Eili Sell, Helari-Saamuel Sell ja Hanna-Maria Sell hagi Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu), Reigo Kanter ja AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr *, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks
Tsiviilasja hind
174 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: I.Eili Sell, isikukood *, elukoht * II.Helari-Saamuel Sell, isikukood *, elukoht * III.Hanna-Maria Sell, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma, Advokaadibüroo Supremia, asukoht Telliskivi 60, 10412 Tallinn Kostjad: I.Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, asukoht Rüütli 51, Pärnu II. AS Citadele banka, registrikood 40103303559, asukoht Republikas laukums 2A, Riia, Läti Vabariik, Eesti filiaali kaudu, registrikood 11971924, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn
III.Reigo Kanter, isikukood 38012074712, asukoht Põhja 33-1, Keila, Harju maakond IV.AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn Kohtuistungi aeg
08. veebruar 2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eili Sell, Helari-Saamuel Sell ja Hanna-Maria Sell hagi Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu), Reigo Kanter ja AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr *, 21.10.2016.a. enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr * ning kinnistusraamatu kannete parandamise nõudes.
2.Kohtuotsus edastada menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue 1.11.11.2016. a esitasid Eili Sell, Helari-Saamuel Sell ja Hanna-Maria Sell Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu), Reigo Kanter ja AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr *, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Hageja Eili Sellile ja tema abikaasale H S’ile kuulus ühisvarana kinnistu, registriosa nr *, mis asub *. 09.04.2007 sõlmisid H S ja AS Parex banka laenulepingu. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmiti hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek seati registriosale nr *. 23.09.2011 H S suri. 12.09.2012 väljastas notar pärimistunnistuse. 25.09.2014 kuulutas kohus välja H. S pärandvara pankroti. Käesoleva ajani ei ole jagatud hageja Eili Selli ja H S ühisvara.
2.12.05.2015.a. esitas AS Citadele banka kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse kinnistule seatud hüpoteegi täitmisele pööramiseks. Hageja I sai täitmisavalduse kätte alles 27.10.2016.a. Täitmisteateid ei ole hagejatele kätte toimetatud. 21.10.2016 edastati hagejale I enampakkumise teade kostja I poolt. Enampakkumise võitjana on kantud registriosa nr *
omanikuna kinnistusraamatusse 10.11.2016.a. Reigo Kanter kohtutäituri 01.11.2016 avalduse alusel. 3.Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr *. Hagejad on seisukohal, et nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlust alustati, ei olnud abikaasade solidaarkohustuseks, mistõttu puudub sissenõudjal õigus realiseerida hüpoteeki kogu kinnistu arvel. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-38-14, mille kohaselt on hageja hinnangul täitemenetlust lubatud vaid siis, kui hüpoteek on seatud abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale, hüpoteek tagab solidaarkohustuse täitmist ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud alluda hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmisele. Hüpoteek ei taganud abikaasade solidaarkohustust, sest laenuleping oli sõlmitud kostja II ja H. S vahel. Laenuleping sõlmiti enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust. Sel ajal kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli vaja tuvastada, kas kohustus on võetud perekonna huvides. Kuna laenuleping sõlmiti korteriomandi omandamiseks Soome Vabariigis, siis ei olnud tegemist perekonna huvides võetud kohustusega. Seega puudub abikaasade solidaarkohustus, mistõttu on sundtäitmine lubamatu.
4.Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuivõrd enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I ei ole kätte toimetanud täitmisteateid täitemenetluse alustamise kohta. See on kaasa toonud olukorra, kus enampakkumisel on võõrandatud hagejatele kuuluv kinnistu, mida nad kasutavad elamispinnana. Hagejad ei ole saanud kaitsta oma õigusi ja huve. Enampakkumine on toimunud tühise arestimise akti alusel. Arestimisakti ei ole võlgnikule kätte toimetatud. Kinnisasja kehtiva arestimise tingimuseks on võlgnikule arestimisakti kättetoimetamine. Seega tuleb tunnistada kehtetuks enampakkumine, millega võõrandati registriosa nr * Reigo Kanterile.
