Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha selles osas uus otsus, millega jäetakse kostja I maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud, mis seondusid kostja I suhtes hagi esitamisega ja kostja I poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu vaidlemisega, hageja kanda, kostja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda, kostja II suhtes esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 85% ulatuses kostja II kanda ja kostja II poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud kostja II kanda. AA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Osaühingu Ertingen apellatsioonkaebus rahuldada. EG apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Esitada kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst järgnevalt:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 sarikate rihtimine, uus roovitus – 950 eurot; 8) uue voodri paigaldus koos tuuletõkkega 101 m2 vooder – 2300 eurot; 9) tuuletõke 101 m2 – 620 eurot. 27.06.2013.a käis kostja objektil ja hageja ning kostja leppisid tööde tegemises kokku. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud. Hageja tasus kostjale sularahas ettemaksu kokku 4000 eurot. Tellija alustas töödega alles 19.08.2013.a ja seda hageja pealekäimisel. Kostja küsis tööde eest ettemaksu ning hageja maksis kostjale täiendavalt 1500 eurot. Kuna hageja töötab Soomes, esindas objektil teda HR. Tööde tegemise ajal küsis kostja tööde eest veel ettemaksu ja esindaja HR kaudu maksiski hageja kostjale veel 1000 eurot.11.09.2013. a – 17.09.2013.s oli hageja Eestis ja vaatas objektil teostatud tööd üle. Ülevaatamise käigus ilmnes, et tööd on teostatud äärmiselt lohakalt: 1) sissepääsupoolsel katusel olid aluskatte jätkud kinnitamata, arvestades sarikate sammu (140 cm) oli ühel sarikapaaril sarikas lisamata, sarikate sammu arvestades (120 - 130 cm) on roovitus liiga õhuke (22 cm), sarikate pikendustel on ulatuslikud läbilõiked, mistõttu on materjali kandevõime oluliselt vähenenud; 2) tagakülje katusel on vara kahjustatud, sindelkatus eemaldamata, aluskattes on näha läbivad naeltorked, mistõttu allavalguv kondensvesi tungib aluskonstruktsioonidesse, aluskatte alumine äär on jäetud liiga kõrgele, mistõttu kahjustab allavalguv kondentsvesi alumist puitosa, roovituse all puuduvad rihtimiskiilud, mis tekitab lumega koormatud katusele vajumist, otsaviil on vormistamata, pleki serv on paigaldatud seinaga ühele joonele, kuid vajalik ülekate peab seinast olema 30 - 40 cm; 3) mädanikukahjustusega ülemise palgikorra asendamisel sõrestikuga on kahjustatud ülemist vööd, puudub igasugune ankurdus või muu ehituslik võte ülemise vöö taastamiseks, millega on põhjustatud otsene oht hoone kandevõimele ja püsivusele; 4) palkseina soojustamisel ja katmisel tuuletõkkega on osaliselt täitmata palgi ja tuuletõkkeplaadi vahe, soojustusmaterjal on katmata tuuletõkkega, tuuletõkkeplaat on tihendatud puudulikult, soojustuse paigaldamisel ei ole arvestatud järgmiste nõuetega: materjali lõikamise täpsus, paigaldatud kihi tihedus, liibumine soojustatava pinnaga, tuuletõkkematerjalide jätkude ja servade tihedus; 5) avatäidete asendamisel on eemaldatud hoone stabiilsuse seisukohalt olulised tenderpostid avakülgedel, mille abil seotakse omavahel kokku avaküljel lõppevate palkide otsad, millega on põhjustatud oluline kahju kandvate seinte stabiilsusele, eksisteerib vajumisoht. Paigaldatud aknad ei võimalda paigaldada aknaplekki kaldega väljapoole, ilma roovitust lõhkumata, kuna aken on liiga all. Tehtud tööd on täielikult ebakvaliteetsed. Hageja teatas kostjale I töös ilmnenud puudustest. 13.09.2013.a teatas kostja I hagejale, et ta tööde tegemist ei jätka ning viis objektilt ära kõik töövahendid. 20.09.2013.a saatis hageja kostjale I e-kirja, millega ta luges töövõtulepingu seoses tellijapoolse jämeda rikkumisega lõpetatuks ja nõudis tema poolt tasutud summa tagastamist. Kostja I sellele e-kirjale ei vastanud. 24.09.2013.a teostas hageja tellimusel objekti ülevaatuse Termopilt OÜ, kelle poolt koostatud ehitusobjekti ülevaatusaktis on puudused fikseeritud. 11.10.2013.a esitas hageja tähitud kirjaga kostjale taganemisavalduse, milles nõudis samuti lepingu alusel tasutu tagastamist. Ka sellele nõudele kostja I ei vastanud. Tööd, mida kostja I tegi, on tehtud niivõrd oluliste puudustega, et need tuleb täielikult ehitusobjektilt eemaldada ja uuesti teha. Lepingu järgi sai kostja I hagejalt tööde eest 6500 eurot. Kostja I lepingus kindlaks määratud töid teinud ei ole. Need tööd, mida kostja tegi, on hagejale üle andmata ning need on tehtud niivõrd oluliste puudustega, et need tuleb täielikult ehitusobjektilt eemaldada ja uuesti teha. Vastusena kostja I vastuväidetele märkis hageja, et töömehed tõi objektile ja viis nad objektilt ära UG. Materjalid tõi objektile ja korraldas objektil töid samuti UG. Töö käigus tõusetunud tööde kvaliteeti puudutavate või töökorralduslike küsimustega tegeles tööliste sõnade kohaselt UG ning nad palusid pöörduda tema poole. Tasu tööde eest ei maksnud hageja mitte töömeeste vaid UG kätte. UG on töödele hinnapakkumise teinud kostja I juhatuse liige. Kostja teadis ja sai aru et töid asub tegema kostja I vastavalt viimase poolt esitatud hinnapakkumisele.

