Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-20069 Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Hageja nõue ja selle põhjendused 15.11.2005.a. esitas AD hagi DP`i vastu 6 615,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2005.a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale ilma protsendita (ilma intressita) raha summas 3 500,00 krooni. Hageja andis kostjale laenusumma sularahas 15.07.2005.a, mille kohta kostja andis omakäelise kinnituse laenulepingu lehekülje lõpus. Vastavalt laenulepingu punktile 1 kohustus kostja tagastama laenusumma 14.08.2005.a. Kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud ning käesoleva ajani ei ole hagejale tagastanud võetud laenu 3 500,00 krooni. Laenulepingu punkti 17 kohaselt on lepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmise puhul laenuandjal (hagejal) õigus nõuda kostjalt viivist 1% päevas proportsionaalselt võlgu olevast summast. Seisuga 11.11.2005.a on hageja arvestanud kostja võlgnevuselt viivist 89 päeva eest, s.o kokku 3 115,00 krooni. Hagiavalduse vormistamiseks oli hageja sunnitud pöörduma õigusteadmistega isiku poole. Seoses hagiavalduse vormistamisega hageja kandis kulutusi summas 330,00 krooni, mida tõendab sõlmitud õigusabileping. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 6615,00 krooni (laenu tagastamise põhivõlg 3 500,00 krooni ja viivis 3 115,00 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 560,00 krooni ja õigusabikulud 5% hagi rahuldatud osast). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 15.12.2005.a kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 26.11.2005. Kostja vastust käesolevaks ajaks kohtule ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

2-05-20069 sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja oma kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 6 615,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 890,75 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560,00 krooni ja õigusabikulud viis protsenti hagi rahuldatud osast, s.o 330,75 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 31,70 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.