Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 28.06.2005.a. esitas Püssi linn hagi O.K`i vastu 62 210,74 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja vastavalt korteri ostu-müügilepingule 27.09.2001.a Püssi linnas Viru tn 10 asuvas elamus korteri nr 119. Nimetatud korter on peremehetu varana arvele võetud Püssi Linnavalitsuse 19.08.2003.a otsusega nr 45. Kostjale kuulub omandiõiguse alusel ka teine korter asukohaga Viru 8-91 Püssi linnas. Nimetatud eluruum on käesoleval ajal hageja väitel kostja omanduses. Kostja omandis olevad eluruumid asuvad piirkonnas, kus kommunaalteenuseid pakub hageja. Kostja tarbib hageja poolt pakutavaid teenuseid. Hageja on väljastanud kostjale üüriarveid koos võlaarvestustega, kuid kostja maksed on olnud ebakorrapärased ning ei ole katnud esitatud arveid täielikult. Seetõttu on kostja võlgnevus hageja ees pidevalt kasvanud. Viimase makse tegi kostja 2002.a jaanuaris. Kostja võlgnevus Viru 8-91 asuva eluruumi osas hakkas tekkima alates 1997.aastast. Seisuga juuni 2005.a on kostja koguvõlgnevus hageja ees 54 201,90 krooni (Viru 8-91 Püssi asuva eluruumi võlgnevus on 31 356,85 krooni ja Viru 10-119 Püssi asuva eluruumi võlgnevus on 22 845,05 krooni). Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist alates 1998.a märtsikuust. Hagi esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus kokku 8 008,84 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 62 210,74 krooni (kommunaalteenuste põhivõlgnevus 54 201,90 krooni ja viivised 8 008,84 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega kostjale hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile Läänemere tee 68-70 Tallinn. Hagiavaldus koos lisadega tagastati kohtule, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Samuti kinnitab Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna 05.10.2005.a kiri, et kostja aadressil Läänemere tee 68-70 Tallinn ei ela. Kostja tegelik asukoht ei ole politseile ega kohtule teada. Rahvastikuregistri andmebaasist ei nähtu kostja elukohta. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtukuludena palus hageja välja mõista riigilõivu 4 500,00 krooni ja kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuni 26.03.1999.a reguleerib kostja vastutust TsK § 477 lg 1, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi lg 6 järgi laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Alates 27.03.1999.a kehtib EES § 15` lg 1, mille kohaselt korraldab pärast eluruumi erastamist eluruumi haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt (antud juhul hageja), kellele eluruumi omanik tasub vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumisel maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Seega ei vabasta kirjaliku kokkuleppe puudumine kohustusest eluruumi haldamise eest tasuda. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 62 210,74 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 4 450,00 krooni, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 250,00 krooni ja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni, kuna hagi rahuldati. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 4 250,00 krooni, kuna tulenevalt RLS § 37 lg-st 1 ja RLS lisast 2 (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioon) tuli hagihinnalt 62 210,74 krooni riigilõivu tasuda 4 250,00 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 97,80 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.