3(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 Tasumine toimus sularahas, sest nii soovis kostja I. Hagejal ei ole kunagi olnud kostjaga I juttu nn mustalt või ilma käibemaksuta maksmisest. 11.09.2015.a taotluses palus hageja kaasata kostjana kostja II, leides et alternatiivselt kostja I vastu nõude rahuldamata jätmisel tuleb hagi rahuldada kostja II vastu. 08.02.2016.a esitas hageja kostja II vastu hagi tervikteksti, mille kohaselt võttis hagejale teadaolevatel asjaoludel hinnapakkumises kajastatud tööd tegemiseks kostja II, kes on ka hageja poolt tööde eest tasutud makse saaja. Lepingu ese oli kindlas mahus resultaadi saavutamine ehk töövõtt. Poolte vahel pole vaidlust, et töid tehti ning et tööde tegemisel osales ka kostja II. Vaidlus on üksnes selles, kellega sõlmiti leping. Vastusena kostja II vastuväidetele märkis hageja, et töövõtulepingu sõlmimine ja selle tingimused on tõendatud kostja II ja teiste tunnistajate ütlustega ja kostja I hinnapakkumisega. Pooled ei leppinud kokku hageja juhtimisel ehitustööde järjepidevas tegemises, vaid kokkulepe piirdus kindla eesmärgi saavutamise – kostja I hinnapakkumises nimetatud tööde tegemisega. Hageja saigi aru, et ta sõlmis töövõtulepingu kostjaga I. Samas viibis kokkuleppe sõlmise juures ka kostja II, kes on kinnitanud, et hageja pakkumise vaidlusaluste tööde tegemiseks võttis vastu ja tasu saaja oli tema. Kostja II oli ka isik, kes faktiliselt töid tegi ning hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb selle õigussuhte järgi töövõtjaks lugeda kostjat II. 18.07.2016.a menetlusdokumendi kohaselt sai hageja aru, et töid asub kostja II teostama kostja I töötajana. Hageja mäletamist mööda võttis rahad vastu kostja I seaduslik esindaja UG, kuid ei ole välistatud, et raha võttis siiski vastu kostja II, kes on raha vastuvõtmist vande all antud ütlustega ka ise kinnitanud. Juhul kui kohus asub seisukohale, et tööde tegija ja raha saaja ei olnud kostja I, vaid kostja II, tuleb lugeda, et ehitustööde kohta sõlmitud kokkuleppe järgi oli töövõtja kostja II ning seega on tema tööde eest vastutav isik. Nõude õiguslik põhjendus on sama, mis nõudes kostja I vastu. Töövõtulepingu olulised tingimused - töövõtu ese ja selle eest tasumisele kuuluv summa – olid samad, mis sisalduvad kostja I poolt esitatud hinnapakkumises. Töövõtu ese oli kostja I hinnapakkumises nimetatud tööd ja tööde eest tasumisele kuuluv summa oli 8376 eurot. Pooled ei leppinud kokku hageja juhtimisel ehitustööde järjepidevas tegemises, vaid kokkulepe piirdus kindla eesmärgi saavutamise – kostja I hinnapakkumises nimetatud tööde tegemisega. Kostja I vastuväited

