Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tehtavate tööde hinnaks leppisid pooled kokku 350 000 krooni. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 40 000 krooni. Hageja tasus nimetatud ettemaksu kostja tungival nõudmisel ning põhjusel, et muidu ei oleks kostja asunud ehitustöid tegema. Igakuise ettemaksu tasumise kokkulepet aga poolte vahel ei olnud. Ettemaks on vastuolus ka VÕS §-s 637 lg 3 sätestatuga. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Ta ignoreeris hageja katseid saada temaga ühendust ja ei reageerinud hageja nõuetele täita lepingus sätestatud kohustused. Seetõttu ütles hageja lepingu üles, esitades 11.10.2004 vastava lepingu ülesütlemisavalduse kostjale ning tegi ettepaneku tagastada alusetult omandatud 40 000 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja palvetele leida kohtuväline lahend. Kostja alustas üksnes osaliselt pahteldustöid, vundamendi rekonstrueerimist ja elektritöid, mis nende lõpetamata jätmise tõttu tuleb ümber teha ja sellega kaasnevad täiendavad kulud hagejale. Vundament värviti osaliselt ning erineva värvitooniga, võrreldes algtooniga, seetõttu tuleb värv maha võtta. Elektrikilp jäeti lõplikult komplekteerimata. Selle kohta arvab spetsialist, et vajalik on uue elektrikilbi paigaldamine ja paigaldatud kilbi demontaaž. Ka pistikupesad paigaldati ebaõigesti, mistõttu on vajalik ka nende demontaaž ja uute paigaldamine. Seega leiab hageja, et kostja on lõppkokkuvõtteks oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis seisneb lõpuni tegemata tööde ümbertegemisega kaasnevate kulude kandmises hageja poolt. Lisaks ka moraalne kahju, mis on tingitud kostjapoolsest pahatahtlikust käitumisest, et kui rohkem ettemaksu ei maksa, lõpetab kostja tööd ning et hageja ei saanud asuda nimetatud ehitisse elama ning hagejal tuleb kanda poolelioleva ehitise säilitamiseks vajalikke kulutusi. Näiteks kostja poolt tööde tegemata jätmise tõttu valgus kogu kelder vett täis ja suurema kahju vältimiseks on hageja pidanud tegema mitmeid jõupingutusi, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise säilimise tagamiseks. Tööde ümbertegemisele tehtavad kulud on suuremad kui saadud hüve. Kuna kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ja hagejale ei ole sellest tulenevalt mingit hüve tekkinud, nõuab L.L. hagis O.K. vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel 40 000 krooni väljamõistmist. Lisaks sellele taotleb hageja, tuginedes lepingu punktile 7.1 ja VÕS § 76 lg 1; 161 lg 1, välja mõista leppetrahv 10 000 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 36-38) ja kohtuistungil (tl 105-109, 117-122) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt:

kohaldatavad. Valmis töö tähtpäeva ületamine oli tingitud hagejapoolsest lepingu rikkumisest, mistõttu hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue on põhjendamatu. Kostja esitas vastuhagi (tl 49-51) VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 635; 637; 638 alusel töövõtulepingust tuleneva tasu 42 162 krooni nõudes. Kostja väitel oli ta töövõtulepingu ülesütlemise aja seisuga teostanud E. Wiiralti 23 eramul ehitustöid summas 82 162 krooni. 04.01.2005 esitas kostja hagejale akti teostatud ehitustööde vastuvõtmiseks ning hagejal oli kohustus vastavalt VÕS §-le 638 ja lepingu p-le 5.3.1 valmis töö vastu võtta. Lepingu p-i 5.1.4 kohaselt kohustub töövõtja kõrvaldama tellija poolt määratud tähtajaks töövõtja süül tekkinud puudused, mis takistavad tööde nõuetekohast teostamist või ohustavad tehtava töö vastupidavust ja kvaliteeti. Kui hageja leiab, et tööd ei vasta lepingu tingimustele, peab ta tõendama, millises ulatuses ja millisel moel need tingimustele ei vasta. Lepingu p-i 5.4 alusel oleks hageja võinud määrata kostjale reaalse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid ta ei teinud seda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja on alust selle osaliseks rahuldamiseks. Kostja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 09.03.2004 on sõlmitud töövõtuleping E. Wiiralti 23 Tartus asuva majakarbi kogu