AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Xxxx ja Xxxxvastu kahju hüvitamiseks 4 148,92 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood esindajad 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (4PS OÜ, e-post [email protected]) Kostja I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Jelena xxxx (OÜ Flagman Grupp, Kaheküla tee 37, 11314 Tallinn, e-post [email protected]) 15.03.2016
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja I Aleksandr Solonintšik Kostjate lepinguline esindaja Jelena Beljakova
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt kahju hüvitis summas 3 614,77 (kolm tuhat kuussada neliteist eurot ja 77 senti) eurot ja viivis 389,82 (kolmsada kaheksakümmend üheksa eurot ja 82 senti) eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks.
Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt alates 28.04.2016 viivis põhinõudelt eurot ) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
(3 614,77
Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt menetluskulud summas 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxja Xxxxsolidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali
2-15-15965 kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.31.07.2014 esitas Xxxxkahjuteate selle kohta, et samal päeval kukkus Xxxx, Tallinn majast alla rõduklaas, mille tagajärjel sai kahjustada maja ees seisnud AS-ile SEB Liising kuuluv ja tema kasutuses sõiduk Ford Fiesta reg märgiga xxxx (tl 10-11, tl 36). Kostjate ühisomandisse kuulub nimetatud majas korter nr 39 (tl 41).
2.Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud sõiduk kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) juures, mille tõendamiseks on väljastatud poliis nr xxxx (tl 12-14). Kindlustuslepingule kohaldusid kaskokindlustuse tingimused A300/2013 (tl 15-22).
3.31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte üle UAB-le DK „PZU Lietuva“ vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK „PZU Lietuva“ vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele (tl 23-24). Alates 31.05.2015 on hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane (tl 28-35).
4.Hageja hüvitas sõidukile tekkinud kahju vastavalt Info-Auto AS-i arvele nr xxxx summas 3 614,77 eurot (tl 38-40).
5.08.12.2014 esitas hageja kostjatele tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 42-43), millele kostja I vastas 15.12.2014 kirjaga keelduvalt (tl 44). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 3 614,77 eurot, viivise 243,16 eurot, viivise kahjuhüvitiselt (3 614,77 eurolt) alates 27.10.2015 kuni kahjunõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 492 lg 1, § 1059.
7.Hageja märgib, et: • hageja on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õiguseellane; • hagejal on õigus valida, kelle vastu hageja tagasinõude hagi esitab; • kahju põhjustas kostjatele kuuluvalt korteri rõdult alla kukkunud klaas, mida kinnitab ka korteriühistu esimees; • korteriühistu ei vastuta tekkinud kahju eest ja korteriühistu ei ole esitanud kahjuteadet; • tugev tuul ei ole vääramatu jõud; • ei ole tõendatud, et auto oli pargitud keelatud alasse; • hageja ei ole arvestanud viiviseid kahekordselt, tegemist on edasiulatuva aastase viivisega. Kostjate vastuväited
2-15-15965
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjad märgivad, et: • • • • • • • •
• • •
hageja ei ole tõendanud, et ta on esialgse kindlustusandja üldõigusjärglane; kostjad ei elanud kahjujuhtumi toimumise ajal Xxxx korteris, korteris teostati remonti; pole tõendatud, et kahju põhjustanud klaas kukkus kostjatele kuuluva korteri rõdult; kostjad ei teadnud kuni detsembrini 2014, et nende rõduklaas on kellelegi põhjustanud kahju; 31.07.2014 oli väga tugev tuul, mis on käsitletav vääramatu jõuna ja kostjad ei pea vastutama VÕS § 1059 alusel; kahjunõue tuleb esitada korteriühistu vastu, kuna rõdu aknad kuuluvad korteriühistule, olles hoone osaks; kahjunõue tuleb esitada Xxxx maja kindlustusandja vastu, kes kindlustas ka rõduklaasid; kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli KÜ kindlustusandjaks Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, seega nüüdseks hageja ja esitatud kahjunõue tuleb lõpetada lähtudes VÕS § 206 lg 1 võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus; sõiduk oli pargitud kollase joonega tähistatud alale, kuhu parkimine on keelatud, seega sõiduki kasutaja aitas ise kahju tekkimisele kaasa; kõnealuse maja ümber oli ka varem vandalismi juhtumeid, mistõttu ei saa välistada vandalismi; viivisearvestus ei ole korrektne, viivist on arvestatud topelt.
Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 31.07.2014 esitas Xxxxkahjuteate selle kohta, et samal päeval kukkus Xxxx, Tallinn majast alla klaas, mille tagajärjel sai kahjustada maja ees seisnud AS-ile SEB Liising kuuluv ja Xxxxkasutuses olev sõiduk Ford Fiesta reg märgiga xxxx (tl 10-11, tl 36). Kostjate ühisomandisse kuulub nimetatud majas korter nr 39 (tl 41). Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud sõiduk kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) juures, mille tõendamiseks on väljastatud poliis nr xxxx (tl 12-14). Kindlustuslepingule kohaldusid kaskokindlustuse tingimused A300/2013 (tl 15-22). 31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte üle UAB-le DK „PZU Lietuva“ vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK „PZU Lietuva“ vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele (tl 23-24). Alates 31.05.2015 on hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane (tl 28-35). Hageja hüvitas sõidukile tekkinud kahju vastavalt Info-Auto AS-i arvele nr xxxx summas 3 614,77 eurot
2-15-15965 (tl 38-40). 08.12.2014 esitas hageja kostjatele tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 42-43), millele kostja I vastas 15.12.2014 keelduvalt (tl 44).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on vaidlusaluse sõiduki kindlustanud kindlustusandja üldõigusjärglane, kas kahju tekkis kostjatele kuuluvalt korteri rõdult kukkunud klaasi tulemusel ning kas kostjad vastutavad tekkinud kahju eest.
15.Kohus võtab esmalt seisukoha kostjate väite osas seoses sellega, et hageja ei ole tõendanud, et ta on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud tõenditega üldõigusjärglus tõendatud. Nimelt nähtub hagile lisatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali juhataja Kaido Kepi ja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali Mihkel Uibopuu poolt allkirjastatud teatest, et 31.10.2014 läks UAB DK „PZU Lietuva“ eesti filiaalile üle kogu Codan Forsikring A/S Eesti filiaali äritegevus, sealhulgas kõik Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt sõlmitud ja äritegevusega seonduvad lepingud koos kõigi õiguste ja kohustustega (tl 23). 29.05.2015 sõlmitud notariaalse lepinguga nr 3468 on tõendatud, et UAB DK „PZU Lietuva“ üleminek hagejale (tl 29-35). Tegemist on ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 lg 1 mõistes. Põhjendamatu on kostjate väide, et tegemist ei ole õige hagejaga, kuna neid ei teavitatud VÕS § 184 lg 4 kohaselt ettevõtte üleminekust. Kohus nõustub siinkohal hageja tõlgendusega, mille kohaselt ei saanud väidetav VÕS § 184 lg-s 4 sätestatud kohustuse rikkumine kostjate õigusi rikkuda. VÕS § 184 lg 4 näol on tegemist võlgnikku ja tema usaldust kaitsvate sätetega, st et võlgnikul on õigus lähtuda talle teadaolevast tehingust juhul, kui teda ei ole teavitatud asjaolude muutumisest. Antud juhul ei ole ettevõtte üleminekust teavitamata jätmine saanud kostjate õigusi rikkuda. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega, mis on ka kostjatele edastatud, on tõendatud ettevõtte üleminek. Kostja vastuväide on kohtu hinnangul otsitud. Hagejal kui Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglasel on tagasinõude õigus poliisi nr xxxx aluselt hüvitatud kahju osas.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg-st 1, mille kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
17.Kohus märgib, et kuna VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, tuleb hinnata, kas kahjustatud sõiduki omanikul kui kindlustusvõtjal tekkis kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Hageja nõue tugineb VÕS §-le 1059, so riskivastutusele (VÕS 53. ptk 2. jagu). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1056 komm. p 3.1.1) kohaselt riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu või kahju põhjust. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning et selle tulemusel kahjustati mh isiku asja. Kohus märgib, et riskivastutuse kohaldamise eeldused on järgmised: 1) isiku surm, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine (VÕS § 1056 lg 1 lause 2); 2) suurema ohu allika valitsemine; 3) suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ning kahju vahel; ja 5) vastutust välistavate asjaolude
2-15-15965 puudumine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjate suhtes on riskivastutuse kohaldamise eeldused täidetud.
