Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-17059
Tsiviilasi
ES (S), H-SS (S) ja H-MS (S) hagi Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa, AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu), RK ja AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2015/723, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluste nr 133/2017/181, 133/2017/182 ja 133/2017/183 osaline peatamine.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.11.2016 esitasid hagejad hagi kostjate I-IV (vastavalt kohtutäitur, sissenõudja, kinnisasja omandanud uus omanik ja uue omaniku suhtes hüpoteegipidaja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2015/723, samas täiteasjas hüpoteegi täitmisele pööramiseks toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja enampakkumise tulemusena võõrandatud kinnisasja kohta tehtud kinnistusraamatu kannete parandamiseks.
2.12.05.2015 täiteavalduse alusel algatas kohtutäitur 14.05.2015 ES (hageja I) suhtes täitemenetluse nr 175/2015/723, H-SS (hageja II) suhtes täitemenetluse nr 175/2015/724 ja H-MS (hageja III) suhtes täitemenetluse nr 175/2015/725. Täitemenetlused algatati hüpoteegi realiseerimiseks, milline koormas hagejale I ja tema abikaasale HS-le kuulunud kinnistut Haapsalu linnas XXX. 09.04.2007 sõlmis HS sissenõudjaga laenulepingu, millest tulenevate nõuete tagamiseks sõlmiti kinnistu kohta hüpoteegi seadmise leping. 23.09.2011 HS suri. Tema vara pärisid kokku 5 isikut, sh hagejad. 21.10.2016 müüdi kinnistu enampakkumisel ja omanikuna kanti sisse kostja III.
3.Hagejad palusid tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2015/723. Nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlust alustati, ei olnud abikaasade solidaarkohustus, mistõttu puudus sissenõudjal õigus realiseerida hüpoteeki kogu kinnistu arvel. Kui hüpoteek on seatud abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale on sundtäitmine lubatud, kui see tagab solidaarkohustuse täitmist ning selle seadmise lepingus on kokku lepitud alluda hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmisele. Realiseeritud hüpoteek ei taganud abikaasade solidaarkohustust, sest laenuleping oli sõlmitud HS ja laenuandja vahel. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseadust (PKS) kohaselt oli vaja tuvastada, kas kohustus on võetud perekonna huvides. Kuna laenuleping sõlmiti
korteriomandi omandamiseks Soome Vabariigis, ei olnud tegemist perekonna huvides võetud kohustusega.
4.Kostja I ei toimetanud kätte täitmisteateid täitemenetluse alustamise kohta. See tõi kaasa olukorra, kus enampakkumisel võõrandati hagejatele kuuluv kinnistu, mida nad kasutavad elamispinnana. Hagejad ei saanud kaitsta oma õigusi.
5.Enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Arestimisakti võlgnikule kätte ei toimetatud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise korrral tuleb kustutada kinnistusraamatu kanded kostjate III ja IV kohta. Sellest keeldumisel tuleb asendada kostjate tahteavaldused kohustavate kohtulahenditega. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Täitmisteated olid hagejatele kätte toimetatud. Kinnisasja arestimise akt toimetati hagejale I kätte 02.09.2015, kui hagejad I ja III viibisid täituri büroos. Kohtutäitur ei saa olla antud vaidluses kostjaks, sest hagi tuleb esitada sissenõudja vastu. Hagejate käsitlus hüpoteegist on vastuolus hüpoteegi instituudiga laiemalt. Hüpoteegid seati kogu kinnistule. Tähtsust ei oma, kas tegemist oli abikaasade solidaarkohustusega või mitte. Asjaolu, et ühisvara on pärandvara pankrotimenetluses jagamata, ei takista hüpoteekide realiseerimist. Asjaolu, et hageja I ei olnud kaaslaenaja, ei välista, et kohustus võeti perekonna huvides. 2003.a kanti hageja I kinnistusraamatusse sisse omanikuna ning laen võeti kinnistul paikneva elamu kordategemiseks, seega võeti laen perekonna huvides. 2007.a sõlmitud laenulepingu eesmärgiks oli varasema laenukohustuse refinantseerimine ja korteri ost Soome Vabariigis. Eelduslikult osteti korter perekonna huvides. Hagejad on algusest peale olnud teadlikud täitemenetlusest, käinud korduvalt pangas ja arutanud kinnistu ostmise võimalusi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa uus omanik olla hagejate õiguste rikkujaks. Kinnistu käsutamise keelumärge oli kinnistusraamatusse sisse kantud. Kuna hagejad II ja III olid täitemenetluse algatamise ja kinnisasja arestimise ajal alaealised, ei pidanud neile dokumente kätte toimetama. Hagejate nõue kanda hageja I omanikuna kinnistusraamatusse rikub teiste pärijate õigusi, sest lisaks ES-le on kinnistu omanikeks veel neli pärijat. Kinnistu uue omaniku hüpoteegipidaja ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis hagejate õiguste rikkuja. Esimese astme kohtu otsus
7.28.02.2017 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.Hagi esitati nelja kostja vastu, kuid ei märgitud, milline nõue millise kostja vastu on suunatud. Peale kostjate vastuseid jäid hagejad hagi juurde ega pidanud vajalikuks nõudeid kostjate lõikes eristada. Kohus on TsMS § 439 kohaselt seotud hageja nõudega, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik hagis toodud nõuded on esitatud kõigi kostjate vastu.
