AS Hansapank hagi L. P. vastu 292 458,35 krooni nõudes L. P. vastuhagi AS Hansapank vastu laenuleping ja pandilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Hansapank (RK 10060701; asukoht: Liivalaia tn 8, Tallinn) Hageja esindaja: Silva Kark (IK...) Kostja: L. P. (IK...; elukoht: ...) Kostja esindaja: N. L. (IK ...)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2006. a
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista L. P.`lt AS Hansapank kasuks 292 458 (kakssada üheksakümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni ja 35 senti. Vastuhagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista L. P.`lt AS Hansapank kasuks menetluskulude katteks 16 000 (kuusteist tuhat) krooni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tagaseljaotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus otse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tuleb tasuda Viru Maakohtu tagatistekontole (SEB Eesti Ühispank, arve nr 10220034799018, saaja Rahandusministeerium, viitenumber 3100057484). Maksekorraldus kautsjoni tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Otsus on tehtud avalikult teatavalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 16. jaanuaril 2006. a kell 16.00.
I Asjaolud
1.13.06.1997. a sõlmiti AS Eesti Hoiupank (AS Eesti Hoiupank ja AS Hansapank on ühinenud) ja L. P. vahel laenuleping summale 37 500 DEM (300 000 Eesti krooni) tagastamise lõpptähtajaga 13.06.2007. a. Laenulepingu järgi kohustus laenusaaja tasuma intressi 6 kuu DEM`i Libor + 8% aastas ja viivist 0,2% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt.
2.AS Eesti Hoiupank, L. P. ja A. A. sõlmisid 13.06.1997. a pandilepingu, mille järgi laenulepingu tagamiseks L. P. pantis neljatoalise korteri ... (turuväärtus 80 000 krooni) ning A. A. pantis elamu ... (turuväärtus 550 000 krooni). Pantijad kohustusid pandid ümber vormistama hüpoteegiks, kui pandi esemed muutuvad maa oluliseks osaks.
3.A. A. tapeti 22.06.1998. a. Narva Linnakohtu 09.11.1998. a otsusega määrati A. laste T. ja J. A.`i eestkostjaks H. A.. 13.10.1999. a pärimisõiguse tunnistuse järgi on A. A.`i pärijateks tema alaealised lapsed.
4.AS Hansapank lõpetas laenulepingu ühepoolselt lepingu punkt 6.1g alusel 31.03.2000. a.
II Hagiavaldus ja põhjendused
5.AS Hansapank esitas 31.05.2000. a Ida-Viru Maakohtule hagi kostja vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks kogusummas 292 458,35 krooni, millest laenuvõlgnevus on 254 938,59 krooni, intressi võlgnevus 36 880,37 krooni ja viivis 594,39 krooni. Hagi materiaalõiguslik alus on TsK §§ 173, 174, 272, AÕS §§ 278 ja 292.
III Menetluse käik
6.26.06.2000. a saatis kohus hagiavalduse koos lisadega kostjale ning andis tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel kostjale kirjaliku vastamise tähtaja hiljemalt 20. juuli 2000. a.
7.Kostja kirjaliku vastust ei esitanud.
8.Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 29.12.2000. a.
9.Kostja esitas kohtule kaja. Kohus rahuldas kaja ning taastas menetluse.
IV Kostja vastus
10.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
11.Vastuse kohaselt puudus kostjal tahe laenu (37 500 DEM) võtta. Kostja võttis laenu teise isiku (A. A.) jaoks. A. A.`il puudus alaline elamisluba, mistõttu ta ei saanud pangast laenu võtta. Kostjale kuuluv äriühing . oli A. A.`ist sõltuv (nn „katus“). Seega võttis kostja laenu ähvarduse mõjul ning tehing on tühine. Laenu saamise päeval andis kostja A. A. üle 256 700 krooni ning ülejäänud raha kaks kuud hiljem. Laenu maksis pangale tagasi A. A. ise kuni 22.06.1998. a, peale viimase tapmist jätkas laenu tasumist tema vend H. A., kes sooritas 21.04.2001. a enesetapu. Kostja kavatseb oma vastuväiteid tõendada endise Hansapanga töötaja S. L.i ütlustega (kes vormistas laenulepingu). Kostja vastuväiteid tõendab ka pandi andmine A. A.`i poolt. Pandi eseme väärtus tagab täielikult laenatud summa. 256 700 krooni saamist A. A.poolt tõendab kostja viimase hoiuraamatuga. Lisaks sellele tõendab kostja ähvardamist tunnistaja S. K. (endine ... juhatuse liige). V Vastuhagi
12.L. P. esitas 26.05.2005. a vastuhagi AS Hansapank vastu laenulepingu ja pandilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes.