4(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 Kostja II vastuväited

5(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 kordagi vastu vaielnud kostjate väidetele selles, et hageja soovis töid hinnapakkumisest odavamalt saada, mis tähendab, et käibemaksukohustuslasest kostja I ei saanud neid töid maksukohustusi rikkumata teostada ja on kohtule seetõttu veenvalt põhistanud, miks ta lepingu sõlmimisest loobus. Eeltoodud tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite, ennekõike poolte vande all antud seletuste alusel, leidis kohus, et vaatamata kostja I poolt hagejale esitatud hinnapakkumisele ei ole tuvastatav lepinguline suhe hageja ja kostja I vahel. Samas on kostja II korduvalt seletanud ja ka kostja I ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja II viibis hageja ja kostja I esindaja UG läbirääkimiste juures, sai enda valdusse kostja I hinnapakkumise ja oli valmis tegema selles loetletud tööd odavamalt. Kumbki pool ei ole esile toonud ega kirjeldanud täpsemalt, kui palju odavamalt kostja II pidi tööd tegema või mis oli töö lõpphind, kuid arvesse võttes, et kostja I väitel läbirääkimistes oli kõne all maksude teema ja hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta oli nõus lubama objektile töid tegema kostja II, kes lubas samad, hinnapakkumises nimetatud tööd teha ja kes eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane, võib mõistlik isik antud asjaoludel eeldada, et poolte vahel saavutati üksmeel hinna vähenemises käibemaksu võrra. Vastastikuste suuliste tahteavalduste tegemise kaudu saab töövõtulepingu kõigis olulistes tingimustes (tehtavad tööd ja nende eest makstav tasu) lugeda sõlmituks hageja ja kostja II vahel, kes sai ka raha tööde eest. Kostja II on omaks võtnud, et tema kätte (juunis 2013.a ettemaksuna 4000 eurot) ning tema poolt töödele appi leitud töötaja RK kätte (augustis 2013.a summas 1500 eurot) jõudis tööde tegemiseks hagejalt raha vähemalt summas 5500 eurot. Tähtsust ei oma, kas rahasumma edastati kostjale II teise isiku, UG vahendusel nagu mäletab hageja või mingil muul viisil, kuivõrd summad ja nende üleandmise ajad ning nende otstarve (materjalide ostuks, tööde teostamiseks) poolte ütlustes kattuvad. Kohus ei nõustunud kostja II väitega, et hageja ja tema vahel sõlmiti mitte töövõtu- vaid tööleping. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 sätted selleks kogutud tõendite valguses alust ei anna. Töölepingu tunnused on töö tegemine isiklikult töötaja poolt, töötaja allumine tööandja juhistele ja kontrollile, sh tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi. Töösuhte näol on tegu alati tasulise lepinguga, st töötaja peab saama töötasuna vähemalt kehtestatud miinimumtasu. Antud juhul nähtub kostja II enda ütlustest, et kokkulepet ei olnud palgas (sh kes tasub palgalt ettenähtud maksud) ega tööajas, tööviisis ega töövahendites. Hageja ei juhendanud ega kontrollinud tööde tegemist igapäevaselt, vaid tutvus üksnes tehtud tööde kvaliteediga. Kumbki pool ei tundnud huvi ka lepingu kirjaliku vormistamise vastu, mis töölepingu puhul on kohustuslik TLS § 4 lg 2 järgi. Poolte vahel puudus tööandjale ja töötajale sarnane sõltuvussuhe, sest kostja II sai enda kätte summad, mille eest hankis enda äranägemise järgi materjali ja pidi katma tööraha, konkreetset tunni- või kuupalka kokku ei lepitud. Kostja II planeeris ise ka töötempo ja Soomes töötamise ajaks otsis ise appi teisi töömehi. Sellisel määral kogu tööde protsessi iseseisev haldamine on iseloomulik töövõtja tegevusele tellimuse täitmisel ning on ilmne, et poolte tahe oli suunatud töövõtulepingu sõlmimisele konkreetse eesmärgiga teostada Riia mnt 12 asuva hoone ehitusremonditööd konkreetse tasu eest. Ülejäänud objektil töötanud isikute RK, EG ja RK puhul ei ole hagejaga lepinguliste suhete sõlmimine leidnud tõendamist. Kuivõrd need isikud pakkus välja kostja II ja nende tasustamine rahade liikumise järgi pidi jääma ilmselt kostja II ülesandeks (tunnistaja TM ütlus), tuleb need isikud lugeda kostjaga II lepingulisse suhtesse astunuks, kusjuures lepingu olemus (tööleping, tasuline käsund vms) ei ole käesoleva hagi ese ja kohus seda tuvastama ei asu. UG, kes on kinnitanud, et tundis poja (kostja II) töö vastu huvi ja viibis sageli objektil ja andis nõu, tuleb lugeda samuti kostjaga II täpselt määratlemata õiguslikes suhetes olevaks. Tema vastu hagi esitatud ei ole.