5.Juhul, kui kohus rahuldab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb kustutada kinnistusraamatus olevad kanded kostja III ja kostja IV kohta. TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit ei teki, kui kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks või arestimine on tühine. Kuna kostjal III ei ole tekkinud omandit kinnistu suhtes, siis puudus tal ka õigus kinnisasja asjaõigusega koormata. Kuivõrd kanded on ebaõiged, siis tuleb nimetatud isikuid kohustada tegema tahteavaldusi kannete kustutamiseks ning sellest keeldumisel asendab tahteavaldust tahteavalduse andmiseks kohustav kohtulahend. Kinnistusraamatus tuleb parandada kanne omaniku kohta, kandes kinnistusraamatusse omanikuna Eili Sell ja kustutama AS SEB pank kasuks seatud hüpoteek summas 81 250 eurot. Kostjate seisukohad 6.Kohtutäitur Rannar Liitmaa vastuse kohaselt on täitmisteated 14.05.2015.a. edastatud Eili Selli elektronposti aadressile. Vaatamata asjaolule, et E. Sell on samalt aadressilt ise korduvalt kohtutäituriga suhelnud, ei ole ta kinnitanud täitmisteate kättesaamist. Sama aadressi on hageja märkinud hagiavalduses kontaktaadressiks. Täitmisteade edastati ka tähitud kirjaga aadressile *. Menetlusdokumendid jäeti postkasti, sest allkirja vastu ei õnnestunud neid kätte toimetada.
E. Sell on 26.05.2015.a. ise helistanud kahel korral kohtutäituri büroosse, kuid peale automaatvastust kõned katkestanud. 30.07.2015 sai kohtutäituri abi telefoniga Eili Selliga ühendust. E. Sell keeldus koostööst kohtutäituriga. 07.08.2015 kohtumäärusega andis kohus loa sisenemiseks hagejatele kuuluvale kinnistule. 18.08.2015 käis kohtutäitur isiklikult hagejate elukohas * ning viibis seal ca 1,5 tundi. Kohtutäitur proovis korduvalt üle anda täitmisteateid hagejatele Eili Sell ja Hanna-Maria Sell, kuid hagejad ei andnud allkirja. Dokumendid jäeti Eili Selli ja H.-M.Selli kätte ning selgitati, et vaatamata asjaolule, et nad allkirja ei anna, loetakse neile menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Seega ei ole hagejate väited tõesed, et neile ei ole täitmisteateid kättetoimetatud. Kohtule on esitatud teadlikult valeandmeid.
7.Kinnisasja arestimise akt on Eili Sellile kättetoimetatud 02.09.2015a. kui E. Sell ja H.-M. Sell viibisid kohtutäituri büroos vastuvõtul. Seega on kohtule esitatud teadlikult valeandmeid, eesmärgiga eksitada kohut.
8.Kohtutäitur ei saa olla antud vaidluses kostjaks, sest hagi võib esitada sissenõudja vastu.
9.Citadele banka on seisukohal, et hageja käsitlus hüpoteegist on vastuolus hüpoteegi instituudiga laiemalt. Hüpoteegid seati tervele kinnistule. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.3. järgi oli hüpoteegiga tagatud laenulepingu nr * järgsete ja selle lepingu võimelikest lisadest tulenevate kohustuste täitmine. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 25.09.2014 pärandavara pankroti väljakuulutamisega. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist oli abikaasade solidaarkohustusega või mitte. AÕS § 346 lg 2 järgi lepitakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahel kokku, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud. Tagada võib ka võõrast võlga. Asjaolu, et ühisvara on pankrotimenetluses jagamata, ei takista hüpoteekide realiseerimist. Seetõttu puudus vajadus nii sissenõudjal kui kohtutäituril hinnata, kas laenulepingust tulenev kohustus on solidaarkohustus või mitte. Asjaolu, et E. Sell ei olnud kaaslaenaja, ei välista, et kohustus võeti perekonna huvides. 2003 kanti Eili Sell kinnistusraamatusse registriosa nr * omanikuna ning laen võeti kinnistul paikneva elamu kordategemiseks, seega võeti laen perekonna huvides. Viimati sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varasema laenukohustuse refinantseerimine ja korteri ost *. Eelduslikult osteti korter perekonna huvides. Hagejad on algusest peale olnud teadlikud täitemenetlusest, käinud korduvalt pangas, arutanud kinnistu ostmise võimalusi ning käisid pangas ka enne viimast enampakkumist. Alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub.
