Kohtuasja number
2-04-2047/277 (vana number 2/277-6099/04)
Otsuse kuupäev
13.jaanuar 2006.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
KÜ (reg.kood xxx ) hagi VKi (isikukood XXX; XXX) vastu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
05.jaanuar 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja V B Kostja esindaja vandeadvokaat Kristina Roosalu Hagi rahuldada.
Resolutsioon Mõista välja MU`lt AS T kasuks kohtukulude katteks 10 000 (kümme tuhat) krooni. Mõista välja MU`lt VS kasuks kohtukulude katteks 10 000 (kümme tuhat) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi aadressil Tallinn, XXX omanik. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust tasuda hooldus- ja kommunaalteenuste eest alates 01.01.2004.a., kuigi on pidevalt kasutanud hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid. Seisuga 10.04.2004.a. on kostja võlgnevus hageja ees kokku 13 850,56 krooni. Nimetatud
summast 2885,46 krooni moodustab viivis ja 375 krooni osamaks. Hageja palub hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista13 850,56 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et arved on esitatud teenuste eest, mida kostja ei ole saanud. Samuti väidab kostja, et AS-il Ea, kes oli elamu eelmine haldaja, on kostja poolt kommunaalteenuste ettemaks.
Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud Tallinna Hooneregistri tõendist (tlk 13) nähtub, et kostjale kuulub aadressil Tallinn, XXX eluruum suurusega 48 m2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud eluruum on korteriomand. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja täitnud kohaselt kohustust tasuda eluruumi hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Registriosakonna väljatrüki (tlk 15) kohaselt kanti KÜ registrisse 07.11.2000.a. Asja materjalidele lisatud 08.12.2000.a. (tlk 95) akti kohaselt andis AS E üle ja Koerteriühisttu võttis vastu elamu haldamise ja majandamise. Aktis leppisid selle pooled kokku, et alates 01.01.2001.a. tasuvad korteriomanikud hooldustasu korteriühistule sh ka 2000.a. detsembrikuu kommunaalmaksed.hageja esitas kostjale ajavahemilul jaanuarist 2001-aprill 2004 igakuiselt kommunaalteenuste arveid (tlk 96-135), millest nähtub kuumakse kujunemine erinevate kulude lõikes. Nimetatud arvel on tasumisele kuuluvad summad arvestatud 50 m2 eest. Asja menetluse jooksul vähendas hageja nõuet ja tegi tasumisele kuuluvate summade osas ümberarvestuse, arvestusega, et kostjale kuulub 48 m2 suurune eluruum (tlk ). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostjale kuulub Aadressil Tallinn korteriomand on ta KÜ liikmeks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning tasuma maamaksu. KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,7 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud
kalendripäeva eest majandamiskulude maksmises kuulu järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja põhikirja p 3.2.8. ja 5.3. (tlk 9) järgi on maksete tasumisega viivitamisel õigus nõuda hagejal viivise tasumist. Poolte vahel puudub vaidlus viivise määra osas. Arvestades asjaolu, et asjas on tõendamst leidnud, et kostja ei ole kahaselt täitnud oma kohustusta tasuda hooldus ja kommunaalteenuste eest, leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud. KÜS § 7 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätesta teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Asja materjalidele lisatud hageja 16.12.2000.a. üldkoosole otsustas, et korteriühistu liikme osamaksu suuruseks on 15 krooni iga korteri elamispinna ruutmeetrilt. Osamaksu tasumine peab toimuma 6 kuu jooksul alates elamu haldamiseks ja majandamiseks võtmisest, kahes etapis. 1 etapp 50 % ühe kuu jooksul, 2 etapp 50 % kuu kuu jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et pool osamaksust on kostja tasunud. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et sellest ülejaanud osamaks on kostja poolt tasutud, siis leiab kohus, et nõue ülejäänud osamaksu tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja kohaselt kommunaalteenuste eest on tasunud.
temale osutatud
Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja VSon oma esindajale tasunud osutatud õigusabi eest 09.12.2004.a. arve alusel 3540 krooni, 09.05.2005.a. arve alusel 4094,60 krooni, 25.08.2005.a. arve alusel 2 230,20 krooni, 17.11.2005.a. arve alusel 7 552 krooni, 21.11.2005.a. arve alusel 6608 krooni (tlk 239-247). Kostja AS T on oma esindajale tasunud esitatud arvete alusel (tlk 248-257) 23 352,20 krooni. Arvestades asjaolu, et 22.02.2005.a. hagiavalduse täpsustusega esitas hageja kostjate vastu nõuded kogusummas 424 638 krooni ning juhindudes kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1 ja § 62 lg 1 mõttest (nõude vähendamise näol on sisuliselt tegemist osaliselt hagist loobumisega), leiab kohus arvestades asja keerukust, toimunud istungite mahtu, et põhjendatud on hagejalt mõlema kostja kasuks välja mõista 10 000 krooni kohtukulude katteks.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.