Ärakiri:
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-04-101 (endine nr 2-208/04)
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
OÜ Trenton Invest hagi võlgnevuse nõudes
V P ́i vastu 1026,94 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg 16. jaanuar 2006 Menetlusosalised
Resolutsioon
Hageja:
OÜ Trenton Invest (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
T V (volikirja alusel)
Kostja:
V P (IK xxx, elukoht: xxx)
OÜ Trenton Invest hagi V P ́i vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista V P ́ilt OÜ Trenton Invest kasuks viivisevõlgnevus 560 (viissada kuuskümmend) krooni 54 senti. Ülejäänud osas, s.o. 466 krooni 40 sendi nõudes, jätta hagi rahuldamata. Välja mõista V P ́ilt kohtukulud - riigilõiv 57 (viiskümmend seitse) krooni 75 senti riigituludesse. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 31. jaanuaril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1(5)
Hageja esitas 05.02.2004.a kohtusse hagi kostja vastu 1 026,94 krooni laenuvõlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Maapank (pankrotis) ja kostja 16.10.1998.a. komplekslepingu nr. J21009/8-116, s.o. laenulepingu summale 5415 krooni, intressiga 14% aastas laenusummalt, viivise määraga 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas ning tagastamise lõpptähtajaga 16.10.2000.a. Vastavalt laenulepingu punktile 2.4 ning laenu tagastamise ja intresside maksmise graafikule kohustus kostja tasuma AS-le Eesti Maapank (pankrotis) alates 16.02.1998.a kuni 16.01.2000.a iga kuu 16. kuupäevaks laenusumma ja intressid kokku 288,80 krooni. Seoses Eesti Panga poolt 08.06.1998.a. osaliselt peatatud tegevuslitsentsiga suleti AS Eesti Maapank (pankrotis) kontorid, mistõttu oli keelatud laenuklientide arvelduskontodelt maha kirjendada laenulepingute järgi tasumisele kuuluvaid summasid. AS Eesti Maapank (pankrotis) teatas 10.09.1998.a. kostjale maksete tasumiseks vajaliku uue arvelduskonto numbri ja palus hiljemalt 01.10.1998.a. jõuda laenu põhiosa ja intressi maksetega laenulepinguga kokkulepitud graafikusse. Kuna kostja ei täitnud oma laenulepingulisi kohustusi AS Eesti Maapank (pankrotis) ees täpselt ja tähtaegselt, arvestati vastavalt laenulepingule viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamist alustas AS Eesti Maapank (pankrotis) alates 01.10.1998.a. Laenu tasus kostja lõplikult 28.12.1999.a. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 16.01.2000.a. Kostja laenu lõpliku tasumise päeva seisuga on laenulepingu mittetähtaegse täitmise tõttu kogunenud viiviseid kokku 1 026,94 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on viivisvõlgnevus kuni käesoleva ajani tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista viivisevõlgnevuse 1026,94 krooni. Hagi aluseks on TsK §-id 162, 173, 190, 191, 233 ja 272. Kohus vabastas 09.02.2004.a. määrusega AS-i Eesti Maapank (pankrotis) riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja ka hagi rahuldamata jätmisel. Ida-Viru Maakohtu 01.12.2004 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) jäeti AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi V P vastu rahuldamata, kuna hageja ei ilmunud eelistungile ning kostja taotles hagi rahuldamata jätmist. Hageja esitas 23.02.2005 kohtule kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas 07.12.2004 tsiviilasja menetluse. Ida-Viru Maakohtu 21.11.2005.a. kohtumäärusega asendati protsessis esmane hageja AS Eesti Maapank (pankrotis) hageja OÜ Trenton Invest, kuna AS Eesti Maapank (pankrotis) loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega OÜ-le Trenton Invest.
Kostja oma 10.03.2004.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, põhjendusel, et kostja poolt on kohustused täidetud. Kostja on laenu tasunud lõplikult 30.12.1999.a. Laenu tasumise lõpptähtaeg oli sealjuures 16.10.2000.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Kohtu eelistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et peale uue arve numbri teadasaamist asus kohe võlgnevust tasuma. Uus arve number teatati talle ametliku kirjaga. Kohtuistungil, mis toimus vahetult juurde.