9.Täiteasja nr 175/2015/723 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul nõustus kohus kostjatega I, III ja IV, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõikest 1 tulenevalt saab võlgnik hagi esitada vaid sissenõudja vastu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist kohtutäituri, samas täitemenetluses toimunud enampakkumise võitnud ostja ja hüpoteegipidaja vastu ei näe TMS ette. Kohus nõustus kostjatega TsMS § 207 lõike 2 osas, mille kohaselt iga hageja või kostja esineb menetluses teise poole
suhtes iseseisvalt. Riigikohus märgib lahendi nr 3-2-1-60-11 punktis 15, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Riigikohtu seisukohtadest ja TMS § 221 lõikest 1 tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue kostjate I, III ja IV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2015/723, sest nende osas on hagi esitatud valede kostjate vastu.
10.Hagejate nõue sissenõudja vastu tuleb jätta rahuldamata. Hagejad leidsid, et nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlusi alustati, ei olnud abikaasade solidaarkohustuseks. Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lõikele 1 ja § 346 lõikele 2. 09.04.2007 hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping, t I kd lk 23-30) punkti 2.1 kohaselt kinnitas omanikust hageja I, et lepingu ese on tema ja tema abikaasa ühisomandis. Lepingu punkti 2.2 järgi kinnitas omaniku abikaasa, et on nõus ühisvara hulka kuuluva lepingu eseme koormamisega lepingus kokkulepitud tingimustel. Lepingu punktide 3.2 ja 3.4 järgi olid tagatavateks nõueteks kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel 09.04.2007 sõlmitud laenulepingust nr 832-07F ning selle võimalikest lisadest (punkt 3.2.1). Lepingu punkti 3.2.2 järgi olid lisaks tagatavateks nõueteks kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, omaniku ja/või omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
11.Tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, seega vastab tagatiskokkulepe seadusele. Kohus nõustus kostjaga II, et AÕS § 325 ja § 346 lõike 2 koostoimes ei oma tähtsust, millist nõuet hüpoteegiga tagatakse. Oluline on, et tagada võib nõudeid, kui kinnisasja omanik sellega nõustub. Vaidlusalune kinnistu kuulus abikaasade ühisomandisse ja mõlemad abikaasad olid nõus koormamisega (punkt 4.1). Hüpoteegiga tagatavad nõuded on märgitud lepingu punktis 4.3. Asjaõigusleping sisaldub lepingu punktis 6, täiendava hüpoteegi seadmine punktis 6.2. Lepingu punkti 3.1 kohaselt loovutati hüpoteegi omandajale punktis 1.3 nimetatud hüpoteegid. Kuna tegemist on notariaalselt tõestatud kokkuleppega hüpoteekide üleandmiseks, siis vastab kokkulepe AÕS § 346 lõikele 2. Kinnistusraamatu kande kohaselt olid hüpoteegid kostja II kasuks sisse kantud 16.07.2003, 14.07.2006 ja 04.05.2007 summades vastavalt 500 000 krooni, 2 625 000 krooni ja 125 000 krooni. Lepingu punkt 7.6 sätestas, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-is sätestatud korras. Täitmisavalduse kohaselt ei tasutud peale HS surma laenumakseid regulaarselt. 25.09.2014 kuulutas Pärnu Maakohus välja HS pärandvara pankroti, mistõttu muutus sissenõutavaks kogu lepingujärgne võlgnevus. Vaidlust ei ole, et hagejad pärijatena ei tasunud pärandvaral lasuvaid kohustusi (laenumakseid). Nõuded, mille tagamiseks hüpoteegid olid seatud, sisalduvad 09.04.2007 sõlmitud lepingus. Seega oli kostja II õigustatud esitama täitmisavalduse sundtäitmiseks.
