lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-21659/1

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 27.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-05-21659/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-21659

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülo Vijar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.jaanuar 2006 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-21659

Tsiviilasi

U. H. pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Pooled ja nende esindajad

võlgnik U. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Kadaka 8 Võru

Kohtuistungi toimumise aeg

17.jaanuar 2006

RESOLUTSIOON

kuulutada välja U. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pankrotiteade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. veebruaril 2006 kell 15.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtusaalis nr 2, Vabaduse 13 Võrus. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. U. H. le võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Jätta kehtima Võru Maakohtu 12. detsembri 2005 pankrotimenetluse algatamise määruses märgitud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Määrata ajutise halduri Heikki Otsa tasu suuruseks ja vajalike kulutuste hüvitamiseks kokku 7 762 (seitse tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) krooni. Pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

PANKROTIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on selle põhjendused järgmised. R. R. laenas 16. mail 2002 U. H. le laenu- ja pandilepingu alusel 100 000 krooni. U. H. kohustus laenulepinguga laenu tagastama hiljemalt 16. juuliks 2002. Võru Maakohtu 5. aprilli 2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-53/04 tunnistati U. H. süüdi KrK § 155 lg 2 p l, 2 järgi ja temalt mõisteti välja l 034 709 krooni Eesti Vabariigi kasuks. U. H. lt mõisteti samas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega välja sundraha 3 720 krooni. Maksu -ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 20. oktoobri 2005 korralduse nr 15-2.1/9883 alusel algatati võlgniku suhtes täitemenetlus maksude sissenõudmiseks, kokku koos täituritasuga summas 14 437 krooni. Võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma, tal on võlg R. R. ile tasumata. Võlgnik võttis laenu äritegevuse alustamiseks, mis täielikult ebaõnnestus. Võlgnikul ei ole rahalisi võimalusi Võru Maakohtu otsusega väljamõistetud summa tasumiseks ning ka Maksu-ja Tolliameti nõude maksmiseks, mistõttu suurenevad intressid, seega ka võlgnevus. Kindlat töökohta võlgnikul ei ole, ta käib juhutöödel. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, sissetulekutest jätkub ainult pere hädavajalikuks ülalpidamiseks. Võlgnik on täiesti maksejõuetu, tal puudub igasugune vara. Võlgniku võlgnevus on kokku l 152 866 krooni. Kuna võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, palub U. H. PankrS § 9 lg l alusel kuulutada välja tema pankrot. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD

JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolude, esitatud põhjenduste ja tehtud järeldustega.

1.Võlgnik on esitanud PankrS §-s 13 lg 2 ettenähtud võlanimekirja ja seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ning tõendid pankrotiavalduses viidatud võlgade kohta (tl 6- 18, 51). Nende tõendite kohaselt on võlgnikul võlgasid 1 152 866 krooni, kuid tal puudub vara. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta laenas oma säästud ja R. R. ilt laenuks saadud summa edasi, et teenida laenatud summalt intresse. Võlgnik ei sõlminud tema poolt laenu andmise kohta laenulepingut, mistõttu ei ole talle laenu tagastatud. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja palub välja kuulutada tema pankroti (tl 46-48, 54-55). Võlgnik selgitab veel, et ta elab elukaaslase juures ja tema ainukeseks sissetulekuks on juhutöödest umbes 3 000 krooni kuus. Võlgniku poolt kohtule esitatud sünnitunnistuste kohaselt on tal kaks alaealist last (tl 52-53).
2.PankrS § 1 lg 2, kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1, 3, 4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb

2 (3)

PankrS §-s 15 lg 2 p 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on aruandes (tl 25-45) ning seletustes kohtuistungil leidnud, et võlgnikul on võlgasid 1 196 131 krooni ja lisaks võlgadele on temalt välja mõistetud elatisraha kahe lapse ülalpidamiseks. Ajutine haldur ei ole kindlaks teinud võlgnikul vara olemasolu. Võlgniku selgituse kohaselt on tema sissetulekuks umbes 3 000 krooni juhutöödest. Ajutine haldur leiab, et U. H. on maksejõuetu kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Seega, arvestades kohtule esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet ning võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seletusi kohtuistungil, leiab kohus, et U. H. l on võlgu ligikaudu 1,2 miljonit krooni ning temalt on välja mõistetud igakuine elatisraha kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Võlgnikul puudub vara ja tal puudub kindel sissetulek. Juhutöödega teenitud sissetulek on juhusliku iseloomuga ja kindlustab ainult hädapärase toimetuleku. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankroti välja kuulutamata jätmiseks ei ole kaalukaid põhjusi. Neil asjaoludel on võlgnik, U. H. , maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot.

3.PankrS § 31 lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ajutine pankrotihaldur Heikki Ots on andnud nõusoleku jätkata U. H. pankrotihaldurina (tl 55).
4.PankrS § 23 lg 1, 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud taotluse määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruseks kokku 7 762 krooni (tl 38). Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi ning kulutuste suurust, määrab ajutise halduri tasu suuruseks ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks kokku 7 762 krooni.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja