2-05-45
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.jaanuar 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-45
Tsiviilasi
Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi A.G.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) (registrikood xxxx; asukoht Ranna tee 8, Vasalemma, Harju maakond) hageja esindaja Kai Klesmann kostja A.G. (sünd. xxx.a; viimane teadaolev elukoht xxxxx tegelik viibimiskoht teadmata)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12.jaanuar 2006.a
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Kai Klesmann
2-05-45 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.01.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest (st 20 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni teistkordse ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 350,00 (kolmsada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxxxx eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Hageja on osutanud kostjale elamu hooldamise ning kommunaalteenuseid ja esitanud selle eest igakuiselt arveid. Vastavat lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid selle eest tasunud ei ole. Harju Maakohtu 09.02.2004.a kohtuotsusega on tsiviilasjas nr 2/1-653/03/04 kostjalt välja mõistetud hageja kasuks võlgnevus kuni aprillini 2003.a summas 2309,05 krooni. Peale seda on kostjal tekkinud uus võlgnevus, mis on hagi esitamise seisuga 9229,15 krooni. Võlgnevus koosneb 8907,15 krooni suurusest hooldus- ning kommunaalteenuste võlgnevusest ja 322,00 krooni suurusest hageja poolt tehtud kulutusest korteriomandi seadmisel. Vaatamata hageja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seetõttu palub hageja 9229,15 krooni võlgnevuse ja kohtukulud kostjalt välja mõista. Asjas oli määratud kohtuistung 12.01.2006.a. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagis toodu juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjale on kohus kohtukutse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades kohtukutse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2005.a ja 18.11.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asja sisuliselt tema osavõtuta. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Ilmumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolust ta kohtule teatanud ei ole.
TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-05-45
Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-le 4 võib võlasuhe tekkida käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt on, juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui esineb § 1018 p-des 1, 2 või 3 sätestatud asjaolu. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub xxxx asuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole ja seda asus EES § 15 lg 1 ning Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse alusel haldama ja selle kommunaalteenuseid osutama hageja kui elu-ruumide erastamise kohustatud subjekt. Kuna elamuid haldav muu füüsiline või juriidiline isik puudub, on hageja kohustatud jätkuvalt elamuid haldama. Hageja on osutanud kostjale elamu hooldamise ja kommunaalteenuste vahendamise teenust, vastavat lepingu poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid selle eest hagejale tasunud ei ole. Harju Maakohtu 09.02.2004.a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks kuni aprillini 2003.a tekkinud võlgnevus 2309,05 krooni. Sellest ajast alates on kostjal tekkinud hageja ees uus võlgnevus, mille suurus on hagi esitamise seisuga 8907,15 krooni. Samuti on hageja kandnud korteriomandi seadmise kulusid 322,00 krooni ulatuses. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 9229,15 krooni. Vaatamata hageja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 9229,15 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700,00 krooni ning kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 200,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700,00 krooni riigilõiv ja 200,00 krooni kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-05-45
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.