eelistungi jätkuna, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu
2(5)
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi on esitatud 1026,94 krooni viivisevõlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tuvastas, et AS Eesti Maapank (pankrotis) ja kostja vahel on 16.10.1998.a. sõlmitud laenuleping, mille p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasuma AS-le Eesti Maapank (pankrotis) laenusumma ja intressid osamaksetena alates lepingu allkirjastamise päevast kuni 16.01.2000.a. iga kuu 16. kuupäevaks 288,80 krooni. Vastavalt laenulepingu p 6.1 kohustus kostja tagama kindlaksmääratud tähtaegadel laenu põhisumma ja intresside tasumiseks vajalike vahendite olemasolu AS-is Eesti Maapank (pankrotis) avatud kostja pangakontol. Alates 08.06.1998.a. keelati AS-l Eesti Maapank (pankrotis) pangakontode kasutamine ning 10.09.1998.a. teatas AS Eesti Maapank (pankrotis) klientidele uue konto numbri Ühispangas. Kuni pangategevuse peatamiseni 08.06.1998.a. on kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud täpselt ja tähtaegselt (t.l.-33). Peale 15.05.1998.a. makse tasumist tasus kostja järgmise makse 03.12.1998.a. ning edasi kuni 30.06.1999.a. tasus makseid ebakorrapäraselt, erinevatel kuupäevadel, mis ei vastanud maksegraafikule (t.l.-9,26-29) ning alates 16.08.1999.a. kuni laenulepingu lõpuni 16.01.2000.a. taas korrapäraselt, vastavalt tagasimakse graafikule (t.l.-8,9,2931). AS Eesti Maapank (pankrotis) arvestas kostjale viivist alates 01.10.1998.a. kogusummas 1344,14 krooni, millest kostja on tasunud 317,20 krooni. Viivise jääk peale laenulepingu tähtaja lõppemist 16.01.2000.a. on 1026,94 krooni (t.l.-9). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal (16.10.1998.a.) kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning kumbki pool peab osutama teisele poolele kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmiseks (hea usu põhimõte). TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kuni Eesti Panga poolt AS-ilt Eesti Maapank (pankrotis) litsentsi äravõtmiseni 08.06.1998.a. täitis kostja oma kohustusi nõuetekohaselt. Peale 08.06.1998.a. osutus kostjal laenulepingu täitmine võimatuks temast mitteolenevatel põhjustel, kuna AS Eesti Maapank (pankrotis) pangakontod olid suletud. Peale moratooriumi kehtestamist ja panga pankrotistumist pooled laenulepingu tingimusi ei muutnud, kuigi muutus võimatuks laenulepingu punktide 3.1, 3.2, 3.3, 4.1, 6.1 täitmine. TsK § 232 lg 1 kohaselt kreeditor loetakse viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku poolt pakutud nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest või ei teinud tegusid, mille teostamiseni võlgnik ei saanud oma kohustist täita. Kuna laenuleping (t.l.-4-6) seadis viivise maksmise sõltuvusse sellega, et laenu saaja rikuks lepingu p 6.1 (ei tagaks Maapanga laenukontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu), siis kostja nimetatud tingimust rikkunud ei ole. Pooltevaheline laenuleping (p 8.1) sätestas, et lepingut võis muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kostjale saadeti teade laenu tagasimaksete tasumise pangakonto muutumisest 10.09.1998.a. (t.l.-10) ning meeldetuletus 24.11.1998.a. Tsiviilasja materjalidest ei selgu, kas ja millal on kostja nimetatud dokumendid kätte saanud. Kostja tasus laenu tagasimakse 10.09.1998.a. teatises märgitud pangakontole Ühispangas 03.12.1998.a. Seega võib lugeda, et kostja ei olnud enne nimetatud kuupäeva lepingu tingimuste muutmise 3(5)
vajalikkusest teadlik. Ühispanga pangakontole 03.12.1998.a. sooritatud maksega avaldas kostja nõusolekut lepingu tingimuste muutumise kohta, kuigi pooled lepingu muutmist kirjalikult ei vormistanud. Kostja teadmatusele viitab ka asjaolu, et kostja on kogu laenu tagasimakse perioodil kohusetundlikult järginud laenu tagasimakse graafikut ning laenulepingu lõpuks tasunud põhisumma täies ulatuses ja tähtaegselt. Oma käitumisega on kostja näidanud, et ta on soovinud lepingulist kohustust korrektselt täita nii enne AS-ilt Eesti Maapank (pankrotis) litsentsi äravõtmist, kui ka peale seda. TsK § 227 kohaselt isik kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. TsK § 191 lg 3 kohaselt kreeditoril ei ole õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Seega ei saa kostjalt nõuda viivist perioodi eest, mil laenumakse tasumine oli kostjale takistatud tagasimaksmiseks vajaliku informatsiooni puudumise tõttu uue arvelduskonto osas, s.o. alates ASilt Eesti Maapank (pankrotis) litsentsi äravõtmisest 08.06.1998.a. kuni kostja poolt Ühispanga kontole tagasimakse teostamiseni 03.12.1998.a. Nimetatud perioodi jäävad kostja graafikujärgsed tagasimaksed, mis pidid toimuma 16.06.1998; 16.07.1998; 16.08.1998; 16.09.1998; 16.10.1998; 16.11.1998 – kokku 6 kuu eest. Kostja ei vastuta laenumaksete tagastamise viivituse eest sel perioodil, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks teatise pangakonto vahetumisest kätte saanud ning sellele vaatamata jätnud tagasimaksed tasumata, s.o. esineks kostja süüline käitumine. Kostjale on nimetatud perioodi eest kuni 03.12.1998 arvestatud viivist kokku 86,70 + 223,82 + 155.88 = 466,40 krooni (t.l.