Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

suurus oli 1500 krooni. Kostja palus hagejat üürisumma 1500 krooni näidata üüriarvel teiste nimetustega põhjusel, et muidu sotsiaalabi kokkulepitud üürisummat ei hüvita. Hageja jagas, kostjale vastu tulles ja kostjaga kokkuleppes, igakuise üürisumma 1500 krooni üüriarvele: kulud. san. puhast. korrash. 100 krooni; remondikulud 900 krooni; üürileandja kasum 150 krooni; haldustasu 2 350 krooni. 2004 vahetati hageja süsteemis arvutiprogramm uuema vastu, mis jättis automaatselt kostja üüriarvelt välja read haldustasu 2 ning üürileandja kasum ehk summa 500 krooni. Hageja tahtmatul eksimusel muutusid kostja üüriarved väiksemaks 500 krooni kuus. Viga avastati alles juulis 2005 hageja uue raamatupidaja poolt. Samas teadis kostja sellest varem, sest ta nägi üürnikuna, et tema üüriarved on järsult väiksemaks läinud, kuid ta ei teatanud sellest hagejale. Juulis 2005 teavitas hageja kostjat vigastest arvetest ning tulles kostjale vastu, pakkus välja maksta seda summat kuude kaupa, igakuiselt 500 krooni, mida hageja näitab üüriarvel lisana kui remondikulu. Kostja esitas 4. augustil keeldumisteate, kus kirjutas, et teistel sellist kululiiki üüriarvel ei ole ja ta keeldub maksmast. Hageja leiab, et lisaks võlgnevusele on kostja pahatahtlik, sest kostjale pidi olema juba alates juulist 2004 näha, et üüriarved on väiksemad. Augustis 2005 esitas hageja kostjale arve 5700 kroonile selgitusega vähemküsitud üürisumma ning andis maksetähtajaks 14.09.2005. Sellele vastas üürnik septembris 2005 avaldusega üürileping lõpetada. Kostja keeldus hagejale võlga tasumast. Neil asjaoludel nõuab AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant hagis K.P. vastu VÕS §-de 271; 292 lg 1, TsÜS § 138 lg 1 alusel 5700 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 41, 46-47). Kostja vastuväidete kohaselt kohustus üürileandja üürilepingu p 5.2.7 kohaselt esitama üürnikule üüri tasumise kohta teatise. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale kirjalikult arve üürilepingu kohaste summade tasumiseks. Arvetel näidatud summad on kõik tasutud ja kostja ei ole üürilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, sest üüri ja teiste tasude arvestus ja üürnikule esitamise kohustus on üürilepingu punkt 5.2.7 kohaselt hagejal. Hageja väited, et kostja on rikkunud üürilepingut, on põhjendamatud. Hageja esitas kostjale andmed tasumisele kuuluvate summade kohta kostjale esitatud arvel. Arve tasumisega kostja poolt ja arve esitamisega kostjale aktsepteeris hageja üürilepingust tuleneva igakuise tasu maksmise kohustuse täitmist kostja poolt. Kuna hageja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis tuleb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldada, et kostja on oma kohustuse täitnud täielikult ja kohaselt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud). Eluruumi üürilepingutega (tl 9-16) on tõendatud, et pooled leppisid p-des 3.1 ja 3.2 kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks jooksva kuu üüri 1500 krooni ning kommunaalteenuste eest. Üüriarvetelt (tl 21-23) nähtub, et pooltevahelises praktikas näidati arvetel üürisumma 1500 krooni kuludena san. puhast. korrash., remondikuludena, üürileandja kasumina ja haldustasuna. Üüriarvetelt (tl 24-35) nähtub, et alates juulist 2004 on kostjale esitatud arvetelt välja jäänud haldustasu ja üürileandja kasum, mille tulemusena esitati kostjale arved üüri eest väiksemana 500 krooni ulatuses kuus. Hageja on põhjendanud vähemnäidatud üürisummaga arvete esitamist raamatupidaja eksimusega. Täiesti põhjendamatu on kohtu arvates kostja tuginemine kohustuse täidetuks lugemisel VÕS §-le 76 lg 4, sest selle sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kohustus on võlgniku poolt täidetud vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest,

võttes arvesse tavasid ja praktikat. Üürilepingu p 5.2.7 kohaselt oli igakuiselt tasumisele kuuluva üürisumma ja kasutatud teenuste eest teatise esitamise kohustus üürnikule üürileandjal, kuid mis ei tähenda, et kui üürileandja on eksimuse tõttu üürnikule esitanud teatise lepingus kokkulepitust väiksemas üürisummas, et üürnik võibki oma kohustuse üürilepingu järgi jätta täitmata. Veenev ei ole kostja väide, et ta ei märganud esitatud üüriarvetes üüri vahet 500 krooni. Alles 01.09.2004 on pooled eluruumi üürilepingut uuendanud ja sellest lepingust pidi üürnik nägema, et temaga sõlmitud lepingus on üüri suurus jäänud muutumatuks, s.o 1500 krooni kuus. Jättes üürileandjale teatamata esitatud arvete mittevastavusest sõlmitud üürilepingule, on üürnik ise hoidnud üürileandjat eksimuses ja ei ole toiminud lepingu täitmisel heas usus. Kuna kohtule ei ole esitatud poolte tahteavaldusi kinnitavaid tõendeid eluruumi üürilepingus kokku lepitud üüri 1500 krooni kuus suuruse muutmise kohta ja kostja ei ole tõendanud üürilepingu nõuetekohast täitmist üüri tasumise osas, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks vähemtasutud üür 5700 krooni välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu 420 krooni, mis hageja poolt on tasutud hagiavalduse esitamisel riigilõivuna (tl 5).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.