Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16.jaanuaril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Kohtule 23.11.2005 esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1027,60 krooni, millest põhivõlgnevus on 769,26 krooni, intress 8,40 krooni ja võlgnevuse menetlemise tasu 250 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 105 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX ja kohustas kostjat kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtu nõude ja hagimaterjalid kätte, mida tõendab kostja isiklik allkiri väljastusteatel. Kostja vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg 1 võib kohustise täitmist tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega) ja vastavalt TsK §191 lg 1 loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 105 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 62,50 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.