Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

14.11.2002 sõlmisid AS Hansapank ja kostja J M arvelduskrediidilepingu nr.02-135007-KP, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks kasutuslimiidiga 3000 krooni, intressimääraga 20% aastas ning kasutamise tähtajaga 14.11.2003. Tagatiseks oli kostjalt igakuine laekumine. Lepingu p 5.1 järgi oli pangal laenusaaja poolt lepingujärgsete kohustuste nõuetekohasel täitmisel õigus pikendada lepingut ühe-aastaste perioodide kaupa ilma vastavat lepingu muutmise lisa sõlmimata. Pank on lepingut pikendanud kahel korral, kasutamise tähtajaks jäi 14.11.2005. Arvelduskrediidi puhul on tegemist laenulepinguga, mis võimaldab laenusaajal limiidi piires minna maksimaalselt oma arvelduskonto seisuga miinustesse. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub limiidi kasutamise eest tasuma intressi iga kuu 13.kuupäeval.Intressi tasumisel jäi kostja võlgnevusse 13.02.2005. Alates 13.02.2005 kuni 13.08.2005 kostja kasutatud limiidilt intressi ei tasunud ning jäi võlgu seitsme üksteisele järgneva osamaksega summas 273.17 krooni. Hageja on väljastanud kostjale võlateatised 06.03.2005 ja 03.04.2005. Vastavalt lepingu p 9.2.2 oli pangal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja oma kohustusi kohaselt ei täida. 29.08.2005 väljastatud kirjas hageja teatas kostjale lepingu lõpetamisest ning andis võlgnevuse tasumise tähtajaks 19.09.2005. Seoses võlgnevusega suleti panga algatusel 29.08.2005 kostjal arvelduskrediidi kasutuslimiit ning võlg kanti üle lepingu nr.05-181998-KX. 29.09.2005 andis hageja kostjale väljastatud kirjas täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 17.10.2005 ning 26.10.2005 väljastatud meeldetuletuses - kuni 14.11.2005. Kostja võlateatistele ei reageerinud. 21.11.2005 seisuga oli kostjal arvelduskrediidilepingu järgi tasumata võlgnevus põhiosas 2 913.64 krooni, intressi osas – 293.81 krooni ja põhiosa viivistes 60.59 krooni, kokku – 3 268.04 krooni. Tuginedes VÕS § 3 p 1, 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 4, 94, 113 ja 402 ning 407 sätetele, taotles hageja hagi esitamisel kostjalt kohtuotsusega võlgnetava summa 3268.04 krooni väljamõistmist, samuti kohtukulude hüvitamist. 09.01.2006 kohtuistungil teatas hageja volitatud esindaja, et kostja on peale hagi esitamist osaliselt võlgnevust kustutanud, misõttu hageja nõudeks jääb 2095.57 krooni väljamõistmine kostjalt, samuti hagi esitamisel tasutud riigilõivu - 280 krooni hüvitamine kostja poolt. Kostjal hagile vastuväited puuduvad. 09.01.2006 kohtuistungil kostja võtab hageja nõude veel tasumata võlasumma osas – 2095.57 krooni maksmise kohustuses - õigeks, samuti kohustub ta hüvitama hageja kantud kohtukulu. Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludel ja põhjenditel ning lisatud dokumentaalsete tõendite alusel, samuti kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi veel tasumata võlgnevuse summas (2095.57 krooni) täielikult rahuldamisele. Hagiavalduses on hagi ka õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses osundatud võlaõigusseaduse sätted (VÕS § 3 p 1, 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1) regu-

leerivad võlasuhete tekkimist ning võlasuhetes poolte kohustuste täitmist vastavalt lepingule või seadusele. Pooltevahelised suhted on reguleeritud sõlmitud arvelduskrediidilepinguga. Hageja esitatud materjalide kohaselt ei ole kostja oma kohustusi kohaselt täitnud, mistõttu on tekkinud hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu alused ning § 407 vastavalt arvelduskrediidilepingu mõiste. Kostja tunnistab hagi, vaidlustamata veel võlgnetava summa suurust ja selle arvestamise aluseid.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud õiguslikud tagajärjed on kostjale 09.01.2005 kohtuistungil selgitatud.

TsMS § 444 tulenevalt võib kohus kostja poolt hagi õigeksvõtu korral kohtuotsuse põhjendavas osas esitada üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud arvelduskrediidilepingu koopia, väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonidest ning võlgnevuse kujunemisest, koopiad kostjale väljastatud kirjadest, samuti teatisest lepingu ülesütlemise kohta. Hageja esindaja volitusi tõendavad väljavõte hageja B-registrikaardist ja volikirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2 tulenevalt on antud asjas kohtukuluks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni (maksekorraldus nr.19362, 15.11.2005), milline summa kuulub ka kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Kohtunik

I.Külavee

Kohtuotsus jõustus 13.veebruaril 2006.a Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.