-9). TsK § 232 lg 3 kohaselt /---/. Pärast kreeditori viivituse lõppemist vastutab võlgnik üldistel alustel. Kuigi kostja asus 03.12.1998.a. tagasimaksega laenulepingut täitma, tekkis tal võlgnevus tagasimaksete osas, mida ta informatsiooni puudumisel teha ei saanud. Tavapärase hoolsuse juures oleks kostja pidanud teadma, et selleks hetkeks oli tal tasumata kuus osamakset üldsummas 1732,80 krooni (t.l.-9). Kostja tasus 03.12.1998.a. Ühispanga kontole 500 krooni (t.l.-32), mis moodustab ainult osa võlgnevusest. Seega oli AS-il Eesti Maapank (pankrotis), kooskõlas laenulepingu p-de 4.1 - 4.3, alates 04.12.1998.a. õigus arvestada tasumata osamaksetelt viivist. Maksekorralduste koopiatest (t.l.-27) selgub, et kostja on 24.03.1999 tasunud 1232 krooni. Makse selgituste all on märgitud, et summa 1232 krooni on tasutud võlgnevuse katteks ning lisaks ka märtsi kuu osamakse ja aprilli kuu osamakse ette. Kuigi kostja oli aprilli 1999 eest osamakse ette tasunud, on laekumiste tabeli (t.l.-9) kohaselt kostjale arvestatud aprilli 1999 eest viivist 30,24 krooni. Kohus leiab, et AS Eesti Maapank (pankrotis) on viivise arvestamisel toiminud õigesti, kuna lähtuvalt laenulepingu p-st 3.2 kuulub laenulepingust tuleneva võlgnevuse kustutamisel esmajärjekorras tasumisele võlgnevus lepingust tulenevate maksetega viivitamise eest ja lepingu järgi tasumisele kuuluvad trahvid; seejärel tasumata intress ja ülejäänud summa ulatuses kustutatakse võlgnevust laenusumma ulatuses. Seisuga 16.03.1999 moodustas kostja põhivõlg 988 krooni. Peale 1232 krooni tasumist 24.03.1999 on kostja põhivõlgnevus 0,00 krooni ning ülejäänud summa osas kustutati kooskõlas laenulepingu p-ga 3.2 viivisevõlga, mis oli tekkinud varasemate osamaksete mittekohasest tasumisest. Kuna kostja oli ilmselt jätnud laenulepingu p-i 3.2 tähelepanuta, tekkis olukord, kus kostja ei olnud teadlik eelnimetatud arvestuste käigust ning eeldas, et tal on teatav summa ette tasutud. Selle tulemusel tasus kostja maksegraafikujärgsed osamaksed hilinemisega. Laekumiste tabeli (t.l.-9) kohaselt on kostja tasunud 16.04.1999 osamakse 07.05.1999, 16.05.1999 osamakse 09.06.1999, 4(5)
16.06.1999 osamakse 30.06.1999, 16.07.1999 osamakse 16.08.1999. 16.09.1999 tasus kostja 561 krooni. Selle makse tasumisega kustutas ta võlgnevuse, mis oli tekkinud eelnevate perioodide eest põhivõlgnevuse osas summas 266,40 krooni ning tasus ka graafikujärgse 16.09.1999 osamakse täies ulatuses. Edaspidi, kuni laenulepingu lõpuni tasus kostja osamakseid vastavalt graafikule õigeaegselt ning graafikus sätestatud määral. Alates 16.09.1999 viiviste arvestus lõpeb. Kohus leiab, et kostjal puudub süü laenulepingu mittekohases täitmises perioodil 08.06.1998.a kuni 03.12.1998.a. Kostja vastutab laenulepingu mittekohase täitmise eest alates 03.12.1998.a. kuni 16.09.1999.a. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõue on osaliselt alusetu. Kostjale laenulepingu mittekohase täitmisega arvestatud viivise summat tuleb vähendada 466,40 krooni võrra, s.o. perioodi 01.10.1998 kuni 04.12.1998 (t.l.-9) eest. Kuna viiviste arvestamine maksetega viivitatud aja eest on põhjendatud, tuleb kostjal tasuda viivis 1026,94 – 466,40 = 560,54 krooni. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks viivised summas 560,54 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2004 aastal ning seega kuulub kohtukulude kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hagi rahuldati 55% ulatuses. Hageja kanda jääb 45% kohtukuludest ja kostja kanda 55%. Riigilõiv hagihinna 1026,94 krooni puhul moodustab 105 krooni, millest 55% on 57,75 krooni. Kohus vabastas 09.02.2004.a määrusega hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja ka hagi rahuldamata jätmisel. Seega hagejalt kohtukulusid riigituludesse välja ei mõisteta. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub välja mõistmisele kohtukulu summas 57,75 krooni riigituludesse.
Kohtunik: /allkiri/ Helgi Vinni
Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik: 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.