Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

jooksul otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800074726, esitades tasumist tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Faktilised asjaolud E.M. on 6.12.2001 maksekorralduse kohaselt kandnud A.H. i kontole 20 000 krooni selgitusega „osade ostu-müügileping“. Tallinna notar Sirje Orman on esitanud tõendi, mille kohaselt E.M. nimele oli notar S. Ormani vastuvõtule pandud kinni aeg 04.01.2002 kell 9.15 firma osade ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 krooni, sest ostu-müügitehingut ei toimunud. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja annab kostjale tema firma jaoks laenu ning selle eest võõrandab kostja 50 % Juliusrent OÜ osast hagejale. Hageja kandis 6.12.2001 üle nii laenusumma kui ka osa hinna. 4.01.2002 kostja kokkulepitud ajal notari juurde ei ilmunud ning on sellest ajast alates kõrvale hoidunud. Hageja on seisukohal, et saades raha ja mitte üle andes osa on kostja hageja arvel alusetult rikastunud TsK § 477 lg 1 ja 6 kohaselt. Hageja esindaja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Kostja palub kohaldada aegumist TsÜS § 151 lg 1 alusel, mille kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sama aegumistähtaeg kehtis ka enne 1. juulit 2002. Hagiavalduse kohaselt on hageja kohtunud kostjaga viimati 04.01.2002, seega aegus hagi 04.01.2005. Hagi on kohtusse esitatud 27.06.2005 (postitempli kuupäev). Sisulisest küljest peab kostja vajalikuks märkida, et hageja poolt üle kantud 20 000 krooni ei olnud tasu osade eest. Hageja tagastas raha, mille ta võlgnes kostjale. Kostja kinnitab, et ta ei ole olnud hagejale midagi võlgu. Kohtuistungil esitas kostja esindaja veel vastuväiteid, et hageja on põhjendamatult pöördunud kohtusse, arutamata kostjaga enne asja kohtuväliselt läbi, põhjustades sellega kostjale täiendavaid kulutusi seoses kohtumenetlusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi ei ole aegunud. 20 000 krooni ülekandmise ajal 6.12.2001 reguleerisid alusetust omandamisest tekkinud õigussuhteid Tsiviilkoodeks ja Tsiviilseadustiku üldosa seadus kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandab vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud tähtajad. TsK § 477 kohaldamiseks lühendatud tähtaegu seadus ette ei näinud. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates 01.07.2002 reguleerib aegumist TsÜS uues redaktsioonis. Nimetatud seaduse § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega uus seadus lühendas nimetatud nõuete aegumistähtaega. Uus aegumistähtaeg alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele hakkas kulgema TsÜS-i jõustumisest 01.07.2002 ning lõppes seega 30.06.2005. Hagi on esitatud 27.06.2005, seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude tõendanud. Kohtule on esitatud maksekorraldus 20 000 krooni ülekandmise kohta kostjale. Makse selgitusena on märgitud osade ostu-müügileping. Seadusele vastavat notariaalset lepingut OÜ Juliusrent vm kostjale kuuluva osa müümise kohta hagejale ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet selle kohta, et hageja tagastas sellise maksekorraldusega oma võla kostjale. Kostja ei ole esitanud kohtule laenulepingut, mille kohaselt oleks hageja võlgnik/laenaja ning kostja võlausaldaja/laenutaja. Seega on kostja saanud hagejalt 20 000 krooni, mille saamiseks puudub lepingust või seadusest tulenev alus. VÕS RakS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 1.07.2002, kohaldatakse enne VÕS kehtima hakkamist kehtinud seadust. Kostja on kohustatud TsK § 477 lg 1 kohaselt alusetult saadud summa hagejale tagastama. Kohus on seisukohal, et arvestades enam kui kolme aasta möödumist esialgsest kokkuleppest osa võõrandamiseks võib olla hageja kaotanud huvi tehingu tegemise vastu, mistõttu ei ole mõistlik ja põhjendatud osa müügitehingu tegemine käesoleval ajal. Kostja ei ole ka kuni kohtuistungi lõpuni vastavat soovi avaldanud. Seega tuleb kostjal alusetult saadud 20 000 krooni hagejale tagastada. Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on maksnud riigilõivu 1400 krooni, milline summa tuleb kostjalt hagi täieliku rahuldamise tõttu hageja kasuks välja mõista. Tartu Maakohtu 18.11.2005 määrusega on hagejale määratud riigi õigusabi. Esindajana on kohtumenetluses osalenud vandeadv L. Uiga, kelle taotluse õigusabi tasu väljamõistmiseks on kohus rahuldanud määrusega summas 2860.82 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostjalt välja mõista hagejale osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks kuni 5 % hagihinnast, so käesolevas asjas 1000 krooni. Kuna hageja ei ole nimetatud ulatuses õigusabi eest tasunud, tuleb 1000 krooni hageja õigusabi kulude katteks kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 61 lg 2 alusel. Tartu Maakohtu 18.112005 määruse kohaselt anti hagejale õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustusega igakuuliste maksetena võrdsetes osades alates 01.06. kuni 31.12.2006. Hageja kanda jääb õigusabi tasu 1860.82 krooni. Nimetatud summa tuleb hagejal maksta riigituludesse kuue kuu jooksul alates 01.06.2006 igakuulise maksena vähemalt 310.15 krooni kuni õigusabi tasu summa täieliku laekumiseni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.