Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
26. september 2016, Pärnu kohtumaja kA.elei kaudu
Tsiviilasi
2-14-11999 A.A. hagi OÜ Ertingen ja alternatiivselt E.G.’i vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6974,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja Annika Murulaid (e-post [email protected] ) Kostja 1: Ertingen OÜ (registrikood 11132176, asukoht Xxxxxxxxxxx) Kostja 2: E.G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti ( AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post [email protected] )
Menetlemise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
1.Jätta rahuldamata A.A. hagi OÜ Ertingen vastu ja rahuldada A.A. alternatiivselt esitatud hagi E.G.’i vastu osaliselt.
2.Välja mõista E.G.’ilt (ik xxxxxxxxxxx) A.A. kasuks (ik xxxxxxxxxxx) põhivõlg 2500 (kaks tuhat viissada) ja hagi esitamisest 08.02.2016 kuni otsuse tegemiseni 26.09.2016 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 115,50 eurot (ükssada viisteist eurot ja 50 senti).
3.Välja mõista E.G.’ilt A.A. kasuks viivis alates 27.09.2016 kuni põhivõla rahuldamiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinA.eerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,05% aastas).
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4, § 168 lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult
2-14-11999 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.1.Nõue. Esmalt 18.03.2014 esitas A.A. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse OÜ Ertingen vastu töövõtulepingust taganemise tulemusel raha summas 6500 € ja seadusjärgse viivise nõudes. 10.12.2015 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse kaaskostjana E.G.’i, kes tunnistajana menetluse kestel juunis 2016 oli teatanud, et hageja palkas tööle tema ja tema sai hagejalt raha. 08.02.2016 seisuga täpsustatud kujul esitas A.A. oma hagi Ertingen OÜ vastu ja alternatiivselt samas nõudes E.G.’i vastu, paludes välja mõista ERTINGEN OÜ-t hageja kasuks 6500 euro (põhinõue) ning viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,02% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina (0,02%) põhinõudest. Juhul kui kohus leiab, et nõuded OÜ Ertingen vastu ei ole põhjendatud, palub hageja mõista E.G. ́lt hageja kasuks välja 6500 eurot (põhinõue) ning viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,02% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast (alates 18.03.2014) kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Nõude aluseks olevad asjaolud. 1.2.1.Tellitud ehitustööd. 05.06.2013 tegi OÜ Ertingen hagejale hinnapakkumise Riia mnt 12, Võistes, Tahkuranna vallas asuva elamu ehitustöödele alljärgnevalt: 1) vana katuse lammutamine – 530 eur; 2) vana voodrilaua ja esiku lammus - 370 eur; 3) katuseplekk koos tööga (plekk, kruvi, kile) 95 m2 - 2375 eur; 4) Puitmaterjal koos abivahenditega – 501 eur; 5) välisuksed koos paigaldusega – 270 eur; 6) uued aknad 4 tk – 470 eur; 7) vanade akende eemaldamine, uute panemine, sarikate rihtimine, uus roovitus – 950 eur; 8) uue voodi paigaldus koos tuuletõkkega 101 m2 vooder – 2300 eur; 9) tuuletõke 101 m2 – 620 eur; Kokku 8376 eurot, millele lisandus käibemaks kokku 1675 eurot, kõik kokku 10 051 eurot.
1.2.2.Puudused tehtud ehitustöödes. 27.06.2013 käis kostja1 objektil ja hageja ning kostja1 leppisid tööde tegemises kokku. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud. Hageja tasus kostja1 ́le sularahas ettemaksu kokku 4000 eurot. Kostja1 alustas töödega alles 19 augustil 2013. ja sedagi hageja pealekäimisel. Kostja1 küsis tööde eest veel ettemaksu ning hageja maksis kostja1 ́le täiendavat 1500 eurot. Kuna hageja ise töötab Soomes, siis esindas objektil teda H. Reinu. Tööde tegemise ajal küsis kostja tööde eest veel ettemaksu ja esindaja H. Reinu kaudu maksiski hageja kostja1 ́le veel 1000 eurot. 11. – 17.09.2013 oli hageja Eestis ja vaatas objektil teostatud tööd üle. Ülevaatamise käigus ilmnes, et tööd on teostatud äärmiselt lohakalt: 1) Sissepääsupoolsel katusel olid aluskatte jätkud kinnitamata; arvestades sarikate sammu 140 cm oli ühel sarikapaaril sarikas lisamata; Sarikate sammu arvestades (120-130 cm) on roovitus liiga õhuke (22 cm), sarikate pikendustel on ulatuslikud läbilõiked, mistõttu on materjali kandevõime oluliselt vähenenud; 2) Tagakülje katusel on vara kahjustatud sindelkatus üldse eemaldamata; aluskattes on näha läbivad naeltorked, mistõttu allavalguv kondensvesi tungib aluskonstruktsioonidesse; aluskatte alumine äär
