AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi AS ja AS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 148,92 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ja AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (4PS OÜ, e-post XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I) AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II) AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Jelena Beljakova (OÜ Flagman Grupp, Kaheküla tee 37, 11314 Tallinn, e-post XXX) 09.02.2017
Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt AS ja AS kanda ja AS ja AS menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Mõista välja solidaarselt AS-lt ja AS-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 496 eurot.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-15965
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.07.2014 esitas JJ kahjuteate selle kohta, et samal päeval kukkus Õismäe tee 134, Tallinn majast alla rõduklaas, mille tagajärjel sai kahjustada maja ees seisnud AS-ile SEB Liising kuuluv ja tema kasutuses sõiduk Ford Fiesta reg märgiga XXXXXX (tl 10-11, tl 36). Kostjate ühisomandisse kuulub nimetatud majas korter nr 39 (tl 41).
2.Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud sõiduk kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) juures, mille tõendamiseks on väljastatud poliis nr 600035488 (tl 12-14). Kindlustuslepingule kohaldusid kaskokindlustuse tingimused A300/2013 (tl 15-22).
3.31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte üle UAB-le DK „PZU Lietuva“ vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK „PZU Lietuva“ vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele (tl 23-24). Alates 31.05.2015 on hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane (tl 28-35).
4.Hageja hüvitas sõidukile tekkinud kahju vastavalt Info-Auto AS-i arvele nr 1411770 summas 3 614,77 eurot (tl 38-40). 08.12.2014 esitas hageja kostjatele tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 42-43), millele kostja I vastas 15.12.2014 kirjaga keelduvalt (tl 44).
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 3 614,77 eurot, viivise 243,16 eurot, viivise kahjuhüvitiselt (3 614,77 eurolt) alates 27.10.2015 kuni kahjunõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 492 lg 1, § 1059.
6.Hageja märgib, et: hageja on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õiguseellane; hagejal on õigus valida, kelle vastu hageja tagasinõude hagi esitab; kahju põhjustas kostjatele kuuluvalt korteri rõdult alla kukkunud klaas, mida kinnitab ka korteriühistu esimees; korteriühistu ei vastuta tekkinud kahju eest ja korteriühistu ei ole esitanud kahjuteadet; tugev tuul ei ole vääramatu jõud; ei ole tõendatud, et auto oli pargitud keelatud alasse; hageja ei ole arvestanud viiviseid kahekordselt, tegemist on edasiulatuva aastase viivisega. Kostja vastuväited
7.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad märgivad, et:
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-15965
hageja ei ole tõendanud, et ta on esialgse kindlustusandja üldõigusjärglane; kostjad ei elanud kahjujuhtumi toimumise ajal Õismäe tee 134-39 korteris, korteris teostati remonti; pole tõendatud, et kahju põhjustanud klaas kukkus kostjatele kuuluva korteri rõdult; kostjad ei teadnud kuni detsembrini 2014, et nende rõduklaas on kellelegi põhjustanud kahju; 31.07.2014 oli väga tugev tuul, mis on käsitletav vääramatu jõuna ja kostjad ei pea vastutama VÕS § 1059 alusel; kahjunõue tuleb esitada korteriühistu vastu, kuna rõdu aknad kuuluvad korteriühistule, olles hoone osaks; kahjunõue tuleb esitada Õismäe tee 134 maja kindlustusandja vastu, kes kindlustas ka rõduklaasid; kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli KÜ kindlustusandjaks Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, seega nüüdseks hageja ja esitatud kahjunõue tuleb lõpetada lähtudes VÕS § 206 lg 1 võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus; sõiduk oli pargitud kollase joonega tähistatud alale, kuhu parkimine on keelatud, seega sõiduki kasutaja aitas ise kahju tekkimisele kaasa; kõnealuse maja ümber oli ka varem vandalismi juhtumeid, mistõttu ei saa välistada vandalismi; viivisearvestus ei ole korrektne, viivist on arvestatud topelt. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja kahju hüvitise summas 3 614,77 eurot ja viivise 389,82 eurot ning alates 28.04.2016 viivise põhinõudelt (3 614,77 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1150 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
9.Maakohus lahendas asja lihtsustatud kirjeldava osaga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on vaidlusaluse sõiduki kindlustanud kindlustusandja üldõigusjärglane, kas kahju tekkis kostjatele kuuluvalt korteri rõdult kukkunud klaasi tulemusel ning kas kostjad vastutavad tekkinud kahju eest.