18.Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et AS-ile SEB Liising kuuluvale sõidukile Ford Fiesta reg nr xxxx tekkisid 31.07.2014 Xxxx, Tallinn maja ees kahjustused. Nähtuvalt kohtule esitatud fotodelt on sõiduki katuses mõlk, sõidukil on täkked ja värvikahjustused ning sõiduki peal ja selle ümbruses on ulatuslikult klaasikildusid (tl 3-4, 50-74). Seega on tõendatud kahju tekkimine. Eeltoodud sõiduki remondikulud hüvitas hageja (tl 38-40).
19.Tunnistajana üle kuulatud Xxxxütluste kohaselt üüris ta kahjujuhtumi toimumise ajal kostjate korteri kõrval asuvat korterit ning tegi samal päeval enda elutoa aknast pildi kostjate korteri rõdust (tl 196). Vastavalt pildilt nähtub, et kostjate korteri rõdupiirdel on klaasikillud (tl 4). Korteriühistu esimees on 06.12.2014 e-kirjas vastanud hagejale, et rõduklaas kukkus alla korterist nr 39 (tl 37), mis kuulub omandiõiguse alusel kostjatele. 27.11.2015 koostatud selgituses on korteriühistu esimees märkinud, et ta isiklikult ei näinud, kuidas ja millal kukkus klaas rõdu aknaraamist välja (tl 142-143). Kohtu hinnangul on kogumis toimikus olevate tõenditega ning tunnistaja Xxxxütlustega (tl 196) tõendatud, et klaas kukkus alla kostjatele kuuluva korteri nr 39 rõdult. Kostjad ei ole tõendanud ega usutavaks teinud, et klaas oleks võinud sõidukile kukkuda muu korteri rõdult. Kohtule esitatud piltidelt ei ole näha, et peale kostja rõduklaaside oleks veel purunenud akna- või rõduklaase sellel maja küljel, kus seisis kannatada saanud sõiduk. Ka korteriühistu esimehelt pärineva info kohaselt oli suvel 2014.a korteri nr 39 rõdu klaas katki, kuid ei ole märgitud, et mõne teise korteri klaas oleks olnud katki. Lisaks kinnitavad toimikus olevad pildid, et klaas pidi kukkuma pigem kõrgemalt korruselt, kuna auto katusesse on tekkinud nii sügavusse kui laiusesse ulatuslik mõlk (tl 3, tl 50). Puudub vaidlus, et kostjate korter asub 10 korrusel. Kohtu hinnangul on autole tekkinud kahjustused iseloomulikud sellele, et autole on klaas kõrgelt peale kukkunud, arvestades mh sõiduki katusel olevat mõlki. Kohtu hinnangul on tõendamata ning hüpoteetilised kostjate väited, et auto kahjustused tekkisid vandalismi tagajärjel. Asjas ei oma tähtsust see, et kostja sõiduki kapotile on maja ees põhjustatud kolmandate isikute poolt kahju (tl 190). Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et sõidukile Ford Fiesta reg nr xxxx tekkisid kahjustused kostjatele kuuluva Xxxx-39, Tallinn korteri rõdult kukkunud aknaklaasi tulemusel. Kohus märgib, et alla kukkuv klaas oleks põhjustanud märkimisväärselt suuremat kahju kui sõiduki asemel oleks seal olnud jalakäija või mängivad lapsed.