6(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 Poolte vande all antud selgitustest nähtuvalt soovis hageja oma maja remontimiseks tööd tellida lähiümbruse ehitusfirmast. Hageja leidis Interneti vahendusel kostja I ning pärast vajalikele töödele hinnapakkumise saamist hageja nõustus kostja I esindaja UG soovitusel soodsama hinna nimel tellima töid kostjalt II, kes on UG poeg, kes hageja teada oli samuti ehitaja ning kes võttis teha tööd, mis olid loetletud kostja I koostatud ja hageja poolt heaks kiidetud 05.06.2013.a hinnapakkumises. Nimetatud pakkumine sisaldas 8376 euro eest läbisegi töid ja nendeks vajaliku materjali maksumust, kokku kaheksa nimetust olulisemate arvude ja mõõtudega. Võttes arvesse kostja II vastuväiteid, et ta sai hagejalt ainult materjali raha 5500 eurot ning hageja võlgneb temale tööde tasu 2300 eurot ning lisaks ostetud villa eest 250 eurot, hindas maakohus, kas tegemist on mõisliku isiku arusaama järgi tööde maksumuse või materjali maksumusega. Vana katuse lammutamine 520 euro eest on lammutustööde maksumus, kuna materjal puudub. Vana voodrilaua ja esiku lammutus 370 euro eest on lammutustööde maksumus, kuna materjal puudub. Katuseplekk koos tööga (plekk, kruvi, kile) 95 m2 2375 euro eest on sõnaselgelt materjal ja tööd. Puitmaterjal koos abivahenditega 501 euro eest on sõnaselgelt materjal. Välisuksed koos paigaldusega 270 euro eest on sõnaselgelt materjal ja tööd. Uued aknad (4 tk) on sõnaselgelt üksnes materjal. Vanade akende eemaldamine, uute panemine, sarikate rihtimine, uus roovitus 950 euro eest on peamiselt tööd (aknad ja sarikad), roovituse osas nii materjal kui ka tööd. Uue voodri paigaldus koos tuuletõkkega (101 m2 voodrit) 2300 euro eest ning lisaks tuuletõke 101 m2 620 euro eest on materjal ja tööd. Kokku sisaldas nimekiri töid üksnes 870 euro eest, ainult materjali 971 euro eest ning ülejäänud 6535 euro ulatuses on märgitud materjal koos töödega, kumbagi osakaalu eraldi välja toomata. Kohus leidis, et eelnevast nähtub, et pooled ei leppinud kokku tehtavate tööde konkreetseid omadusi, seega pidi töö omadustelt vastama VÕS § 641 lg 2 p-s 2 sätestatule – töö pidi sobima oma omadustelt otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse. Seega, isegi kui hageja ei võinud mõistlikult tugineda eraisikust kostja II erialastele oskustele, mida talle ei olnud tutvustatud (kuigi kostja I esindaja oli isikut pädeva ehitajana soovitanud), pidid kirjeldatud tööd vastama omadustelt igal juhul otstarbele, milleks neid töid tavaliselt kasutatakse. 11.09.2013.a - 17.09.2013.a Eestis olles, tehtud tööde ülevaatamisel, leidis hageja, et tööd ei vasta tavapäraselt nõutud omadustele ja teatas puudustest kostjale I. Tõendatud on poole vande all seletuste, sh kostja II omaksvõtuga ja tunnistajate ütlustega, ning hageja 20.09.2013.a kirjast nähtuvalt, et puudustest teatamisega jättis kostja II koos abilistega samal ajal tööd pooleli, 13.09.2013.a viis ära tööriistad ja keeldus töid edasi tegemast. Kohtu hinnangul pidi kostja II juba alates tööde järelevaataja HR teadetest olema hageja etteheidetest töökvaliteedile teadlik. Kostja II väitis kohtus, et tööde katkestamise põhjus oli hageja ähvardused ja hageja nõutud lisatööd – vundamendi kaevamine ja valamine, villaga soojustamine ja uue esiku ehitus. Nii poolte seletused kui ka tunnistajate ütlused lisatööde osas on vastuolulised – tunnistaja HR ütluste kohaselt oli vana esik omaniku poolt juba enne tööde algust lammutatud, hageja vande all antud selgituse järgi ei olnud ükski kostja II väidetud lisatöö tema poolt nõutud: esiku taastus pidi algse kokkuleppe järgi olema hinna sees, villa paigaldamist ei ole hageja nõudnud, vaid seda soovitas panna UG, vundamendi ümberehitamist ja soojustamist pakkus UG, kuid hinnapakkumisse seda ei pandud. Eeltoodud asjaoludel jättis kohus tähelepanuta poolte väited ja vastuväited lisatööde kohta ja käsitles töövõtulepingu rikkumise asjaolude hindamisel üksnes hinnapakkumises kokkulepitud töid. Kostja II on omaks võtnud, et osad juunis 2013.a kokkulepitud tööd jäid tegemata – välisukse paigaldus ning osa voodrist. Samuti on kostja II nõustund, et osa töid oli puudustega, mille nad väidetavalt kõrvaldasid. Hageja tellis 23.09.2016.a OÜ-lt Termopilt ka vastava hinnangu,

