Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.veebruar 2006.a. Paide

Tsiviilasja number

2-05-23518 (2-500/2005)

Tsiviilasi

AS SEB Eesti Ühispank hagi Jaanus Jürgeni vastu 5714.73 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SEB Eesti Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010 Esindaja: Martin Kalberg, Vainu 11 Paide Kostja: Jaanus Jürgen, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx.

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

01.veebruaril 2006.a. eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi täies ulatuses. Välja mõista Jaanus Jürgenilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 5714.73 (viis tuhat seitsesada neliteist krooni ja 73 senti) krooni, sealhulgas põhivõlg 3097.57 krooni, intress 909.36 krooni, viivis 707.80 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Tagaseljaotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Jaanus Jürgenilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420.00 (nelisada kakskümmend) krooni. Välja mõista Jaanus Jürgenilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 viitenumber 2800049696 SEB Ühispangas) 19.80 (üheksateist krooni ja 80 senti) krooni asja läbivaatamiskulu. Kaebuse mitteesitamisel on kostjal aega asja läbivaatamiskulude vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse 30 päeva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul kui kostja nimetatud tähtaja jooksul asja läbivaatamiskulu ei tasu, tuleb tal kanda kohtuotsuse sundtäitmisega seotud kulud. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest esitada apellatsioonkaebus, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kostja on hagi õigeks võtnud ning hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidest nähtub, et AS SEB Eesti Ühispank ja Jaanus Jürgeni vahel on 17.aprillil 2003.a. sõlmitud Magnet krediitkaardi leping nr A030004728 (tl 7), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga 4000.00 krooni intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidita ja kohustusliku tagasimakse summaga 200.00 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 8-10) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 3097.57 krooni. VÕS § 94 ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 909.36 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.4.3 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 707.80 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud leppetrahvi, s.o rahasumma. Nii ongi hageja lepingu p 7.5.2 alusel nõudnud kostjalt lisaks 1000.00 krooni leppetrahvi kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3097.57 krooni, intress 909.36 krooni, viivis 707.80 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja hagi õigeksvõtu avaldusest nähtub kostja taotlus võlgnevuse tasumiseks ositi, kuid antud taotlus on kostja kokkuleppe küsimus hagejaga ja lahendatav täitemenetluse käigus.