10.AS SEB Pank leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas ei saa AS SEB Pank olla mingilgi juhul hagejate õiguste rikkuja. AS SEB Pank ei tunnista enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, samuti vaidleb vastu omanikukande parandamisele. Kui omanikukanne jäetakse muutmata, siis ei ole ka alust hüpoteegikande muutmiseks. Hagejad on hagi esitades käitunud pahatahtlikult, moonutades asjaolusid. Hagi on esitatud eesmärgiga venitada täitemenetlust.
11.Kostja Reigo Kanter leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas ei saa ta olla hageja õiguste rikkujaks. Ostja suhtes ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletav eesmärk täidetav. Hageja käsitlus, et enne sundtäitmist tulnuks jagada abikaasade ühisomandis olev vara, on ebaõige. Puudub õiguslik alus, kust tuleneb selline kohustus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kohustus kuulub ühisvara hulka või mitte, sest mõlemad abikaasad
on andnud nõusoleku hüpoteekide seadmiseks. Hagejad on tunnistanud hüpoteekidega tagatud nõuet, kuid seadnud kahtluse alla selle kuuluvuse ühisvarasse. Laenu eest ostetud korter on eelduslikult abikaasade ühisvara. Hagejate väited, et korter osteti vaid H S huvides, on tõendamata. Hagejatele on täitmisteated kättetoimetatud. Hagejatel oli võimalik nendega tutvuda, sest dokumendid jäeti vastavalt seadusele postkasti. Kuna hageja I elab koos oma perega * kinnistul, siis oli tal mõistlik võimalus dokumentidega tutvuda. Kinnistu käsutamise keelumärge on kinnistutsraamatusse sisse kantud, seega ei saa vabandada ennast kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Arestimisakt on Eili Sellile kättetoimetatud 02.09.2015.a. Kuna hagejad II ja III olid täitemenetluse algatamise ja kinnisasja arestimise ajal alaealised, siis ei pidanudki neile dokumente kätte toimetama. Enampakkumise tühistamiseks alused puuduvad. Seega on õiged kinnistusraamatu kanded. Mistõttu tulevad hagejate nõuded kinnistusraamatu kannete parandamiseks jätta rahuldamata. Hageja I nõue kanda Elili Sell kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse, rikub teiste pärijate õigusi, sest lisaks E. Sellile on kinnistu omanikud veel neli pärijat.
12.Kõik kostjad on palunud menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Esmalt peatub kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel (I.), seejärel enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudel (II.), kinnistusraamatu kannate parandamise nõuetel (III.) ning viimasena hagihinnal ja jaotab menetluskulud (IV.). I.
14.Hagejad on hagiavalduse esitanud nelja kostja vastu – kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS Citadele banka, Reigo Kanter ja AS SEB Pank. Hagejad ei ole hagiavalduses märkinud, milline nõue millise kostja vastu on esitatud. Peale kostjate poolt esitatud vastuseid, milles kostjad esitasid taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks osas, kus kostjad ei saa olla hageja õiguste rikkujaks, jäid hagejad esitatud hagi juurde ega pidanud vajalikuks oma nõudeid kostjate lõikes eristada. Kohus on seotud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 439 kohaselt hageja nõudega, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik hagis toodud nõuded on esitatud kõigi kostjate vastu.