12.Kohus nõustus kostjatega, et tähtsust ei oma, kas tegemist oli abikaasade solidaarkohustusega või mitte. Lepingu punktid 3.2 ja 4.3 määratlesid üheselt, milliseid nõudeid hüpoteegid tagavad. Eksitav on hagejate seisukoht, et kostjad peavad tõendama, et tegemist on abikaasade solidaarkohustusega. Kui hagejad soovisid nimetatud asjaolule tugineda, mis tegelikult vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma, siis vastavalt TsMS § 5 lõikele 2 lasub asjaolu tõendamiskoormis hagejatel. Hagejad oma tõendamiskoormist ei täitnud. Kohus nõustus kostjaga II, et hagejad ei esitanud väiteid ega tõendeid, mis tingiksid TMS § 221 lõike 11 alusel sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi rahuldamise. 09.04.2007 hüpoteekide seadmise leping on kehtiv. Täitedokumendist tulenevaid nõudeid ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus rahuldamata hagejate nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2015/723.
13.Enampakkumine (t I kd lk 41-48) on hagejate hinnangul kehtetu, kuna neile ei toimetatud kätte täitmisteateid ega kinnisasja arestimisakti. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et neile oli teada täitemenetluse toimumine, kuid neile ei edastatud täitmisteadet ega arestimisakti (t I kd lk 179). Täitmisavaldus oli esitatud 12.05.2015. Kohtutäitur tõendas elektronkirjaga, et 14.05.2015 edastas ta hagejale I menetlusdokumendid täiteasjas nr 175/2015/723 aadressile XXX (t I kd lk 85-86). Tegemist on elektronposti aadressiga, mille hageja I on ka hagis esitanud kontaktaadressina. 23.05.2015 jäeti dokumendid XXX postkasti (t I kd lk 87). Hagejad on avaldanud, et XXX asuv kinnistu on nende elukohaks.
14.Kohus nõustus kostjatega, et kohtutäitur ei pidanudki täitmisteateid kätte toimetama hagejatele II ja III, kuna nad olid sel ajal alaealised. Hageja III sai täisealiseks 04.08.2016. Hageja I oli nende seaduslikuks esindajaks vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikele 2. Kohus pidas eluliselt usutavaks kostja I väiteid, et 26.05.2015 helistas hageja I kohtutäiturile, kuid peale automaatvastust katkestas kõned. Helistatud on telefoninumbrilt XXX, s.o telefoninumber, mille hageja I on märkinud hagis enda kontaktnumbriks. Kuna helistatud on 26.05.2015 ning 14.05.2015 olid täitmisasja menetlusdokumendid edastatud elektrooniliselt ja 23.05.2015 olid jäetud postkasti, ei olnud kohtul alust kahelda, et hageja I on dokumendid kätte saanud maikuus 2015. Kohtu veendumust kinnitab 30.07.2015 hageja I ja kohtutäituri abi vahel peetud telefonikõne, milles hageja I avaldab, et ei ole täiteasjaga kiirustanud. Telefonikõnest nähtub, et juba enne 30.07.2015 oli võlgniku ja kohtutäituri büroo vahel juttu kinnisasja ülevaatamisest arestimise eesmärgil. Nimetatud asjaolud annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et hageja I ei kinnitanud teadlikult täitmisteate kättesaamist. Tegemist on teadliku venitamistaktikaga, mida ta telefonikõnes ei eita. Soovimatus dokumente vastu võtta ilmneb ka 18.08.2015, kui täitur viibis kinnistul, et dokumente täitetoimingu käigus üle anda. Väljastusteatel on märge, et allkirja ei soovitud anda (t I kd lk 92). Asjaolu, et kohtule ei esitatud tõendit, kus oleks hageja I kinnitus täitmisteate kättesaamise kohta, ei tähenda veel, et kohtutäitur ei oleks tõendanud, et tegelikult on täitmisteade võlgnikele kätte toimetatud. Menetlusõiguste pahauskne kasutamine võlgniku poolt nii kohtus kui täitemenetluses ei saa kaasa tuua tagajärge, mis on vastuolus seaduse mõttega. Täitemenetluses võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine on eelkõige selle mõttega, et võlgnik teaks tema vastu algatatud täitemenetlusest ning saaks seaduses sätestatud korras oma õigusi ja huve kaitsta, mitte aga selleks, et teadlikult jätta kinnitamata dokumentide üleandmine ning seda hiljem menetluse käigus kasutada ära valede faktiväidete esitamiseks ja täitemenetluse pahatahtlikuks venitamiseks.