siseviimistlustööde, san. tehnika, viimistlusmaterjalide paigaldamise, küttesüsteemi ehituse jne teostamiseks printsiibil „võtmed kätte“ summaga 350 000 krooni valmis töö tähtpäevaga 22.07.2004 (tl 10-12) ja hageja on kostjale tasunud 40 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus kostja poolt objektil teostatud tööde mahus 11.10.2004 seisuga, s.o kui hageja ütles töövõtulepingu üles, ja selle üle, kas kostjal on õigus saada tasu väidetavalt teostatud tööde eest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et 09.03.2004 lepinguga kokkulepitud tulemus jäi saavutamata. Hageja väitel ei ole ta lepingu alusel mingit hüve saanud, sest kostja poolt ei ole ükski töö lõpetatud ja alustatudki tööd on ebakvaliteetsed ja tulevad ümber teha, millega hagejale on pigem tekitatud kahju. Kohus leiab, et pooltevahelisest lepingust ega suusõnalistest kokkulepetest ei tulene, et hageja oleks pidanud tasuma lepingu objektiks olnud tööde teostamise eest ettemaksu ning, et kostja poolt tööde teostamisega alustamiseks ja lõpule viimise eeltingimuseks oleks hageja poolt teatavas summas ettemaksu teostamine. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja ei ole tõendanud hagejale ühegi arve esitamist ettemaksu või teostatud tööde eest tasu nõudmiseks, mille tasumata jätmise eest on ette nähtud tellija vastutus töövõtulepingu punktis 7.2. Hageja leiab, et kostja ei ole teostanud talle tasutud 40 000 krooni ulatuses töid, vaid on põhjustanud oma tegevusetusega hagejale kahju, mis kuulub VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt välja mõistmisele. Kahju puudutab ka kütteta ehitise säilitamist talveperioodil. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 11.10.2004 lepingu ülesütlemisavaldusega (tl 14) on tõendatud, et hageja ütles kostjapoolse töövõtulepingu rikkumise tõttu - tööde tegemata jätmise tõttu - lepingu üles. VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud maksma töövõtjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest kokkulepitud tasu. Kui tasus ei ole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline, mõistlik tasu. Kohtu arvates ei välista töövõtulepingu ülesütlemine hageja poolt temalt proportsionaalselt kostja poolt tehtud tööde valmiduse astmele tasu väljamõistmist ja kostjal on

õigus sellele tasule. Kostja on esitanud 04.01.2005 Tartus E. Wiiralti 23 eramul teostatud ehitustööde akti (tl 39, 40), mille kohaselt on objektil tehtud töid 82 162 krooni eest. Kostja on esitanud täiendavalt kulude selgituse teostatud ehitustööde akti juurde (tl 52). Hageja on kostja esitatud akti vaidlustanud. Hageja väitel on aktis märgitud tööd jäetud tegemata: krohvi- ja värviparandused vundamendil pidi kostja tegema kinnistu ostu-müügilepingu p 4.4 järgi; krohviparandusi keldris ei ole tehtud; puuvõtuluuk oli juba olemas ja paigaldatud enne töövõtulepingu sõlmimist; elektriinstallatsioonitööd on pooleli ja ebakvaliteetsed ja tuleb ümber teha; siseviimistlustööd on pooleli. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ehitustööde aktis näidatud tööde teostamist esitatud mahus, sest teised esitatud tõendid: hageja seletused, töö eelarve (tl 13), OÜ A.C.Elekter hinnapakkumised (tl 18-25), 2004 sügisel tehtud fotod (tl 85-98) ja tunnistaja Oksana Rodbaveri ütlused (tl 105-106) tõendavad muud. Fotod (tl 95-98) tõendavad, et krohvi- ja värviparandustöid vundamendil ei ole tehtud või need on tehtud ebakvaliteetselt, mille eest kohtu arvates ei ole kostjal õigus tasule. Samuti ei ole kostja tõendanud krohviparandustööde tegemist keldris ega puuvõtuluugi paigaldamist. Hageja seletuse kohaselt on kostja tööde viibimine põhjustanud vee valgumise keldrisse ja täiendavate kahjustuste tekkimise. Puuvõtuluugi paigaldamist ei ole ette nähtud töö eelarves, mis kohtu arvates kinnitab hageja väiteid, et puuvõtuluuk oli olemas enne töövõtulepingu sõlmimist. Siinkohal ei nõustu kohus hageja väidetega, et krohvi- ja värviparandustööd tuli teha kinnistu müügilepingu järgi (tl 65-68). Kinnistu müügilepingu p 4.4 järgi kohustub kahe kalendriaasta jooksul ilmnenud elamu ehitusvead