13.Vastuhagi asjaolud on samad, mis kostja kirjalikus vastuses. Õiguslikult põhjendab kostja vastuhagi laenu- ja pandilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 73 lg 1. Kostja leiab, et lepingud on sõlmitud sunni mõjul ning seega kehtetud. A. A. ja tema vend H. A. ähvardasid kostjat eesmärgiga kallutada teda lepinguid sõlmima. Sunni mõju lõppes H. A.i surmaga, seega on hagi esitatud õigeaegselt. TsÜS § 73 lg 5 järgi on kostjal õigus nõuda AS Hansapank haginõude rahuldamist ähvardava isiku vara arvelt. VI Hageja vastus kostja vastusele
14.AS Hansapank leiab, et kostja ei ole oma vastuses esitatud väiteid tõendanud. Tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada laenulepingu sõlmimist sunni tõttu. Kohtul puudub võimalus A. A.i ülekuulamiseks, et võtta seisukohta, kas ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Kostja ei ole tõendanud TsÜS § 73 lg 1 nimetatud eelduste olemasolu. Laenuleping sõlmiti 13.06.1997. a, väidetav ähvardaja A. A. tapeti 22.06.1998. a, sunni lõppemisest on möödunud üle kuue aasta. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada viie aasta jooksul sunni lõppemisest. 01.07.2002. a jõustunud TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgi saab tehingu tühistada ähvarduse korral kuue kuu jooksul arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Laenu saamine kostja poolt on tõendatud laenulepinguga ja kostja konto väljavõttega. Pandi andmine ei tõenda seda, et A. A. soovis laenu sõlmida oma nimele. Tagatisest ... ei ole midagi säilinud. Asjaolu, et kostja kandis laenusummast osa A. A.arvele, ei tähenda seda, et laenuleping oleks sõlmitud panga ja A. A.i vahel. TsK § 272 lg 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha ülekandmise momendist, raha kanti kostja arvele 13.07.1997. a. VII Eelistung
15.Hageja esindaja jäi hagi juurde ning vastuhagi ei tunnistanud. Vastuväited vastuhagile on samad, mis on toodud kohtuotsuse punktis 14. Hageja esindaja leidis, et see, mis kostja laenatud rahaga tegi, ei oma antud asjas tähtsust.
16.Kostja selgitas, et A.A. võis teda peksta ning rääkis, et kui laenulepingut ei sõlmi, saadab Tartu lõbumajja tööle. A. A. pidas pangaga lepingueelseid läbirääkimisi. H. A. ütles talle, et tapab ennast ja kostja, siis ei ole probleeme pangale raha tagasimaksmisega.
17.Kostja esindaja leidis, et sund kestis ka pärast lepingute sõlmimist. Sund oli teiste õiguskaitsevahendite kasutamise suhtes, kuna kostjal keelati pöörduda politseisse. VIII Kohtuistung
18.Kohtuistungil hageja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jätmist.
19.Kostja ja kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja saatis kohtule 09.01.2006. a kohtule perearsti tõendi, mis sisult ja vormilt ei vasta sotsiaalministri 22.06.2004. a määrusega nr 85 kinnitatud Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korrale. Kostja esindaja kohtule eelnevalt istungile ilmumata jätmise takistusest ei teatanud.
IX Kohtu põhjendused
20.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
21.Alates 01.01.2006. a kehtiva TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
22.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Hageja on kostjale laenusumma üle kandnud. Laenulepingu kehtivuse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, mida kostja laenatud rahaga teeb.
23.Vastuhagi õiguslikult põhjendatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et teda kallutati sunni mõjul laenu- ja pandilepingut sõlmima. X Menetluskulude jaotus
24.Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162. Hageja menetluskulud on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 16 000 krooni.
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.