arvelduskontole. Kostja ei ole ka osanud selgitada, millal ja kellele ta raha üle andis. Põhinõude rahuldamise korral ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ning arvestades, et käendajale läheb koos põhinõudega üle ka kõrvalnõuete tagasinõudeõigus, rahuldab kohus hageja viivisenõude nõutud 10 559 krooni ulatuses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 36 916,92 krooni, millest 26 317,92 krooni tagastatud laen ja 10 599 krooni viivis. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu 2800 krooni, mis hageja poolt on tasutud hagiavalduse esitamisel riigilõivuna (tl 5). Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.