Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Rein Pokk sekretär Sibille Jüring juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-2833 (2-550/2005)
Tsiviilasi
R K hagi AS Pärnu Postimees vastu ajalehe artiklites esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamise ja moraalse kahju 200 000 krooni hüvitamise nõudes. Hageja R K Kostja AS Pärnu Postimees, asuk. Rüütli 14, Pärnu, lepingulised esindajad Tiia Luht ja Imre Rooma,.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
R K hagi AS Pärnu Postimees vastu tunnistada õigusvastaseks ``Pärnu Postimehe`` 20.11.2004 artiklis ,,Oletatava vargabande neli liiget vahistati`` esitatud faktid. Kohtuistungil 10.11.2005.a. hageja loobub nimetatud nõudest (tl. 27, 41). R K hagi AS Pärnu Postimees vastu tunnistada õigusvastaseks ``Pärnu Postimehe`` 07.12.2005 artiklis ,,Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele`` esitatud fakt ja välja mõista moraalne kahju 200 000 krooni. Hagiavalduses leiab hageja, et 07.12.2005 ajalehes ``Pärnu Postimees`` avaldatud artikkel „Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele`` on ebaõiglane, vastuolus PS §-iga 17 ja riivates hageja au (tl. 27) ning põhjustanud kannatusi eraelus (tl. 50). Samuti rikub artikkel PS § 22 süütuse presumptsiooni põhimõtet. Artiklis kirjutatakse, et õigusvastase teo pani toime N koos R K ga. Hagejale on arusaamatu kuidas saab kostja enne kohtualuse suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist väita, et hageja pani toime just nimetatud temale inkrimineeritud teo, leiab, et sellega viiakse teadlikult avalikkus ja kohus eksitusse. Artikkel põhjustas tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tegemise teda puudutava asja menetlemisel esimese astme kohtus. Hageja palub tunnistada õigusvastaseks ajalehes ``Pärnu Postimees`` 07.12.2005 avaldatud artiklis ``Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele `` hageja suhtes esitatud fakt ja hüvitada mittevaraline kahju 200 000 krooni ulatuses. Summa suurus põhineb hageja enese hinnangul tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Hageja arvates on selline summa õiglane. Kahjunõude aluseks on eelpool viidatud ajalehe artikliga hagejale tekitatud moraalne kahju, mis seisnes hageja hingelistes kannatustes tema au ja hea nime teotamisega tingituna kostja poolt Põhiseaduse rikkumisest. Hageja leiab, et tema au saab teotada tema kohta ebaõigete faktiväidete esitamisega. Samuti hageja väidab, et tema nimetamine avalikkuse ees seaduserikkujaks, halvendas oluliselt ühiskonnaliikmete suhtumist temasse Kohtuistungil jääb hageja esitatud nõuete juurde. Hageja palub tunnistada artiklis toodu seadusevastaseks ja hüvitada mittevaraline moraalne kahju summa 200 000 krooni ulatuses ning mõista kohtukulu kostjalt hageja kasuks välja. Hageja seletuste kohaselt riivati hageja pere puutumatust. Hageja alaealisel tütrel
2-550/2005 tekkisid koolis probleemid, teda mõnitati ja tänu sellele on hagejal side tütrega katkenud. Samuti vaatasid vangla kambrikaaslased hagejat imelikult ning hageja tundis end alandatuna.
Kostja vastuväited hagile.
Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja väited on põhjendamatud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et ajalehes ``Pärnu Postimees`` 07.12.2005 avaldatud artiklis ``Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele `` käsitakse kedagi kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Hagejat süüdistati koos kahe kaaslasega isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Kostja leiab, et kui keegi üldse kahjustas hageja mainet, siis hageja oma enda tegevusega. Kostja leiab, et artikli avaldamine oli vajalik teema aktuaalsuse tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil jääb kostja esitatud vastuse juurde ning ei tunnista hageja nõuet. Kostja seletab, et ei ole hagejat süüdistanud ning artiklis on hagejat käsitletud kui kuriteos kahtlustatavat. Kostja avaldas initsiaalide asemel täisnime, sest leiab, et kohalikku ellu puutuvas suhteliselt olulises asjas ei saa tegutseda vaakumis ning arutelu selle üle saab toimuda ka üldsuse vahendusel väljaspool kohtusaali.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.
