Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7167,70 eurot, intressi 519,96 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 894,10 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vaidlus puudub selles, et kostja on 18.06.2014 esitanud isePankur AS portaalis www.isepankur.ee 7600 euro väljastamiseks laenutaotluse, mis on rahuldatud. Sellega on kohtu hinnangul sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses (18.06.2014 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus märgib, et ei nõustu hageja õigusliku hinnanguga osas, et kuivõrd isePankur AS (ärinimi käesoleval ajal Bondora AS) tegutses üksnes laenuvahendajana, on tegemist eraisikute (kostja ja investorid) vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei rakendu tarbijakrediidilepingu sätted. Kohus märgib, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete 2(3)

kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 15.08.2014 (esimese osamakse sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 16.06.2015 (lepingu ülesütlemise aeg) maksimaalselt 6,08 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Samas nõuab hageja hagiavalduses kostjalt 519,96 euro väljamõistmist intressi katteks olukorras, kus hageja on kostja poolt tagasi makstud 2209,79 eurost (total paid) arvestanud intressi katteks 1584,20 eurot (repaid interest) ja laenu põhiosa katteks 432,30 eurot (repaid principal) (nähtub laenusumma kujunemise väljavõttest loan statement). Kuivõrd kostja on hagejale intressi katteks tasunud 1584,20 eurot, ei ole hageja nõue kostjalt 519,96 euro väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tuleb arvestada 1578,12 eurot (1584,20 – 6,08) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades laenusumma katteks tasutud 432,30 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 5589,58 euro ulatuses (7600 – 432,30 – 1578,12). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 17.06.2015 arvestada viivist. Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 696,32 euro ulatuses (hageja on hagis arvestanud viivist seadusjärgses määras). Viivise arvestus ajavahemiku 17.06.2015 kuni 03.01.2017 kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades. TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 5589,58 eurot alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 4893,26 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 700 eurot, millest 550 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 511 eurot (73% 700 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 511 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.