Tsiviilasi nr. 2-05-17514
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
18.jaanuar 2006.a.; Valga
Tsiviilasja number
2-05-17514 (endine nr.2-404-05)
Tsiviilasi
Kohtutäitur A.K. avaldus B.E. kinnisasjale sissenõude pööramise viisi määramiseks
Menetlustoiming
Kohtutäituri avaldus nõudest loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja : Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A.K.
esindajad
Võlgnik : B.E. Sissenõudja : X Sissenõudja : Y
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.3, §§429-§433 ja §§463-§466, kohus määras: Lõpetada menetlus kohtutäitur A.K. avalduses B.E. kinnisasjale sissenõude pööramise viisi määramiseks, kuna avaldaja loobus hagist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.
Menetluse käik 29.09.2005.a. on kohtule laekunud Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A.K.’i avaldus võlgnik B.E.’ile kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramise viisi - kinnisasja sundenampakkumine – määramiseks /tl.1-2/. 16.11.2005.a. toimunud kohtuistungil on võlgnik avaldanud valmisolekut tasuda lähemal ajal võlgnevus sissenõudjale X ning sõlmida kokkulepe teise sissenõudjaga (Y) võlgnevuse tasumise osas /tl.24-25/. Avaldaja taotlus 12.01.2006.a. on kohtule laekunud kohtutäitur A.K.’i avaldus nõudest loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Taotluse motiivide kohaselt on võlgnik tasunud võlgnevuse X ning teine sissenõudja – Y – ei ole avaldanud soovi võlgniku kinnisasjale sundvalitseja määramist /tl.33/.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja menetlusosaliste poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud avaldaja taotlusega, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna võlgnik oli nii kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl.11/ kui ka kohtuistungil /tl.24-25/ palunud kinnisasja mitte sundvõõrandada (kuna kasutab seal asuvaid hooneid elamiseks) ning avaldanud valmisolekut võlgnevuse tasumiseks; ning kinnisasja sundenampakkumise menetluse algatamist nõudnud sissenõudja X esindaja ei välistanud eelistungil selle realiseerumist, eeldab kohus, et võlgnik on asja menetluse vältel selle võlausaldaja nõude rahuldanud ning nii sissenõudja kui ka kohtutäitur on kaotanud huvi vaidluse kohtuliku menetluse jätkamiseks. Kohtutäituri kinnitusel ei ole täitemenetluses teine sissenõudja – Y – taotlenud võlgniku kinnisvarale sundvalitseja määramist, mis on tinginud kohtutäituri poolt nõudest loobumise avalduse esitamise. Siit johtuvalt võib kohus ka eeldada õigusvaidluse äralangemist. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §477 lg.1, viitega §428 lg.1 p.3 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja (avaldaja) loobub hagist (nõudest) ja kohus võtab loobumise vastu. Kuna ülalmotiveerituga on kohus menetlusosaliste toimingute põhjal eeldanud pooltevahelise õigusvaidluse äralangemist ning hagist loobumisega ei kaasne avaliku huvi olulist rikkumist ning kohtule teadaolevalt puuduvad hagist loobumise vastuvõtmist välistavad asjaolud, võtab kohus hagist loobumise vastu. Kohus on menetlusosalistele varasemalt selgitanud nõudest loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Võlgnik omapoolseid seisukohti nõudest loobumise kohta ega kohtukulude nõuet kohtule esitanud ei ole. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
A.Kaldma kohtunik 18.01.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.