likvideerima või likvideerida laskma müüja, kusjuures ostja kohustub vigadest müüjat 14 päeva jooksul arvates ehitusvea ilmnemisest kirjalikult informeerima. Ehitusvea all tuleb kohtu arvates mõista viga ehituse konstruktsioonis, nt mitteprojektijärgne ehitus, tehnoloogia või materjali paigaldamise eiramine, mille alla aga krohvi- või värviparandused ei kuulu. OÜ A.C.Elekter 01.10.2004 hinnapakkumisest (tl 22-25) nähtub, et E. Wiiralti 23 elamu elektritööde materjalidele kulub 19 163 krooni ja töödele 17 144,22 krooni, kokku 36 307,22 krooni, kusjuures pakkumine sisaldab paigaldatud kilbi demontaaži ja paigaldatud lülitite ja pistikupesade demontaaži hinnaga 1359 krooni. Pooleliolevad elektritööd nähtuvad fotodelt tl 86-87, 91-94. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et pooleliolevate elektritöödega on tekitatud talle kahju 1359 krooni, mis tuleb hagejal kulutada paigaldatud kilbi ja lülitite demontaažile. Kostjal on õigus tulenevalt VÕS §-st 189 lg 1 nõuda lepingu alusel paigaldatu tagastamist. Kostja väited, et elektrikilp on hageja poolt rüüstatud, on paljasõnalised. VÕS § 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni või töö vastuvõtmiseni. Teostatud ehitustööde akt on kostja poolt esitatud 04.01.2005, fotod tehtud aga hageja poolt juba sügisel 2004. Seega pidi kostja ise tagama vähemalt kuni 04.01.2005 tehtud töö säilimise. Tunnistaja Oksana Rodbaveri ütlustega on tõendatud, et tema ja veel kaks töölist pahteldasid, lihvisid ja kruntisid E. Wiiralti maja lagesid ja seinu nii I kui ka II korrusel. Samas nähtub tunnistaja ütlustest ka asjaolu, et pahteldustöid ei jõutud täielikult valmis, sest töölised viidi objektilt minema. Siseviimistlustööde poolikust kinnitavad fotod tl 88-90. Maalritööde hinnaks tööde eelarve järgi on arvestatud 52 000 krooni. Akti kohaselt on teostatud töid 80% ulatuses hinnaga 41 600 krooni. Kulude selgituse kohaselt kuulub siia alla lagede ja seinte krohvimine, pahteldamine ja kruntvärvimine vastavalt 119 m2 ja 188 m2, sisaldades töötasu 28 250 kr, tellinguid 2943 kr, materjale 10 407 kr. Kohus leiab, et kostja siseviimistlustööde kulud on põhjendatud ja mõistlikud ning vastavad materjalide hinnale ja tavalisele mõistlikule tasule ehitusturul ning selles osas tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Arvestades 41 600 kr maha paigaldatud kilbi ja lülitite demontaaži 1359 kr, tuleb lõppkokkuvõttes hagi jätta rahuldamata 40 000 krooni ulatuses ja vastuhagi rahuldada 241 krooni ulatuses. Hageja on esitanud veel vastavalt lepingu punktile 7.1 leppetrahvi 10 000 krooni nõude. Lepingu p 7.1 kohaselt on tellijal õigus nõuda kahjutasu tööde mittetähtaegse valmimise korral 0,9% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, s.o 3150 krooni päevas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus, tuvastades eelpool lepinguliste tööde

tähtajaks tegemata jätmise kostja poolt, leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tehes hagi ja vastuhagi osas tasaarvelduse, kuulub lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9759 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel hagi osalise rahuldamise korral välja kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kohus, rahuldades hagi ja vastuhagi osaliselt, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu. Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt on tema kohtukuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3500 krooni (tl 5) ja õigusabikulu 5310 krooni (tl 28-29, 112-114). Kostja ei ole kohtukulude hüvitamist nõudnud. Kohus rahuldas hagi 10 000 krooni ulatuses, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 700 krooni ja vastavalt TsMS §-le 61 lg 1 p 1 kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 500 krooni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata 41 921 krooni ulatuses, millelt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks esindaja tasu osutatud õigusabi eest 2096,05 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele kohtukulu 3296,05 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.