10.Kohus leidis, et hageja poolt esitatud tõenditega on üldõigusjärglus tõendatud. Tõendatud on ettevõtte üleminek ning põhjendamatu on kostjate väide, et tegemist ei ole õige hagejaga, kuna neid ei teavitatud VÕS § 184 lg 4 kohaselt ettevõtte üleminekust. Antud juhul ei saanud ettevõtte üleminekust teavitamata jätmine kostjate õigusi rikkuda. Hagejal kui Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglasel on tagasinõude õigus poliisi nr 600035488 alusetult hüvitatud kahju osas.
11.Kuna VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, tuleb hinnata, kas kahjustatud sõiduki omanikul kui kindlustusvõtjal tekkis kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et AS-ile SEB Liising kuuluvale sõidukile Ford Fiesta reg nr XXXXXX tekkisid 31.07.2014 Õismäe tee 134 maja ees kahjustused. Kahju tekkimine on tõendatud ning remondikulud hüvitas hageja. Kohtu hinnangul on toimikus olevate tõenditega tõendatud, et klaas kukkus alla korteri nr 39 rõdult. Kostjad ei ole tõendanud ega usutavaks teinud, et klaas oleks võinud sõidukile kukkuda muu korteri rõdult. VÕS § 1059 , KOS § 1 lg 1 ja § 2 lg 2 alusel vastutavad kahju põhjustamises kortermajas
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-15965 korteriomanikud. Seega ei oma asjas tähtsust, kas kostjad elasid kahju tekkimise hetkel Õismäe tee 134-39 või mõttes, sest nad on korteri omanikud. Kuna korteriühistu ei ole Õismäe tee 134 maja omanik, siis on välistatud korteriühistu vastutus. Asjaolu, et KÜ Õismäe tee 134 on tellinud märtsis 2014 maja fassaadide ja katuse rekonstrueerimisprojekti ja on sõlminud kindlustuslepingu ei vabasta kostjaid vastutusest
12.Kostjad ei ole tõendanud vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et kostjate esitatud tõend, selle kohta, et 31.07.2014 mõõdeti tuule kiiruseks 10 m kõrgusel 13,8 m/s ja arvestuslik tuule kiirus võis 30 m kõrgusel olla 17,2 m/s ei ole vastutust välistavaks asjaoluks. Eeltoodud tuule tugevus ei ole Tallinnas midagi tavapäratut. Kostjate väide, et sõiduk oli pargitud keelatud kohas on jäänud paljasõnaliseks väiteks. VÕS § 132 lg 3 järgi on remondikulud summas 3 614,77 eurot põhjendatud ning kuna tasumisega on viivitatud, siis on ka viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud.
