2-16-12458/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis 26.08.2016.a menetlusse 17.08.2016.a esitatud hagiavalduse tsiviilasjas 216-12458 WOW Travel GmbH vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Kohus saatis 09.09.2016.a Saksamaa kohtusse inglise keelde tõlgitud menetlusdokumendid kostjale kättetoimetamiseks. Saksamaa kohus tagastas 24.11.2016.a menetlusdokumendid, kuna kostja keeldus inglise keelsete dokumentide vastu võtmisest. Kohus saatis Saksamaa kohtusse 09.12.2016.a saksa keelsed menetlusdokumendid kostjale kätte toimetamiseks. Saksamaa kohus teatas 17.02.2017.a Pärnu Maakohtule, et kostja on dokumendid vastu võtnud 09.01.2017.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.02.2017.a. Kostja

hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Pärnu Maakohus on 26.08.2016.a kohtumääruses kohustanud menetlusosalisi esitama kohtule teadaolevate menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja 16.09.2016.a, mille kohaselt tsiviilasjas nr 2-16-12458 hageja poolt kantud menetluskulude suuruseks kokku on 1830,44 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu hinnangul üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. (Riigikohtu 06.05.2015.a määrus tsiviilasjas 3-2-14-15 p. 14). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja menetluskulud 1830,44 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus oma 11.11.2014.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) on leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega jätab kohus käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja 15.09.2016 toimingu, s.o menetluskulude nimekirja ettevalmistamise, eest 66,96 eurot menetluskulu kostjalt välja mõistmata. Käesolevas asjas kohus leiab, et osaliselt on põhjendatud hageja menetluskulud hagihinda ületavas osas, s.o kohtumääruste, hagiavalduse ja hagiavalduse lisade tõlkimise kulud. Kohtu hinnangul on kostja põhjustanud hageja menetluskulude suurenemise tõlkekulude näol ning ei ole põhjendatud jätta kostjalt tõlkekulusid summas 768 eurot välja mõistmata. Kohtu hinnangul kostja pidi arvestama, et inglise keelsete menetlusdokumentide vastuvõtmisest keeldumisega tekitab kostja hagejale üleliigseid kulutusi ning kohtu hinnangul pidi kostja arvestama, et hageja ei jäta esitamata kohtule saksa keelseid tõlkeid. Kohtu hinnangul kostja käitumine viitab soovile menetlust venitada, arvestades et Cherry Media OÜ ja kostja vahelised lepingud jm kohtule esitatud dokumendid on poolte vahel sõlmitud inglise keeles ning lepingute sõlmimisel kostja sai inglise keelest aru. Kohtu hinnangul, arvestades asjaolu, et hageja kohustus esitama kohtule tõlked nii inglise keeles kui ka saksa keeles, on põhjendatud hageja menetluskulude suurendamine hagihinda ületavas osas hageja tõlkekulutuste ulatuses, s.o 758 euro ulatuses.