15.Hagejad leidsid, et kinnisasja arestimise akti ei ole neile kätte toimetatud, mistõttu on kehtetu enampakkumine, kuna see toimus tühise arestimise akti alusel. Hagejad viitasid TMS §-le 55 ja § 148 lõikele 1. Kohus leidis, et nimetatud väidete osas on hagejad kohtule esitanud teadvalt eksitavaid väiteid. Kohus viitas AÕS § 56 lõikele 1 ja § 55 lõikele 2. Registriosa nr 387532 väljatrükist nähtub, et keelumärge käsutamise keelamiseks kostjate I ja II kasuks oli 14.05.2015 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 27.05.2015. AÕS § 55 lõike 2 kohaselt ei saa ennast vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasja arestimise akt on hagejale I isiklikult kätte toimetatud 02.09.2015 (t I kd lk 93). Seega on arestimine kehtiv, sest kinnistusraamatusse tehti keelumärge ja arestimise akt toimetati kätte. Hagejate väidete pahatahtlikkust ning
soovi venitada täitemenetlusega kinnitab asjaolu, et kinnisasja arestimiseks ja sundmüügiks vajalike toimingute tegemiseks tuli kohtutäituril pöörduda kohtu poole loa saamiseks võlgnikele kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks (t I kd lk 88-91). Eelnevalt, 30.07.2015 telefonikõnes, oli täituribüroo töötaja hagejale I selgitanud, miks on vaja ruumidesse pääseda, samuti täitemenetluse läbiviimise põhimõtteid ja eesmärki. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus rahuldamata nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
16.Hagejate nõuded kinnistusraamatus kande parandamiseks registriosa nr 387532 omaniku kohta ning hüpoteegikande kustutamiseks ja vastavate tahteavalduste tegemiseks kostjate III ja IV kohustamiseks, tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus viitas TMS §-le 156. Kanne kostja III kui omaniku kohta kinnistusraamatus on tehtud 10.11.2016 kohtutäituri 01.11.2016 avalduse alusel. 04.11.2016 kinnistamisavalduse alusel on sisse kantud hüpoteek kostja IV kasuks 10.11.2016. Kanded ei puuduta hagejate õigusi ja huve, kuna enampakkumine on läbi viidud seaduses sätestatud korras ning enampakkumise tulemusena omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja III oli õigustatud koormama talle kuuluvat kinnisasja asjaõigusega. Apellatsioonkaebus
17.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme.