13.Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 350 eurot ja hagejale osutatud õigusabi kulust kokku 800 eurot 10 tunni eest tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on mõistliku suurusega ning need tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista. Apellatsioonkaebus
14.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Kostjad leiavad, et vaidlustatud maakohtu otsus on vastuoluline, otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, maakohus pole arvestanud kostjate poolt toodud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ka kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
16.Maakohus ei arvestanud kostjate esitatud kindlustuslepingut, mille sõlmis KÜ Õismäe tee 134 ning kus kindlustusandja üldõigusjärglaseks on hageja. Nimetatud leping näeb ette kahju hüvitamise kolmandatele isikutele vastutuskindlustuse sätete alusel. KÜ poolt sõlmitud kindlustuslepingu märkuste järgi oli kindlustatud esemeks korterelamu hoone osa, mis on korteriomanike kaasomandis, sh hoone välispiirded. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustusjuhtum lepinguväline kahju tekitamine, mille kindlustusvõtja on tekitanud õigusvastaselt kolmandale isikule kindlustatud eseme valdamisel kindlustuskohas. Kuna kindlustatud esemeks on ka välisaknad, millega tekitati kolmandale isikule kahju, siis kaitseb KÜ poolt sõlmitud kindlustusleping KÜ liikmeid vastutusest kolmandate isikute eest.
17.Kostjad on ehitise kaasomanikud aga leiavad, et KÜ ja kaasomanikud leppisid kokku, et KÜ sõlmib kaasomanike nimel kindlustuslepingu kaasomandi suhtes. Kostjad leiavad, et vastutus tekkinud kahju suhtes on sõlmitud kindlustuslepingust üle läinud KÜ-le. Kostjad leiavad, et KÜ poolt sõlmitud kindlustusleping katab kõik võimalikud riskid, mis võivad KÜ liikmetel esineda seoses kaasomandiga. Vastasel juhul oleks mõttetu vastutuskindlustuslepinguid sõlmida. Maakohus hindas valesti, et KÜ poolt sõlmitud kindlustusleping laieneb ainult kahju tekitamisele KÜ liikmetele.
18.Kuna maakohus pole hinnanud kostjate poolt esitatud tõendeid vastutuse välistamise kohta, pole hinnanud kindlustuslepingu tingimusi ega arvestanud, et kostjate vastutus on antud asjas välistatud, tuleb kohtuotsus tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-15965
19.Hageja vaidles kostjate poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.VÕS § 1059 järgi ehitisealuse maa omanik või isik, kellele on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
22.Korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg 1 esimese lause järgi piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kaasomandi esemeks on korteriomandiseaduse tähenduses KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on hoone kõik välispiirded, sh ka aknad eeltoodud sätete kohaselt korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (vt ka Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13). Sealjuures sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 14).
23.Seega on hageja kui kahjustatud isikule kahju hüvitanud kindlustusandja esitanud õigesti regressnõude kostjate kui Õismäe tee 134, Tallinn korteriomanike vastu. Kuigi maakohus on ringkonnkohtu arvates tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et autot kahjustanud klaas pärines kostjatele kuuluva korteriomandi rõdult, oli VÕS § 1059 kohaldamiseks vaja tuvastada vaid see, et alla kukkunud klaas pärines Õismäe tee 134, Tallinn hoonelt. Kuna korteriomanditeks jagatud kinnistu puhul on VÕS § 1059 järgi kahju hüvitamise kohustatud subjektideks korteriomanikud solidaarselt, siis oli hageja valida, millise korteriomaniku vastu ta nõude esitab.
24.Apellatsioonkaebuse põhiliste väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud asjaolu, et Õismäe tee 134, Tallinn, milles asub kostjatele kuuluv korteriomand, tegutseb korteriühistu, kes hageja õiguseellasega sõlmitud vastutuskindlustuslepinguga oli kindlustanud ka vastutuse kahju hüvitamise eest, mis tekkis Õismäe tee 134, Tallinn hoone küljest alla kukkunud klaasi tagajärjel.
25.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja õiguseellase ja KÜ Õismäe tee 134 vahel on sõlmitud kindlustusleping, mida tõendab ettevõtte kindlustuse poliis nr 599732669 (I kd, tlk 119-123) ning mille järgi on kindlustatud ka KÜ vastutus. Lepingu järgi on vastutuskindlustusjuhtumiks lepinguväline kahju tekitamine, mille kindlustusvõtja on tekitanud õigusvastaselt kolmandale isikule kindlustatud eseme valdamisel kindlustuskohas ning mille puhul lasub kindlustusvõtjal vastutus. Kahju hüvitatakse, kui kindlustusvõtja on kahju tekkimises süüdi ja/või vastutab selle tekitamise eest vastavalt seadusele ning kahju põhjustanud sündmus on toimunud ja tagajärg saabunud
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-15965 kindlustusperioodi jooksul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud leping välistab hageja poolt kostjate vastu VÕS §-st 1059 tuleneva nõude maksmapaneku.
26.KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ning KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgipärasteks ülesanneteks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kuna korteriühistu asutatakse mh selleks, et korteriühistu liikmete huvisid korteriomanikele ühiselt kuuluva ehitise ja maatüki majandamisel esindaks üks isik, siis on põhimõtteliselt õige kostjate väide selle kohta, et korteriühistu, sõlmides kindlustusandjaga vastutuskindlustuslepingu, kaitseb sellega ka korteriomanike huve. See asjaolu ei välista aga ringkonnakohtu arvates hageja regressnõude maksmapanekut kostjate kui korteriomanike vastu. Kostjad leiavad, et nende kui korteriomanike poolt kolmandale isikule tekitatud kahjust tulenev nõue on KÜ poolt kindlustuslepingu sõlmimise tõttu üle läinud KÜ vastu. Selle väitega ei saa nõustuda. Võib olla võimalik, et kostjate ja KÜ sisesuhtest tulenevalt vastutab kostjate ees oma kohustuse täitmata jätmise tõttu KÜ, kuid see asjaolu ei välista hageja poolt riskivastutusest tuleneva regressnõude maksmapanekut. KÜ vastutus oma liikmete ees on tunduvalt piiratum kui riskivastutusest tulenev korteriomanike kohustus hüvitada kolmandate isikule tekitatud kahju.
27.Kostjad väidavad, et nende kui korteriomanike kohustus hüvitada kahjustatud isiku kindlustusandjale kahju on lõppenud kokkulangemisega. VÕS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kostjad tuginevad sisuliselt sellele, et kuna KÜ-ga sõlmitud kindlustuslepingu järgi oli kostjate vastutus kindlustatud hageja juures ja kahjukannatajale pidi sõlmitud kindlustuslepingu järgi tasuma hüvitise samuti hageja, siis on võlasuhe kokkulangemisega lõppenud. Kostjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesolevas asjas on kaks võlasuhet – üks võlasuhe on kahjustatud isiku kindlustusandja ja kahju tekitaja vahel ja teine võlasuhe vastutuskindlustuse sõlminud kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. Seega ei ole käesolevas asjas VÕS § 206 l-st 1 tulenev võlasuhte poolte kokkulangemine võimalik.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et maakohus ei ole kostjate esitatud tõendeid vastutusest välistamise kohta hinnanud. VÕS § 1059 järgi on sellest sättest tulenevateks vastutust välistavateks asjaoludeks vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Maakohus on kostjate väiteid arvestanud ja asjas esitatud tõendeid hinnates asunud õigele seisukohale, et vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
29.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuses väljendatuga ning sellest tulenevalt ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. See, et kostjad maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
Menetluskulude jaotus
30.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
31.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja tasust kokku summas 666,67 eurot, mis kujunes järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine
32.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid.
33.Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse olemust, lepingulise esindaja poolt esindamiseks kulutatud ajamahtu ning esindaja tunnitasu suurust, et tunnitasu suurus on mõistlik, kuid esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks on põhjendamatult suur, arvestades vaidluse olemust, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning mahtu. Põhjendatud kuluks loeb kohus 4,5 tundi, arvestades, et apellatsioonkaebuses on vaidlustatud otsuse põhjendusi vaid osaliselt ning vaidlustatud osas kattuvad kostjate väited juba maakohtus esitatuga. Muus osas on esindaja ajakulu ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 6 t 20 minutit x80= 496 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.