7(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 millega on tõendatud, et esinesid olulised ehitustehniliselt ohtlikud puudused eeskätt kolme tellitud töö – katusevahetuse, voodri- ja soojustuse paigalduse ja akende paigalduse tööde juures - mistõttu need vajavad uuesti või ümber tegemist. Seega on tegemata või ebakvaliteetselt tehtud töid koos materjaliga kokku 5895 euro väärtuses, s.o hinnapakkumise loetelus punktid 3, 5, 7 ja 8: katusematerjal koos tööga 2375 eurot, välisuks koos paigaldusega 270 eurot, akende vahetus, sarikate rihtimine ja uus roovitus 950 eurot, uue voodri paigaldus koos soojustusega 2300 eurot. Kuivõrd pooled ei kirjeldanud ega tõendanud tööde materjali ega tööde mahtu kokkulepete sõlmimisel ega soovinud seda hiljem kohtus detailsemalt kirjeldama ega tõendama, tugines kohus hageja poolt 20.09.2013.a kirjas toodud väitele, et materjale ja kvaliteetset tööd oli tööde katkemise seisuga septembris 2013.a kogunenud 3000 euro eest. Kostja II tunnistas ebakvaliteetsete tööde olemasolu (täpsustamata, mis ja millal puudused väidetavalt kõrvaldati) ja osade tööde pooleli jätmist ja sellega on tõendatud kohustuste rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kostja II väited hagejapoolsete ähvarduste ja lisatööde nõudmise kohta on vastuolulised, paljasõnalised ja tõendamata. Seega on hageja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid ebakvaliteetse ja tegemata töö eest väärtusega 2895 eurot (5895 eurot – 3000 eurot). VÕS § 101 lg 1 sätestab kohustuste rikkumise puhul õiguskaitsevahendina muuhulgas kohustuse täitmise nõude, lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise, kahjuhüvitamise nõude, kusjuures võlausaldaja võib kasutada koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ei tule teisiti. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja teatas septembri 2013.a alguses tööde ülevaatamisel koheselt töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale, s.o VÕS § 644 lg 1 järgi mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. VÕS § 646, § 647 - 649 järgi võis tellija nõuda õiguskaitsevahendina lepingu täitmist (mida hageja on korduvalt ka kohtumenetluses kostjatele pakkunud), olulise rikkumise puhul ka lepingust taganeda, tasu vähendada, kui töövõtja tööd tingimustega vastavusse ei viinud ning tellija võib nõuda ka töövõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja on otsustanud kasutada lepingust taganemise õigust ning nõuda kostjalt tagasi alusetult saadu. 20.09.2013.a kirjast nähtuvalt pakkus hageja vaidluse lahendamiseks, et jätab 3000 eurot materjali ja kvaliteetse töö eest kostjale ja 3500 eurot tahab tagasi saada. 11.10.2013.a lepingust taganemise teates nõudis hageja tagasi 4500 eurot. Kuna ei ole tõendamist leidnud kummagi dokumendi jõudmine kostjani II ning samas on poolte seletustega tõendatud hagejale arusaamatutel põhjustel lepinguliste suhete katkestamine kostja II poolt 13.09.2013.a seisuga, mil kostja viis objektilt ära tööriistad ja keeldus jätkamast lepinguga teha võetud töid, ei saanud kohus lugeda hagejat nõuetekohaselt taganenuks pooltevahelisest lepingust tahteavalduse tegemisega kostjale II enne kui hagiavalduse esitamisel 08.02.2016.a kostja II vastu, kuivõrd selleks ajaks asus hageja seisukohale, et tema nõue saab olla ka kostja II vastu. Asjaolu, et hageja on veel juunis 2015.a pakkunud kostjale I töös puuduste kõrvaldamist, viitab samuti, et ta ei pidanud end lepingust taganenuks, kuna ei ole võimalik, et hageja saanuks nõuda lepingu täitmist ja tööde parandamist koos lubadusega raha juurde maksta ja samal ajal nõuda lepingust taganemise tulemusel lepingu järgi saadu tagastamist. Samas ei ole vastaspool ligi 2550 euro suurusest võlast kasutanud tasaarvestust VÕS § 193 tähenduses. Seega luges kohus hageja töövõtulepingust taganenuks kostja II suhtes alates 08.02.2016.a hagi esitamisest. Tõendamist on leidnud hageja poolt 5500 euro edastamine kostjale II. Kostja II ei ole õigeks võtnud 1000 euro saamist. Selle kohta on tunnistaja HR andnud ütlusi, et sai 1000 eurot hagejalt ja andis selle UG kätte, mida viimane aga kinnitanud ei ole. Kuna hageja on kostjale kõik rahad üle andnud sularahas ilma vastavaid kirjalikke kinnitusi küsimata, jääb tõendmatuse risk hageja kanda ning 1000 euro osas luges kohus, et see asjaolu ei ole tõenditega tuvastatud ja seda

8(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 kostjalt II tagasi nõuda ei saa. Eelmises punktis toodud põhjendustel, kuna hageja on saanud üleantud raha eest materjale ning ka teatud ulatuses kvaliteetseid töid, mille suuruseks hageja ise on vahetult pärast ebakvaliteetse töö avastamist hinnanud 3000 eurot, leidis kohus, et tal on ebakvaliteetse töö osas võimalik kostjalt II tagasi saada 2500 eurot (5500 eurot – 3000 eurot). Hageja võib nõuda alates 08.02.2016.a kostjalt II seadusjärgset viivitusintressi, kuna kostja I, vaatamata sellele, et ta on tunnistanud lepingu sõlmimist, raha saamist ja tööde pooleli jätmist, ei ole hageja nõuet täitnud ega alusetult saadut tagastanud. Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 08.02.2016.a – 26.09.2016.a, s.o kokku 231 päeva eest hageja poolt nõutud 0,02% määras 115,50 eurot. Hageja apellatsioonkaebus