18.Kohus ei arvestanud, et kostja II on eksitanud hagejat III osas, et viimane saab enampakkumiseta täitemenetluse raames vaidlusaluse kinnistu välja osta. Mh ei arvestanud kohus hageja III selgitusi istungil, et ta pidas enne enampakkumise toimumist läbirääkimisi kostjaga II, milles talle kinnitati, et alghinnast veidi kallima hinnaga kinnistu soetamisel on seda võimalik teostada enampakkumiseta. 14.10.2016 edastas hageja III kostja II esindajale I.Solovjovale isiku, kes soovis ja jätkuvalt soovib omandada kinnistu hageja III nimele, andmed. Alles 18.10.2016 kell 15:47 pöördus I.Solovjova selle isiku poole e-kirjaga ja selgitas, et kirjutab hageja III palvel ning selgitas, et pank pöördus täitemenetluse raames kohtutäituri poole protsessi algatamiseks ning oksjon lõpeb 21. oktoobril. Samuti, et pangal on õigus peatada täitemenetlus, kuid üksnes siis, kui nad saavad dokumendid selle kohta, et isik, kes soovib kinnistut osta, teeb seda kõrgema hinnaga, kui enampakkumise alghind 82 500 eurot ning et pakkumine oksjonil osalemiseta peab olema vähemalt 90 000 eurot, lisaks täitemenetluse kulud ca 8700 eurot. Kostja II palus informeerida kirjalikus vormis, kas isik on huvitatud ostma kinnistu ja teatama, millal ollakse valmis tasuma ostuhind. 20.10.2016 e-kirjas hr Kirmani vastas, et soovib osta 100 000 euroga ning palus edastada lepingu detailid ja pangakonto numbri esimesel võimalusel, ühtlasi edastas oma telefoninumbri. Seega oli hageja III arvamusel, et kolmas isik saab välja osta kinnistu tema nimele ning hageja III ei pea osalema enampakkumisel. Samuti oli hageja III arvamusel, et sellisel juhul oksjonit ei toimu, kuna pank on huvitatud kõrgema hinnaga vara müügist. Eeltoodud eksitavate väidete esitamine sissenõudja poolt on hea usu ja heade kommete vastane. Tegemist on hageja III subjektiivsete õiguste olulise rikkumisega ning seeläbi rikuti enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lõike 1 mõttes.
19.Samuti on rikutud TMS § 84 lõiget 3, milles sätestatud nõue ei olnud hageja III ja tegelikkuses ka teiste hagejate puhul täidetud. Vastupidiseid tõendeid ei esitatud.
20.Maakohus keskendus asjaolule, et hagejatele II ja III oli ema kaudu kätte toimetatud täitmisteade ning vara arestimise akt, kuid jättis hindamata, kas hagejad olid nõetekohaselt teavitatud täitemenetlusest ja enampakkumisest ning kas neil oli võimalus enampakkumisest osa võtta. Kohus pidas usutavaks, et hageja I sai dokumendid kätte 2015 maikuus, kuid jättis välja toomata, millised konkreetsed telefonikõnedes sisalduvad väited seda tõendavad. Kohus jättis analüüsimata, kas ka hagejatel II ja III oli faktiline võimalus oma õiguste kaitseks olukorras, kus enampakkumine toimus 2016.a teises pooles ning hageja III oli selleks ajaks täisealine.
21.Kohus on rikkunud ka menetlusnormi, jättes menetlusse kaasamata (vähemalt kolmandate isikutena) HS pärijad H-HS ja H-SS.
22.Kohus leidis põhjendamatult, et hagejad esitasid arestimise akti kättetoimetamata jätmise osas eksitavaid väiteid. Kohus lähtus hinnangu andmisel juriidilisest konstruktsioonist, millega kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Hagejad ei olnud teadlikud, et arestimise ajaline kehtivus ja arestimise akti kättetoimetamine tooksid kaasa ühed ja samad tagajärjed. Hagejad leiavad jätkuvalt, et arestimisakt ei ole neile kätte toimetatud. Esitatud ei ole usaldusväärseid tõendeid, et hagejad oleksid üritanud vältida arestimisakti või täitmisteate kättesaamist.
23.Maakohus hindas hagejate käitumise pahatahtlikuks, kuid jättis arvestamata, et ka hagejal I on nõue HS vastu, mida tuleks pankrotimenetluse raames arvestada.
24.Kohus ei ole objektiivselt hinnanud kinnistu omandiõiguse kuulumist abikaasade ühisvõi lahusvarasse. Kohus on otsuses läbivalt välja toonud, et kinnistu kuulub abikaasade ühisomandisse. Seejuures ei ole aga kohus analüüsinud kinnistusraamatust nähtuvaid omanike kandeid. Abielu sõlmiti 15.04.1998 ja 04.06.2003 kinnistamisavalduse alusel oli ES omanikuna sisse kantud ainuomanikuna.
25.Kohus ei ole pööranud tähelepanu, et kostja II kasuks tagatud nõue ei olnud abikaasade solidaarkohustus ning täitmisavaldus oli esitatud nii hageja I kui HS vastu, kuigi täideti üksnes HS kohustust. Kostjal II tulnuks tõendada, et kohustus võeti perekonna huvides ning kostjal II oli kehtiv nõue mõlema abikaasa vastu solidaarselt. Lisaks ei ole kostja II kõrvaldanud kahtlust HS-l potentsiaalse elukindlustuse lepingu olemasolust, mis võis rahuldada kostja II nõudeid HS surma puhul. Vastustajate seisukoht
26.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lõige 1 punkt 1). Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ebaõiget materiaalõiguse normide kohaldamist ega menetlusõiguse normide olulist rikkumist, mis võiks tuua kaasa vaidlustatud lahendi muutmise või tühistamise. Otsust on põhjendatud kooskõlas TsMS § 442 nõuetega ning tõendeid hinnatud kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1. Kolleegium ei näe alust tõendite ümberhindamiseks ning kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebus tuleb
jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele.
