Tsiviilasi nr 2-05-16731
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 25.jaanuaril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AS-i F (registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi R K vastu eluruumi valdusest vabastamiseks ja võlgnevuse sisse nõudmiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
16.jaanuaril 2006 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
hageja lepinguline esindaja Margus Rebane kostja ja kostja seaduslik esindaja Hannes Kuur
Kohtuotsuse resolutsioon •
Lõpetada menetlus võlgnevuse nõudes.
•
Muus osas hagi rahuldada ja kohustada R K andma üle eluruumi asukohaga .... valdus AS-le F. Vabatahtlikult eluruumi vabastamisest keeldumisel tõsta R K nimetatud eluruumist välja koos talle kuuluva varaga.
•
Mõista R K-lt välja AS-i F kasuks kohtukulud kokku 600.00 (kuussada) krooni.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Eluruum asukohaga ...Tallinnas kuulub AS-ile F (edaspidi hageja), mida R K (edaspidi kostja) kasutas hagejaga sõlmitud suulise üürilepingu alusel. 14.10.2004 ütles hageja üürilepingu üles, kuna kostja oli viivituses enam kui kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega. II Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt haldab vastavalt hageja ja OÜ Rvahel sõlmitud kokkuleppele OÜ R alates 01.01.2003 elamut asukohaga..., kes esitab üürnikele ka arveid üüri- ja kommunaalteenuste eest. Kostja ja tema isa H K elasid korteris asukohaga ...Tallinnas hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel. Kostja ja H K ei tasunud nimetatud arveid nõuetekohaselt, mistõttu oli võlgnevus hagiavalduse esitamise ajahetkel hageja ees 3 241.97 krooni. 29.08.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas OÜ Rnõude nende vastu hagejale. Hageja ütles 14.10.2004 üürilepingu võlgnevuse tõttu üles. Kostja sai üürilepingu ülesütlemise teate 26.10.2004 kätte ega vaidlustanud seda, kuid vaatamata hageja nõudmisele ei vabastanud eluruumi. Hageja palus kostjalt ja tema seaduslikult esindajalt H K-lt välja mõista 3 241.97 krooni ja kohustada neid vabastama eluruumi valdus ja tasuma hageja menetluskulud. 22.11.2005 istungil loobus hageja võlgnevuse nõudest seoses sellega, et kostja tasus nimetatud nõude peale hagi esitamist. Ülejäänud osas jäi hageja oma nõude juurde. Hageja lisas, et ei kostja ega tema seadusjärgne esindaja ei ela faktiliselt korteris, vaid on andnud selle allüürile. Kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse lugeda H K üksnes kostja seaduslikuks esindajaks. Ülejäänud osas jäi hageja oma nõude ja põhjenduste juurde. Esindaja seletuste kohaselt ei ole neile teada, kas korteris keegi hetkel elab või kas seal on kostja asju, kuna omanikul puudub korterisse sissepääs. III Kostja seisukoht 22.11.2005 istungil oli kostja seisukohal, et ta on sundüürnik ja, et tal ei ole võimalik korterit enne asenduspinna saamist tagastada. Kostja sai üürnikuks peale oma ema surma. Kostja tunnistas, et korteris elasid vahepeal teised isikud ning et tema seal ei ela, vaid elab isa juures. Kohtuistungil seletas kostja seadusjärgne esindaja, et poeg on Tallinna Kesklinna LO korterikomisjoni ettepanekul võetud eluruumi üürimist taotlejana arvele ning hetkel ei ela vaidlusaluses korteris kedagi, seal on üksikud mööbliesemed; et seoses üürilepingu ülesütlemisega puudub neil seaduslik alus korterit kasutada ja et üürileping on lõppenud. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et osaline loobumine tuleb vastu võtta ja muus osas on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjas puudub vaidlus, et hageja on elamu asukohaga ...Tallinnas omanik. Seega on tõendatud hageja nõudeõigus antud asjas. Asjas puudub vaidlus ka asjaolu üle, et kostja kasutas vaidlusalust eluruumi suulise üürilepingu alusel. Seega oli üürileandjal õigus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 316 sätestatud alustel üürileping erakorraliselt üles öelda §-s 325 sätestatud vormi järgides. Hageja tõendab lepingu ülesütlemist vastava teate (t lk 13) saatmisega. Puudub vaidlus, et kostja sai selle teate kätte. Nimetatud teatest nähtub, et see oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal) ja sisaldas andmeid üüritud asja, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ja ülesütlemise vaidlustamise korra ja tähtaegade kohta. Seega vastas teate sisu VÕS § 325 lg-dele 1-4. Vastavalt VÕS §-dele 329 ja 326 lg 1 oli kostjal õigus, kui ta leidis, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, vaidlustada seda üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul, arvates teate saamisest. Kostja vastavat nõuet ei vastuhagina ega eraldi menetluses ei esitanud ega tõendanud ka lepingu ülesütlemiseks mõjuva põhjuse puudumist ja seeläbi ülesütlemise aluse puudumist. Nii teate kui kostja seadusjärgse esindaja seletusega on tõendatud, et üürileandja esitas ülesütlemise teate põhjusel, et üürnik ei tasunud rohkem kui kolm kuud eluruumi kasutamise eest seaduses ettenähtud makseid (üür, kasutatud kommunaalteenuste eest). Hageja esitas ülesütlemise aluse tõendamiseks kostjale esitatud arved perioodil jaanuarist 2004 kuni
ülesütlemisteate esitamiseni 14.10.2004, milledest nähtub, et ülesütlemise seisuga oli kostjal võlgnevus kokku 3770.55 krooni ja tasumisi oli toimunud osaliselt juunis ja märtsis. Eeltoodu alusel kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegemist oli üürilepingu ülesütlemiseks mõjuva põhjusega VÕS § 313 lg 1 mõttes ning tegemist oli seadusliku ülesütlemisega, mille alusel lõppes pooltevaheline üürileping, milline andis kostjale õiguse kasutada hagejale kuuluvat eluruumi. Võlgnevuse tõendamiseks esitas hageja väljavõtte üüri arvestuse ja laekumiste kohta (t lk 16), millest nähtub, et seisuga 01.09.2005 oli kostjal tasumata kokku 3241.97 krooni. Nimetatud asjaolu kostja ei vaidlustanud ja seaduslik esindaja tasus selle menetluse kestel. Selles osas nõudest loobumine vastas loobumise ajal kehtinud TsMS-i mõttele ja on seaduslik ka kehtiva TsMS-i § 429 kohaselt. Seega võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse. TsMS-i ja TMS-i rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaks määramisele seni kehtinud TsMS-i sätteid. Seega antud asjas osalisel menetluse lõpetamisel nõudest loobumise alusel ja ülejäänud osas hagi rahuldamisel kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viimase poolt kantud kohtukulud, s o TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel riigilõiv 60.00 + 140.00 = 200.00 krooni vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonile ning kulud õigusabile TsMS § 61 lg-de 1 ja 2 alusel suuruses 400.00 krooni (162.00 krooni rahaliselt nõudelt ja 238.00 krooni mittevaraliselt nõudelt). Kohus leiab, arvestades konkreetse asja ja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute sisu, et nimelt selles ulatuses oli hageja poolt tehtud põhjendatud kulusid õigusabile. 06.09.2005 maksekorralduselt nr 654 nähtub, et hageja oli selle asja menetlusse võtmiseks tasunud riigilõivu 400.00 krooni, seega 200.00 krooni enam, kui tol ajahetkel kehtinud RLS-s seda ette nägi. Kohus on seisukohal, et hageja pidi tasuma 60.00 krooni mittevaraliselt nõudelt (milline oli kirja pandud kahe eraldi nõudepunktina (p-d 1 ja 2), kuid milliste näol on tegemist sisuliselt ühe nõudega, kuna teine osa on vajalik vaid täitemenetluses) ja 140.00 krooni rahaliselt nõudelt. Enamtasutud riigilõivu on hagejal õigus taotleda tagasi RLS §-s 11 sätestatud korras ja tähtajal.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.