15.Täiteasja nr * sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul nõustub kohus kohtutäitur Rannar Liitmaa, Reigo Kanteri ja AS-ga SEB Pank, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab hagi esitada vaid sissenõudja AS Citadele Banka vastu. Hagi esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas kohtutäituri, ostja ja hüpoteegipidaja vastu ei näe TMS ette. Kohus nõustub kostjate käsitlusega TsMS § 207 lg 2 osas, mille kohaselt iga hageja või kostja esineb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Riigikohus lahendis 3-2-1-60-11 punktis 15 märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest ja TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue AS SEB Pank, Reigo Kanter ja kohtutäitur Rannar
Liitmaa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas *, sest hagi on esitatud valede kostjate vastu.
16.Hagejate nõue Citadele Banka kui sissenõudja vastu tuleb jätta samuti rahuldamata. Hagejad leiavad, et nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlust on alustatud, ei olnud abikaasade H S ja Eili Selli solidaarkohustuseks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 325 lg 1 järgi kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 346 lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi Leping) /tl 23-30/, mis on sõlmitud 09.04.2007.a., p 2.1. kohaselt omanik, Eili Sell, kinnitas, et lepingu ese on tema ja tema abikaasa ühisomandis. Lepingu p 2.2. järgi omaniku abikaasa kinnitas, et on nõus tema ja omaniku ühisvara hulka kuuluva lepingu eseme koormamisega käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustel. Lepingu p 3.2.1. oli tagatavateks nõueteks kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel 09.04.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr * ning selle võimalikest lisadest ning lepingu p 3.2.2. järgi kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, omaniku ja/või omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Lepingu p 3.4. kohaselt olid tagatavateks nõueteks Lepingu p 3.2. nimetatud nõuded. Tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, seega vastab tagatiskokkulepe seadusele. Kohus nõustub kostja Citadele Banka seisukohaga, et AÕS § 325 ja 346 lg 2 koostoimes, ei oma tähtsust, millist nõuet hüpoteegiga tagatakse. Oluline on, et tagada võib nõudeid, kui kinnisasja omanik tagamisega nõustub. Registriosa nr * kuulus abikaasade ühisomandisse ja mõlemad abikaasad olid nõus kinnisasja koormamisega, mis tuleneb Lepingu p 4.1. Hüpoteegiga tagatavad nõuded on märgitud Lepingu p 4.3. Asjaõigusleping sisaldub Lepingu punktis 6., täiendava hüpoteegi seadmine punktis 6.2. Lepingu p 3.1. kohaselt loovutati hüpoteegi omandajale lepingu p 1.3. nimetatud hüpoteegid. AÕS § 346 lg 2 järgi tagatiskokkulepe kehtib ka hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Kuna tegemist on notariaalselt tõestatud kokkuleppega hüpoteekide üleandmiseks, siis vastab kokkulepe AÕS §-le 346 lg 2.
17.Kinnistusraamatu kande kohaselt olid hüpoteegid AS Citadele banka kasuks sisse kantud 16.07.2003, 14.07.2006 ja 04.05.2007 summades vastavalt 500 000 eesti krooni, 2 625 000 eesti krooni ja 125 000 eesti krooni. Lepingu p 7.6. sätestas, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitmisavalduse kohaselt peale H S surma ei tasutud pangale laenu regulaarselt. 25.09.2014 kuulutas Pärnu Maakohus välja H S pärandvara pankroti, mistõttu muutus sissenõutavaks kogu lepingujärgne võlgnevus. Vaidlust ei ole, et hagejad, H S pärijatena, ei tasunud pärandvaral lasuvaid kohustusi laenumaksete näol. Nõuded, mille tagamiseks hüpoteek oli seatud, sisalduvad 09.04.2007.a.
sõlmitud lepingus. Seega oli kostja II AS Citadele banka õigustatud esitama täitmisavalduse sundtäitmiseks.