28.TsMS § 4 lõike 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Hagi piirid (nõude ja selle aluseks olevad elulised asjaolud) määrab hageja hagiavalduses (TsMS § 363 lõike 1 punktid 1 ja 2). Hagejad esitasid maakohtusse mh nõude sundtäitmise täiteasjas nr 175/2015/723 kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et täidetav nõue ei olnud abikaasade solidaarkohustus, mistõttu ei saanud hüpoteeki realiseerida kogu kinnistu arvelt (hagiavalduse punkt 22) ning nõude tunnistada kehtetuks kinnistu suhtes toimunud enampakkumine, kuna hagejatele ei olnud toimetatud kätte täitmisteateid ja enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kuna arestimisakti ei toimetatud hagejatele kätte. Hagiavalduses ei toonud hagejad nõuete alusena välja sissenõudja poolt hageja III eksitamist ja et tal tekkis arvamus, et oksjonit ei toimu ja ta ei pea kinnistu ostmiseks oksjonil osalema. Selline seisukoht nähtub alles apellatsioonkaebusest. Ka nähtub maakohtu 08.02.2017 istungi protokollist (t I kd lk 172-181), et eelmenetluses nimetatud asjaolusid hagejad välja ei toonud (eelistungi lõppemine ja põhiistungile üleminek nähtub protokolli 3-l lehelt). Seega ei saa ka TsMS § 376 lõike 3 alusel eeldada, et kaebuses esiletoodud uute asjaoludega täiendasid hagejad hagi alust juba maakohtumenetluses. Kuigi põhiistungil esitas hageja III etteheiteid sissenõudjale seoses viimase 19.10.2016 e-kirjaga ja pangakonto numbri saatmata jätmisega (prokolli lk 5 alumine lõik ja lk 6 esimene ja teine lõik), ei avaldanud hagejate esindaja, et nende väidetega täiendatakse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude alust, mistõttu ei olnud maakohtul ka alust nende väidete osas seisukohta võtta. Uute asjaolude ringkonnakohtus arvesse võtmiseks TsMS § 652 lõikes 4 sätestatud eeldused põhistatud ei ole. Samuti jätab kolleegium tähelepanuta kaebuse viite TMS § 84 lõike 3 rikkumisele, kuna maakohtus ei tuginenud hagejad asjaoludele, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud kohustus kontrollida enampakkumise kuulutuse sisu võlgnikele teatamise asjaolusid.
29.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et täitedokumendiks hagejate vastu algatatud täitemenetlustes oli notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lõike 1 punkt 19). Samuti puudub vaidlus, et hüpoteegiga tagatud nõue tulenes hageja I surnud abikaasa poolt sissenõudjaga sõlmitud laenulepingust. Seega sai TMS § 221 lõike 11 alusel hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik tagatiskokkuleppest ja täitedokumendist tulenevad vastuväited. Kuna sundtäitmise kehtetuks tunnistamise nõue esitati vaid täitemenetluse nr 175/2015/723 osas, sai TMS § 221 lõike 1 kohaselt selle nõude esitada ES. Samas nõustub kolleegium maakohtuga, et need vastuväited, mida võlgnik hüpoteegi realiseerimise vastu esitas, ei anna TMS § 221 alusel alust tunnistada sundtäitmine selles täiteasjas lubamatuks. Kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda. Hüpoteegiga tagatud nõude kehtivusele, suurusele, viivise arvestusele vmt hageja ei tuginenud. Tagatiskokkulepet ei ole alust hinnata ka kui globaalset, sest kuigi see sisaldas viidet 09.04.2007 laenulepingu võimalikele lisadele, ei ole esile toodud, et lisasid oleks sõlmitud, mistõttu piirdus tagatav nõue konkreetse laenulepinguga, mille tõttu olid tulevased nõuded piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad.