9(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 olulise vähenemise. Ülevaatusakti p 3. all on kirjeldatud, et eemaldamata on kahjustatud vana sindelkate, aluskattes on läbivad naelatorked, aluskatte alumine äär on jäetud liialt kõrgele, roovituse all puuduvad rihtimiskiilud ning otsaviil on vormistamata. Ülevaatusakti kokkuvõtvas osas on jõutud järeldusele, et tööd tuleb tunnistada ebakvaliteetseks, vajalik on praktiliselt kõikide kandekonstruktsioonide avamine, vigade kõrvaldamine ja materjalide osaline asendamine. Kuna roovitus (puitmaterjal) oli vale paksusega (liiga õhuke) ja see oli välja lõigatud valesti (sarikate pikenduste ulatuslikud läbilõiked), ei saa seda uuesti kasutada. Kuna aluskattesse on tehtud läbivad naelatorked, ei ole ka selle taaskasutamine võimalik. Kuna kõik kinnituskonstruktsioonid tuleb avada, ei ole võimalik kasutatud kinnitusvahendite taaskasutus. Sama kehtib ka ühele katuseküljele paigaldatud katuspleki suhtes, kuna uue roovituse paigaldamisel katusepleki kinnituskohad muutuvad ning eemaldatud katuseplekk ei ole sellesse tehtud kinnitusaukude tõttu enam vettpidav. Samuti nähtub ülevaatusaktist, et lammutatud on ainult sissepääsupoolse katuse osa, tagakülje katusel on katuse lammutustööd tegemata. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et lammutustööd on tehtud. Ülevaatusakti p 4 all on kirjeldatud, et mädanikukahjustusega ülemise palgikorra asendamisel sõrestikuga on kahjustatud ülemist vööd, igasugune ankurdus puudub ning sellega on põhjustatud otsene oht hoone kandevõimele ja püsivusele. Ülevaatusakti p 5 all on kirjeldatud, et palkseina soojustamisel ja katmisel tuuletõkkega on osaliselt täitmata palgi ja tuuletõkkeplaadi vahe, soojustusmaterjal on katmata tuuletõkkega ja tuuletõkkeplaat on tihendatud puudulikult. Nähtuvalt ülevaatusaktist on soojutuse paigaldamise peamine nõue materjali lõikamise täpsus ja paigaldatud kihi tihedus ja ning liibumine soojustatava pinnaga, tuleb töö parandamiseks kogu soojustus eemaldada. Paigaldatud soojustuse eemaldamisel soojutusmaterjal puruneb ning selle taaskasutamine enam võimalik ei ole. Ülevaatusakti p 6 all on kirjeldatud, et avatäidete asendamisel on eemaldatud hoone stabiilsuse seisukohast olulised tenderpostid avakülgedel, mille abil seostakse omavahel kokku avaküljel lõppevate palkide otsad. Sellega on põhjustatud olulist kahju kandvate seinte stabiilsusele ning vajumisoht. Paigaldatud aknad ei võimalda paigaldada aknaplekki kaldega väljapoole, aken on liiga all, ilma roovitust lõhkumata ei saa aknaplekki paigaldada. Seega tuleb avad ümber teha ning olemasolevatesse avadesse paigaldatud aknad ei sobi. Seega ei ole töö ümbertegemisel paigaldatud aknad enam kasutatavad. Seega on kohus hageja poolt esitatud tõendit - OÜ Termopilt ülevaatusakti – hinnanud puudulikult. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta selles tõendis sisalduvaid järeldusi ei arvestanud. Seega on kohus tagastatavast summast põhjendamatult arvestanud maha hinnangulise osa materjalide maksumusest. Hageja ei ole ehituses kasutatud materjalide arvelt rikastunud, kuivõrd ülalkirjeldatud põhjendust arvestades tuleb materjalid objektilt eemaldada ja asendada, nende taaskasutamine ei ole võimalik. Seega on kohus põhjendamatult arvestanud kostja poolt hagejale tagastamisele kuuluvast summast maha eeldatava materjali maksumuse arvestamata seda, et paigaldatud materjal on rikutud, et see tuleb eemaldada ning selle taaskasutamine ei ole võimalik. Hageja ütles lepingu üles seoses kostja II poolse lepingu olulise rikkumisega ning seega tal puudub õigus lepingujärgsele tasule. Kohtu tuginemine kostja 20.09.2013.a kirjale ei ole põhjendatud ega asjakohane. Hageja ei ole sellele tõendile oma nõudes tuginenud, vaid 11.10.2013.a taganemisavaldusele. Kohtumenetluses ei ole seda tõendit uuritud ning kohtu poolt sellele tõendile tuginemine on üllatuslik. Hageja saatis 20.09.2013.a kirja kostjale I teadmises, et seoses objektilt lahkumisega on töövõtuleping üles öeldud kostja I poolt. Selleks ajaks ei olnud hageja veel töid põhjalikult üle vaadanud. Nähtuvalt OÜ Termopilt ülevaatusaktist toimus objekti ülevaatus 23.09.2013.a, millal hageja sai tehtud tööde ebakvaliteetsuse ulatusest teada. Seega ei ole selles kirjas esitatud hind töö ebakvaliteetsuse hindamiseks kohane tõend. Seega on kohus hüvitatavast summast põhjendamatult arvestanud maha hinnangulise osa materjalide maksumusest. Hageja ei ole ehituses kasutatud materjalide