18.Kohus nõustub kõigi kostjatega, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas tegemist oli abikaasade Eili Selli ja H S solidaarkohustusega või mitte. Lepingu punktid 3.2. ja 4.3. määratlesid üheselt, milliseid nõudeid hüpoteegid tagavad. Eksitav on hagejate seisukoht, et kostjad peavad tõendama, et tegemist on abikaasade solidaarkohustusega. Kui hageja soovis nimetatud asjaolule tugineda, mis tegelikult vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma, siis vastavalt TsMS § 5 lg 2 lasub selle asjaolu tõendamiskoormis hagejatel. Hagejad oma tõendamiskoormist täitnud ei ole.
19.Kohus nõustub AS Citadele Banka seisukohaga, et hagejad ei ole esitanud väiteid ega tõendeid mis tingiksid TMS § 221 lg 11 alusel hagi rahuldamise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas. Täitedokument, hüpoteekide seadmise leping, mis on sõlmitud 09.04.2007, on kehtiv. Täitedokumendist tulenevaid nõudeid ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud, mis on hagi rahuldamise eelduseks TMS § 221 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagejate nõude sundtäitmine täiteasjas *.
tunnistada lubamatuks
II.
20.Enampakkumine /tl 41-48/on hagejate hinnangul kehtetu, kuna neile ei ole kättetoimetatud täitmisteateid ega kinnisasja arestimisakti. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et neile oli teada täitemenetluse toimumine, kuid küsimus on selles, et neile ei ole edastatud täitmisteadet ega arestimisakti /tl 179/. Täitmisavaldus on esitatud 12.05.2015.a. Kohtutäitur on kohtule esitatud elektronkirjaga tõendanud, et 14.05.2015.a. edastati hageja Eili Sellile menetlusdokumendid täiteasjas nr *. Dokumendid edastati aadressile * /tl 85-86/. Tegemist on elektronposti aadressiga, mille hageja I on hagiavalduses esitanud ka oma kontaktaadressina. 23.05.2015 on dokumendid jäetud * postkasti /tl 87/. Hagejad on avaldanud, et * asuv kinnistu on nende elukohaks. Kohus nõustub kostjatega, et kohtutäitur ei pidanudki täitmisteateid kätte toimetama hagejatele Helari-Saamuel Sell ja Hanna-Maria Sell, kuna nad olid alaealised. Hageja III sai täisealiseks
04.augustil 2016. aastal. Hageja I Eili Sell oli nende seaduslik esindaja vastavalt TsÜS § 117 lg 2. Kohus peab eluliselt usutavaks kohtutäituri väiteid selles, et 26.05.2016 helistas hageja Eili Sell kohtutäiturile, kuid peale automaatvastust katkestas kõned. Helistatud on telefoninumbrilt *, so telefoninumber, mille hageja I on märkinud hagiavalduses ka enda kontaktnumbriks. Kuna helistatud on 26.05.2015 ning 14.05.2015 olid täitmisasja menetlusdokumendid edastatud elektrooniliselt ja 23.05.2015 olid jäetud postkasti, siis ei ole kohtul alust kahelda, et Eili Sell on dokumendid kätte saanud mais 2015. Kohtu veendumust kinnitab 30.07.2015 Eili Selli ja kohtutäituri abi vahel peetud telefonikõne, milles hageja I avaldab, et ta ei ole kiirustanud täiteasjaga. Telefonikõnest nähtub, et juba enne 30.07.2015 on võlgniku ja kohtutäituri büroo vahel olnud juttu kinnisasja ülevaatamisest arestimise eesmärgil. Nimetatud asjaolud annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Eili Sell ei ole teadlikult kinnitanud täitmisteate kättesaamist. Tegemist on teadliku venitamistaktikaga, mida ta telefonikõnes ei eita. Soovimatus dokumente vastu võtta ilmneb ka 18.08.2015, kui täitur viibis *, et dokumente täitetoimingu käigus üle anda. Väljastusteatel on märge, et allkirja ei soovitud
anda /tl 92/. Asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendit, kus oleks hageja I kinnitus täitmisteate kättesaamise kohta, ei tähenda veel seda, et kohtutäitur ei ole tõendanud, et tegelikult on täitmisteade võlgnikele kättetoimetatud. Oma menetlusõiguste pahauskne kasutamine võlgniku poolt nii kohtus, kui täitemenetluses, ei saa kaasa tuua tagajärge, mis on vastuolus seaduse mõttega. Täitemenetluses võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine on eelkõige selle mõttega, et võlgnik teaks tema vastu algatatud täitemenetlusest ning saaks seaduses sätestatud korras oma õigusi ja huve kaitsta, mitte aga selleks, et teadlikult jätta kinnitamata dokumentide üleandmine ning seda hiljem menetluse käigus kasutada ära nii valede faktiväidete esitamiseks kui ka täitemenetluse pahatahtlikuks venitamiseks.