Kohus tutvunud poolte seletustega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hageja nõue ajalehes ``Pärnu Postimees`` 07.12.2005 avaldatud artikli ``Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele `` osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Analüüsides ajalehes ``Pärnu Postimees`` 07.12.2005 avaldatud artiklis ``Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele`` toodut, on kohus seisukohal, et 07.12.2005 artiklis on kostja
käsitlenud hagejat, süüdi olemise tähenduses. Kostja on artiklis viidanud süüdistuse andmetele ja kasutanud kirjapildis hageja kohta väljendit `` pani toime``, mis oma tähenduselt annab põhjust arvata, et artikli kohaselt oleks hageja süü tuvastatud. Artiklis esineb järgmine lause: ``Selle teo pani ... toime koos R K ööl vastu...``. Nimetatud lauset analüüsides, leiab kohus, et tegemist on tunnustusliku lausega, kuna lause mõttest jääb ühene arusaam, et nimetatud teo pani hageja toime ja tema süü selle teo toimepanemises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Hageja suhtes kõneallolevas asjas puudub jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ehk siis kohus ei olnud hagejat varguse toimepanemises süüdi mõistnud. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja nende põhiseaduslikku õigust aule ja heale nimele tuleb piiranguteta kaitsta. Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluvad järgmised materiaalõigusnormid: Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 kohaselt igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 22 kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg.1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnaguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg.2 kohaselt isiku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitsutud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Arvestades, et asi oli kohalikku ellu puutuv ning suhteliselt oluline, on asjaosaliste identifitseerimine lubatav, kuid silmas tuleb pidada ka võimalike kannatuste põhjustamise ohtu asjaosalistele. Kohtuasjade käsitlemisel ajakirjanduses peab silmas pidama, et avaldatav materjal
2 (3)
2-550/2005 oleks tõene ja ei riivaks isikute põhiõigusi. Nimetatud artiklites kasutatud sõnade tähenduse ja lause mõtte kohaselt käsitleti hagejat õigusvastase teo toimepanijana. Nimetatud lause riivab PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ja riivab PS § 17 sätestatud hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele ja aule. Mõiste „au ja hea nimi„ väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse e. enesehinnangut (RKL 3-2-1-123-97). Kohus saab hinnata üksnes neid asjaolusid, mis on talle tajutavad ning sellisteks asjaoludeks võivad olla au teotamise vorm, ulatus ning iseloom. Antud asjas on au teotamine aset leidnud kirjalikus vormis maakondlikus ajalehes, eesmärgiga teavitada kohalikku lugejaskonda kohaliku elu jaoks aktuaalsest teemast. Seda tehes on kostja eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi vastu, mille p. 4.8 kohaselt avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest, peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kaalunud kostja asjaosaliste identifitseerimist piisava hoolikusega. Ajakirjanik on kohustatud leidma tee, mis ei too asjaosalistele valu ega põhjendamatuid kannatusi. Ajakirjandus peab olema aus, tõene ja sotsiaalselt vastutustundlik lugeja ja ühiskonna vastu. Ka ajakirjandus peab teatud reegleid järgima. Kostja väited, et hageja au teotamine ja perekonnaelu puutumise riivamine on tõendamata, on asjakohatud. Nimelt ei saa hageja tõendada kahju tekkimist ühegi TsMS nimetatud tõendiga, vaid peab tõendama au rikkumise fakti ning põhjendama, miks ta leiab, et see on vaadeldav au teotamisena (RKL 3-2-1-105-01). Seda on hageja teinud. Kohus leiab, et kostja poolt 07.12.2005 avaldatud artiklites esinev lause `` Selle teo pani ... toime koos R K- ga ööl vastu...`` on õigusvastane, rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet ning riivab hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele ja lugupidamisele. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kandnud mittevaralist kahju artiklis esitatud fakti tõttu. Hageja väited sellekohase kahju asjaolude kohta on paljasõnalised. Eetilisest asjaoludest tulenevalt poleks kohus saanud üle kuulata kostja alaealist last, kuna see oleks põhjustanud lapsele veel lisakannatusi ja läbielamisi. Õigeksmõistva jõustunud kohtuotsuse alusel saab hageja kahju hüvitatud Riigivastutuse seaduse järgi.
Eeltoodu alusel ning lähtudes PS § 11, § 17, § 19 ja § 22 ning VÕS § 1046 lg 1-2 kohus
O T S U S T A S: rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks ajaleht ``Pärnu Postimehe
`` 07.12.2005 artiklis ,,Arestimajast põgenenud tabati tänu tähelepanelikele linnlastele `` esitatud fakt, et R K on toime pannud artiklis märgitud teo ning jätta rahuldamata R K hagi ajaleht ``Pärnu Postimehe `` vastu mittevaralise kahju 200 000 krooni nõudes.
Kohtukulude jaotus: Hagi osalise rahuldamisest tulenevalt jätta mõlema poole kohtukulud poolte
enese kanda. Välja mõista R K-lt kohtukuluna riigilõiv 11 000 (üksteist tuhat) krooni riigi kasuks, kuna hageja oli kohtu poolt hagi esitamisel antud riigilõivu tasumisest vabastatud.
Edasikaebamise
kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Rein Pokk Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.