10(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 arvelt rikastunud, kuivõrd ülalkirjeldatud põhjendust arvestades tuleb need objektilt eemaldada ja asendada, nende taaskasutamine ei ole võimalik. Seega on kohus kogutud tõendeid valesti hinnanud. Kostja II poolt kasutatud materjal on ebakvaliteetse tööga rikutud, mistõttu ei ole hageja paigaldatud materjali arvelt rikastunud. Seetõttu ei ole materjali maksumuse tagastatavast lepingu tasust maha arvestamine põhjendatud ka VÕS 190 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Kostja II ei ole esitanud kohtule lepingu esemele tehtud vajalike kulutuste üleantud raha tagastamise nõudest mahaarvamise nõuet. Kohus on töövõtja hinnangulised kulutused materjalile seoses lepingust taganemisega tagastamisele kuuluvast summast maha arvestanud ilma, et kostja oleks sellist vastuväidet või nõuet esitanud. Seega on kohus teinud tagasiarvestuse kostja väidetava kulutuste hüvitamise nõudega, mida kostja esitanud ei ole. Kohus ei saa kostja eest vastuväidet või nõuet sisustada ning sellele tugineda. Seega on kohus selles osas oluliselt menetlusnormi rikkunud. Ka viiviste arvestamisel tuleb lähtuda põhisummast 6500 eurot. Kuivõrd nõue kostja II suhtes on täies ulatuses põhjendatud, tuleb menetluskulud seoses asja menetlemisega maakohtus jätta täies ulatuses kostja II kanda. Kostja I apellatsioonkaebus

11(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 tõendavad, et hageja ja kostja II vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut: 1) kostja I poolt 16.06.2015.a kohtuistungil tunnistajana antud ütlused; 2) tunnistaja TM poolt 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütlused; 3) tunnistaja RK poolt 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütlused; 4) kostja I seadusliku esindaja UG poolt 16.06.2015.a kohtuistungil antud ütlused. Kohus ei ole nimetatud tõendeid käsitlenud ega põhjendanud, miks ta nimetatud tõendeid ei arvesta, millega on kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Tööde eest raha saamine ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist, ega välista töölepingu olemasolu. Ka kohus on otsuses viidanud, et tööleping on alati tasuline leping. Kohus on põhjendamatult leidnud, et hageja ei juhendanud ega kontrollinud tööde tegemist igapäevaselt, vaid tutvus üksnes tööde kvaliteediga. Kui hagejat kohapeal ei olnud, andis tööde teostamise osas kostjale I ja teistele töölistele juhiseid ning kontrollis tööde tegemist hageja poolt selleks määratud HR. Ka kohus on otsuses HR nimetanud tööde järelevaatajaks ja kirjeldanud, et HR tegi töölistele etteheiteid töö kvaliteedi osas. Kostja II ei hallanud tööde protsessi iseseisvalt, vaid tööd toimusid hageja või tema poolt määratud HR juhtimisel ja korraldamisel. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 4 lg-t 2, leides et nimetatud sätte järgi on töölepingu puhul kohustuslik selle kirjalik vorm ning kuna käesoleval juhul kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, on kohus välistanud töölepingu sõlmimise poolte vahel. Kohus on kostja II hinnangul ebaõigesti lähtunud vaid TLS § 4 lg 2 esimesest lausest (tööleping sõlmitakse kirjalikult) ning jätnud tähelepanuta TLS § 4 lg 2 teise lause, mille kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt eeldatakse töölepingu olemasolu juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest ning kirjaliku lepingu puudumine ei välista töölepingu olemasolu. Kostja II ei ole töövõtjana (töövõtulepingu tähenduses) hagejaga lepingut sõlminud. Hageja ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid kohtule esitanud. Kohtuotsus ei ole selles osas põhjendatud, Kostjale II jäi arusaamatuks kohtu käsitlus väidetavast töövõtulepingust taganemise õiguspärasuse kohta, arvestades et kohtu hinnangul on hageja olnud väidetavatest puudustest teadlik septembris 2013.a, kuid kohus on lugenud hageja töövõtulepingust taganenuks alates 08.02.2016.a (VÕS § 118 lg 1 p 1). Võttes arvesse, et kohtuotsusest ei nähtu õiguslikult argumenteeritud põhjendusi, mis faktiliste ja õiguslike asjaolude ning neid kinnitavate tõendite kohaselt tuleb hageja lugeda lepingust taganenuks alates 08.02.2016.a, on kohus rikkunud sellega TsMS §-st 436 ja § 442 lg-st 8 tulenevat tõendite analüüsi ja kohtulahendi põhistamise nõuet. Hageja ei ole näidanud oma menetlusdokumentides kostja II vastu esitatud hagi konkreetset alust ning kohus ei ole kohtuotsusega seda ka konkreetselt tuvastanud. Samadel põhjustel on põhjendamatu ning alusetu ka kostjalt II viiviste väljamõistmine. Vastustajate seisukoht

Ringkonnakohtu seisukoht

12(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 II suhtes esitatud hagi põhivõla osas summas 5500 eurot, samuti vastavalt summalt arvestatud viiviste osas. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust.