20.VÕS § 1059, so riskivastutuse erikoosseisu järgi on suurema ohu allika valdajaks ehitise omanik. Korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Tulenevalt eeltoodust vastutavad kahju põhjustamises kortermajas korteriomanikud. Seega ei oma asjas tähtsust kas kostjad Xxxx korteris nr 39 kahju tekkimise aja hetkel sees elasid või ei elanud, kuna kostjad on omanikud (tl 41,100). Kuna korteriühistu ei ole Xxxx maja omanik, siis on välistatud korteriühistu vastutus. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2015 otsuses 2-13-4018 märkinud, et korteriühistul ei lasu kaasomandi eseme osas nö riskivastutust, st korteriühistu ei vastuta igal juhul kaasomandist tulenenud mõjutuste tõttu tekkinud kahju eest. Korteriühistu saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis korteriühistu poolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohtule ei ole esitatud KÜ Xxxx
2-15-15965 üldkoosoleku otsust, et korteriühistu, kes on abstraktne isik ja tegutseb füüsiliste isikute kaudu oleks kohustatud käima korterites kontrollimas ja sulgemas aknaid sh rõduaknaid. Eeltoodu kohustus lasub korteriomanikul juhinduvalt KOS § 11, mille lõike 1 järgi on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada; lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et korteriomanik vastutab kahjude eest, mis põhjustavad tema korterist alla kukkunud akna või rõduklaasid ka ajal mil nad ise seda korterit ei kasutanud. Korteriomanikul on kohustus kontrollida tema reaalosa korrashoidu, seega ka tema korteris olevate akna-ja rõduklaaside ohutuse seisukohast korrashoidu. Asjaolu, et KÜ Xxxx on tellinud märtsis 2014 maja fassaadide ja katuse rekonstrueerimisprojekti ja on sõlminud kindlustuslepingu (tl 101-141) ei vabasta kostjaid vastutusest. Kohus juhib tähelepanu, et kindlustuspoliisi jaotises „Eritingimused“ punktis 1 on märgitud, et kindlustuskaitse laieneb nõuete suhtes, mis on põhjustatud õigusvastaselt kahju tekitamisest korteriühistu liikmetele. Seega kannatanuks on korteriühistu liige, mitte kolmas isik. Kohus märgib, et korterist Xxxx, Tallinn rõduakna kukkumisega sõidukile Ford Fiesta reg nr xxxx realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk VÕS § 1059 mõttes ning esineb põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel, so korterist 39 kukkunud rõduklaas kahjustas eelnimetatud sõidukit. VÕS § 1059 kohaselt ei vastuta ehitisealuse maa omanik, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostjad ei ole tõendanud vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et kostjate esitatud tõend (tl 144) selle kohta, et 31.07.2014 mõõdeti tuule kiiruseks 10 m kõrgusel 13,8 m/s ja arvutuslik tuule kiirus võis 30 m kõrgusel olla 17,2 m/s ei ole vastutust välistavaks asjaoluks. Eeltoodu tuule tugevus ei ole Tallinnas midagi tavapäratut. Üldteada on, et Tallinnas on enamus aastast tuuline. Kostjate väide, et sõiduk oli pargitud keelatud kohta on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Xxxx omanikud on kokku leppinud kinnistu mõttelise osa kasutamise korras.
21.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande § 1056 komm. p 3.1.1 kohaselt võõra asja kahjustamise korral kuulub eelduslikult hüvitamisele §-s 132 nimetatud kahju. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Juhindudes eeltoodust kuulub kostjatelt väljamõistmisele sõiduki Ford Fiesta reg nr xxxx remondikulud summas 3 614,77 eurolt, mille hageja on tasunud.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid alates 26.12.2014 kuni hagi esitamiseni, so kuni 26.10.2015 seadusjärgse viivisemäära alusel kogusummas 243,16 eurot (I kd tl 6-7). Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivist õigustatult. Kostjad olles kahju hüvitamise kohustusega viivituses, pidid arvestama viivise rakendumisega.
2-15-15965
23.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise kahjunõudelt (3 614,77 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.10.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8,05% aastas. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist alates hagi esitamisest, so 27.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 28.04.2016 (kokku 184 päeva) summas 146,66 eurot, so (8,05/365/100x3614,77x184). Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis kokku 389,82 eurot (243,16+146,66) ning edasi viivis kahjunõudelt (3 614,77 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.04.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 3 614,77 eurot, viivis 389,82 eurot ja alates 28.04.2016 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2, § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 350 eurot ja hagejale osutatud õigusabi kulust kokku 800 eurot 10 tunni eest tunnitasuga 80 eurot. Kostjad on märkinud 30.11.2015 vastuses, et nende õigusabikulud on summas 1000 eurot 12,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot tund. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kulud, mistõttu kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele kokku 1150 eurot (350+800).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.