21.Hagejad on seisukohal, et kinnisasja arestimise akti ei ole neile kättetoimetatud, mistõttu on kehtetu enampakkumine, kuna see toimus tühise arestimise akti alusel. Hagejad viitavad TMS § 55 ja 148 lg 1 sätetele. Kohus leiab, et nimetatud väidete osas on hagejad kohtule esitanud teadvalt eksitavaid väiteid. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ning AÕS § 55 lg 2 kohaselt keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Registriosa nr * väljatrükist nähtub, et keelumärge käsutamise keelamiseks AS Citadele banka, kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks on 14.05.2015 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 27.05.2015.a. TMS § 148 lg 1 kohaselt arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Keelumärge on kinnistusraamatusse sisse kantud ning AÕS § 55 lg 2 kohaselt ei saa ennast vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasja arestimise akt on Eili Sellile isiklikult kättetoimetatud 02.09.2015 /tl 93/. Seega on arestimine kehtiv, sest kinnistusraamatusse on tehtud keelumärge 27.05.2015 ning arestimise akt on kättetoimetatud 02.09.2015.a. Hagejate väidete pahatahtlikkust ning soovi venitada täitemenetlusega kinnitab asjaolu, et kinnisasja arestimiseks ja sundmüügiks vajalike toimingute tegemiseks tuli kohtutäituril pöörduda kohtu poole loa saamiseks võlgnikele kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks /tl 88-91/. Eelnevalt, 30.07.2015.a. telefonikõnes oli kohtutäituri büroo töötaja Eili Sellile selgitanud, miks on vaja ruumidesse pääseda, samuti täitemenetluse läbiviimise põhimõtteid ja eesmärki. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagejate nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
III.
22.Hagiavalduse nõuded kinnistusraamatus kande parandamiseks registriosa nr * omaniku kohta ning hüpoteegikande kustutamiseks ning vastavate tahteavalduse tegemiseks Reigo Kanteri ja AS SEB Panga kohustamine, tuleb jätta rahuldamata. TMS § 156 sätetel omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kanne Reigo Kanteri kui omaniku kohta kinnistusraamatus on tehtud 10.11.2016.a. kohtutäituri poolt 01.11.2016 esitatud avalduse alusel. 04.11.2016.a. kinnistamisavalduse alusel on sisse kantud kinnistusraamatusse hüpoteek AS SEB Pank kasuks 10.11.2016.a. Kanded ei puuduta hagejate õigusi ja huve, kuivõrd enampakkumine on läbi viidud seaduses sätestatud korras ning enampakkumise tulemusena registriosa nr * omanikuna kinnistusraamatusse kantud Reigo Kanter oli õigustatud koormama talle kuuluvat kinnisasja asjaõigusega. IV.
23.Hagejad on hagis märkinud hagihinnaks 174 500 eurot. Kohus nõustub hagejate poolt märgitud hagihinna suurusega, sest see on kooskõlas TsMS sätetega hagihinna määramise osas nii nõuete paljususe kui ka iga nõude puhul. Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täielikult hagejate kanda, sest kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 165 lg 1 sätetel vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.