2-14-11999 on jäetud liiga kõrgele, mistõttu kahjustab allavalguv kondensvesi alumist puitosa; roovituse all puuduvad rihtimiskiilud, mis tekitab lumega koormatud katusele vajumist; otsaviil on vormistamata, nimelt on peki serv paigaldatud seinaga ühele joonele, kuid vajalik ülekate on seinast peab olema 30 kuni 40 cm; 3)Mädanikukahjustusega ülemise palgikorra asendamisel sõrestikuga on kahjustatud ülemist vööd, puudub igasugune ankurdus või muu ehituslik võte ülemise vöö taastamiseks, millega on põhjustatud otsene oht hoone kandevõimele ja püsivusele: 4)Palkseina soojustamisel ja katmisel tuuletõkkega on osaliselt täitmata palgi ja tuuletõkkeplaadi vahe, soojustusmaterjal on katmata tuuletõkkega, tuuletõkkeplaat on tihendatud puudulikult, soojustuse paigaldamisel on peamiseks nõudeks materjali lõikamise täpsus ja paigaldatud kihi tihedus ning liibumine soojustatava pinnaga, tähtis on tuuletõkkematerjalide jätkude ja servade tihedus. Nende nõuetega arvestatud ei ole. 5) Avatäidete asendamisel on eemaldatud hoone stabiilsuse seisukohalt olulised tenderpostid avakülgedel, mille abil seotakse omavahel kokku avaküljel lõppevate palkide otsad. Sellega on põhjustatud oluline kahju kandvate seinte stabiilsusele, eksisteerib vajumisoht. Paigaldatud aknad ei võimalda paigaldada aknaplekki kaldega väljapoole, ilma roovitust lõhkumata, kuna aken on liiga all; 1.2.3.Töövõtulepingust taganemine. Hageja arvates tuleb tehtud töö lugeda täielikult ebakvaliteetseks. Hageja teatas kostja 1-le töös ilmnenud puudustest. 13.0.2013 teatas kostja1 hagejale, et ta tööde tegemist ei jätka ning viis objektilt ära kõik töövahendid. Kostja1 teatas, et kui hageja soovib võib ta kohtusse pöörduda ning et ta jääb siis kohtukutset ootama. 20.09.2013 saatis hageja kostja1-le e-kirja, millega ta luges töövõtulepingu seoses tellijapoolse jämeda rikkumisega lõpetatuks ja nõudis tema poolt tasutud summa tagastamist. Kostja1 sellele ekirjale ei vastanud; 24.09.2013 teostas hageja tellimusel objekti ülevaatuse Termopilt OÜ, kelle poolt koostatud Ehitusobjekti ülevaatusaktis on käesoleva avalduse 5. nimetatud puudused fikseeritud. 11.10.2013 eitas hageja tähitud kirjaga kostjale taganemisavalduse, milles nõudis samuti lepingu alusel tasutu tagastamist. Ka sellele nõudele kostja1 ei vastanud. 18.03.2014 pöördus hageja kohtusse.
1.2.4.Alternatiivse nõude asjaolud. Kostja 1 väitis, et hinnapakkumise tegi tema, kuid pakkumise alusel tööd võttis tegemiseks ja raha tööde eest sai E.G., kes on seda ka kohtus tunnistajana ütlusi andes kinnitanud. Hageja ei nõustu kostja1 seisukohaga, et tulenevalt E.G. ütlustest pidi hageja kostja2 vaidlusaluse töö tegemiseks tööle võtma (kostja viide võimalikule töölepingulisele suhtele). Vastavalt E.G.’i ütlustele oli ta leppinud hagejaga kokku selles, et ta teeb töö ära vastavalt OÜ Ertingen poolt esitatud hinnapakkumisele. Seega pidi poolte kokkuleppe esemeks olema sama töö, mis oli hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt hageja ja kostja1 vahelise sõlmitud lepingu ese teatud kindlas mahus resultaadi saavutamine, mille eest peab tellija maksma kokkulepitud tasu. Selline kokkulepe ei vasta töölepingu kohta sätestatule, vaid on oma olemuselt töövõtuleping. Nii esialgse kostja, kui ka kaasatud kostja suhtes on hagejal nõude aluseks sama hinnapakkumise alusel samal objektil tehtud sama töö. Seega on nii kostja kui ka kaasatud kosja sama õigussuhte osalised. Hageja on endiselt seisukohal, et kuigi ehitustööde tegemisel osales ka Kostja2, siis tema teadmist mööda sõlmis ta kokkuleppe Kostja1 ́ga, kes on ka töös esinenud puuduste eest vastutav kostja. Kuna aga kostja1 väidab, et tema tööde tegemises hagejaga kokku leppinud ei ole ja tööde eest raha saanud ei ole, vaid et kokkuleppe sõlmis E.G. ning raha tööde eest sai ka tema, sõltub selles nõudes tehtav lahend kohtu hinnangust, kas kohus antud asjas kogutud tõendeid hinnates asub seisukohale, et kokkulepe tööde tegemiseks sõlmised hageja ja kostja1 või hoopis hageja ja E.G.. Juhul kui kohus siiski asub seisukohale, et tööde tegija ja raha saaja oli E.G., on tema ka isik, kes on tööde eest vastutav samadel alustel. Ülaltoodud asjaoludel ja samal õiguslikul alusel esitab hageja TsMS § 207 tuginedes alternatiivse nõude E.G.i vastu 6500 eurot (põhinõue) ning viiviste nõudes.