30.Enampakkumise aktist (t I kd lk 41-48) nähtub, et ES suhtes algatatud täitemeneluse nr 175/2015/723 raames viidi läbi kogu kinnistu enampakkumine ning et võlgnikena olid kaasatud kõik omanikud. Kohtutäitur selgitas, et sellises olukorras viiakse läbi üks enampakkumine ühes täiteasjas, mitte igas täiteasjas eraldi enampakkumine. Kolleegium on seisukohal, et kogu kinnistu enampakkumise läbiviimine ühes täiteasjas, kui võlgnikena olid käsitletud kõik omanikud, iseenesest omanike õigusi ei riku, kuid neid tuleb käsitleda ka selle täitemenetluse osalistena. Mh on neil õigus esitada hagi TMS § 223 lõike 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui enampakkumine toimus tühise aresti alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise seaduslikkuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul vajadusel analüüsida täitetoiminguid ka teiste hagi esitanud omanike (hagejate II ja III) suhtes alustatud täitemenetlustes.
31.Vastavalt TMS § 55 punktile 2 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille tulemusena asus kohus seisukohale, et täitmisteated olid hagejatele kätte toimetatud, sealjuures alaealistele hagejatele II ja III nende seadusjärgse esindaja (ema, s.t hageja I) kaudu. Maakohtu järeldusi ei muuda ebaõigeks asjaolu, et maikuus ESle dokumentide kättetoimetamisel e-posti teel ja postiasutuse kaudu ei olnud dokumentidel peal viidet täiteasjadele nr 175/2015/724 ja 175/2015/725 (t I kd lk 85-87). Isegi kui sel ajal ei püütud alaealiste seaduslikule esindajale edastada ka nimetatud täiteasjade alustamise dokumente, nähtub 18.08.2015 hagejatele nende kodus isiklikult kohtutäituri poolt jäetud dokumentidelt viide kõigile kolmele täiteasjale. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitasid hagejad I ja III, et viibisid täituri poolt kinnistu ülevaatamisel mõlemad kodus, kuid allkirja ei andnud, sest neil oli Soomes pärimine pooleli.
32.Võlgnike esiletoodu ei anna alust tuvastada ka muid nende õiguste olulisi rikkumisi täitemenetlus(t)es (arestimise tühisuse alus vastavalt TMS § 55 punktile 4) ja/või millega oleks rikutud teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS ei sätesta enampakkumise oluliste tingimuste loetelu. Ei saa olla vaidlust, et 21.09.2015 sai ES kätte kinnistu arestimisakti (isiklik allkiri t I kd lk 93). Kuna eelnevalt oli talle kui alaealiste laste seadusjärgsele esindajale toimetatud kätte täitemenetluse dokumendid ka teistes täitemenetlustes ja lapsed olid 21.09.2015 seisuga ikka veel alaealised, ei toonud alaealiste õiguste rikkumist kaasa asjaolu, et formaalselt ei andnud kohtutäitur sama kinnistu arestimisakti kätte emale ka selgelt alaealiste esindajana teistes täitemenetlustes. Ka laste nimel oleks saanud võlgniku õigusi teostada ema, kellele akt isiklikult kätte toimetati.
33.Kaebuse väited, millised seonduvad HS pärandvara pankrotimenetlusega, väljuvad käesoleva menetluse raamidest. Hagejal I pidi olema võimalus enda õigusi pankrotimenetluses kaitsta. Kohtute infosüsteemi andmetel lõppes menetlus raugemise tõttu 27.05.2015. Väide menetlusõiguse normide rikkumisele seoses kahe täiendava omaniku (pärija) kohtumenetlusse kaasamata jätmisega ei ole samuti põhjendatud. Nimetatud isikud, kes enampakkumise akti kohaselt olid võlgnikena täitemenetluses, kohtusse ei pöördunud. Iseseisva nõudeta kolmandat isikut on kohtul võimalik kaasata kas isiku enda või poole taotlusel (TsMS § 213 lõige 1). Vastavat taotlust maakohtule ei esitatud.
34.TsMS § 442 lõike 5 ja § 386 lõike 4 alusel tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.
35.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel võrdsetes osades apellantide kanda. Apellatsioonimenetluse kulud määrab TsMS § 174 lõike 2 alusel kindlaks asja lahendanud maakohus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.