13(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 leppinud hageja ja kostja II kokku kostja II töötasu suuruses, vaid selles, kui palju hageja kostjale II kokkulepitud resultaadi saavutamise eest kokku maksma peab. Kokkulepitud tasu hõlmas nii tasu töö eest kui ka tasu materjali, transpordi jms eest. Kostja II ei pidanud tööd tegema isiklikult, vaid pidi vastutama selle eest, et kokkulepitud resultaat saavutatakse. Kokku ei lepitud mitte selles, et kostja II võlgneb hagejale teatud arvu töötunde või tööpäevi, vaid konkreetne resultaat. Asja materjalidest võib järeldada, et kostja II kohustus hageja ja kostja II vahelise lepingu raames hoolitsema selle eest, et töid teostaks piisav arv töömehi ja kostja II kohustus neile maksma hagejalt saadud raha arvel tasu. Maakohus leidis õigesti, et kostja II ei allunud hageja ja kostja II vahelisest lepingust tulenevalt hageja kontrollile töö tegemisel. See, et hageja või hageja poolt käsundatud isik jooksvalt ehitustöid kontrollisid, ei anna alust vastavat järeldust muuta. Igasuguse teenuse osutamise lepingu raames võib tellija teenuse osutamist kontrollida. Ehituslepingute puhul on tavaline see, et tellija tellib omanikujärelevalve teenuse. See ei muuda aga ehituslepinguid töölepinguteks. Samuti ei tegutsenud kostja II hageja organisatsioonis, st hageja ei määranud kellaaegu, millal kostja II peab tööd tegema, hageja ei pidanud kindlustama kostjat II töövahenditega jne. Nendel kaalutlustel leidis maakohus õigesti, et hageja ja kostja II vahel ei olnud töölepingut.

14(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja arvas, et tal oli lepinguline suhe kostjaga I. Sellele viitab nii hageja käitumine lepingu sõlmimise ja täitmise ajal, kui ka see, et hageja esitas algselt hagi kostja I suhtes ja alles hiljem, kui kohtumenetluses selgusid asjaolud, esitas hageja alternatiivselt hagi ka kostja II suhtes. Samas oli kostja II kostja I juhatuse liikme poeg, kostja II sõlmis hagejaga lepingu seetõttu, et kostja I tegi hagejale tööde osas hinnapakkumise, kostja I juhatuse liige viis hageja ja kostja II kokku, kostja I käis kostja II poolt tööde tegemist korduvalt vaatamas jne. Kõik asjaolud, mis omasid lepingu täitmisel olulist tähendust, said teatavaks ka kostjale II. Nii teadis kostja II seda, et objektil enam tööd ei tehta- ta ise lahkus objektilt. Ta teadis ka seda, et rohkem töö eest raha ei tasutud jne. Hageja esitas kostja II suhtes töövõtulepingust taganemisele rajatud hagi lühikese aja jooksul peale seda, kui kohtumenetluses selgusid olulised asjaolud, mis viitasid sellele, et leping oli hageja ja kostja II vahel. Kuna hageja taganes kostja II suhtes lepingust lühikese aja jooksul alates sellest, kui hageja sai teada, et tal oli leping kostjaga II, ei saa väita, et hageja ei teostanud taganemisõigust mõistliku aja jooksul.

15(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 mingi rahasumma, ei tähenda, et ettepaneku tegija positsioon kohtumenetluses peaks olema halvem. Sellise ettepaneku tegemine ei tähenda, et hageja ei võiks hilisemas kohtumenetluses tugineda asjaoludele, mida ta kohtumenetluses esitatavate tõenditega tõendada suudab. Kõnealusest 20.09.2013.a kirjast ei nähtu ka seda, milliseid konkreetseid töid hageja kvaliteetseteks peab. Vastavat kirja ei saa käsitleda tööde osalise vastuvõtmisena. Sellise kirja saatmine ei saa võtta hagejalt õigust töödega hiljem täpsemalt tutvuda ja hinnata, kas tööd olid tehtud puudustega või mitte.

16(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999

17(18)

Tsiviilasi nr 2-14-11999 kostja II suhtes hagi esitamisega ja kostja II suhtes apellatsioonkaebuse esitamisega, tuleb jätta 85% ulatuses kostja II kanda. Kostja II poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud tuleb jätta kostja II kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid summaarselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus, vaid menetluskulud määrab summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumist.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.