1.3.Nõude õiguslik põhjendus ja tõendid. Hageja leiab Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 641 lg 1-2 tuginedes, et eelpoolkirjeldatud asjaoludel ei vastanud kostja poolt töö sellisele tööle tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nähtuvalt OÜ Termopilt ülevaatusaktist on need tööd, mida kostja tegi, tehtud niivõrd oluliste puudustega, et need tuleb täielikult ehitusobjektilt eemaldada ja uuesti
2-14-11999 teha. Seega tuleb lugeda, et kostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kuivõrd tellija lahkus ehitusobjektilt ja keeldus puudustega töid parandamist ning tegemata töid lõpetamast, tuleb lugeda kostja oluliselt lepingut rikkunuks ka VÕS § 647 lg 1 alusel. Lepingu järgi sai kostja1 hagejalt tööde eest 6500 eurot. Kostja1 lepingus kindlaks määratud töid teinud ei ole. Need tööd, mida kostja1 küll tegi on hagejale üle andmata ning need on tehtud niivõrd oluliste puudustega et need tuleb täielikult ehitusobjektilt eemaldada ja uuesti teha. Seega seoses lepingust taganemisega oli kostja kohustatud lepingu järgi saadu hagejale tagastama VÕS § 186 lg 5 alusel ja § 189 lg 1 alusel. Hageja nõuab ehitustööde eest vastutavalt kostjalt ehitustööde tegemiseks tasutud 6500 euro tagastamist VÕS § 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 alusel koos seadusjärgse viivisega protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja tõendab oma nõuet : 05.06.2013 hinnapakkumine OÜ-lt Ertingen (I tlk 4) ; OÜ Termopilt ehitusobjekti 24.09.2013 ülevaatuse akt koos 8 fotoga ehitusobjektist ( I tlk. 7- 22) , töövõtulepingu ülesütlemisega seoses 3500 euro tagasinõue 20.09.2013 (I tlk. 23); hageja poolt 11.10.2013 töövõtulepingust taganemine ja kompromissettepanekuna 4500 € tagasinõue koos tähtkirja kviitungiga (I tlk.24-26). 2.Kostjate vastused ja menetluse käik
2.1.Kostja OÜ Ertingen 20.04.2014, 01.09.2014 ja 08.12.2014 kirjalikes vastustes (I kd tlk 4345, 60-64 ja 77-81) hagi ei tunnista, vaid palus jätta selle rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab et tegi üksnes hinnapakkumise ja ei ole kunagi hagejaga sõlminud mingit suulist ega kirjalikku töövõtulepingut Tahkuranna vallas, Võistes alevikus, Riia mnt 12 asuva elamu remontimiseks ja/või renoveerimiseks. 27.juuni 2013 saadi kokku hagejaga, siis hageja avaldas soovi, et võiks need tööd teha, mis hinnapakkumises, aga käibemaksu ei soovinud tasuda. Seoses sellega ei saanud kostja teha ka töövõtulepingut, arveid, üleandmise ja vastuvõtmise akti ning ehituse järelvalvet tellida. Siis tegi hageja kostja juhatuse liikmele U.G. ́ile, kui eraisikule ettepaneku, et aitaks materjali osta ja ehitajad otsida. Kostja juhatuse liige U.G. soovitas küsida töövõtuabi temale tuttavatelt ehitajatelt R.K.’ ilt või R.K.’ ilt või E.G.’ ilt, kellest mitte keegi ei töötanud hagiavalduses märgitud ajal ega tööta tänaseni OÜ-s Ertinger. Kostjale teadaolevalt telliski hageja Tahkuranna vallas, Võistes alevikus, Riia mnt 12 asuva elamu remonditööd ülalnimetatud kolmelt isikult ning maksis neile ka mingit tasu, mille täpne suurus ei ole kostjale teada. Kuna töid ei teostanud ja tasu ei saanud Ertingen OÜ, siis ei saa nimetatud ebakvaliteetselt tehtud tööde eest kostjat süüdistada. Hinnapakkumine ei ole tööde aluseks, vaid töövõtuleping. Kostja taotles kuulata asjas ära tunnistajatena ehitustöödega seotud inimesed R.K., R.K., E.G. ning E.G. ja hinnapakkumise järgsete läbirääkimiste juures olnud T.M..
2.2.Kostjad OÜ Ertingen ja E.G. ühise lepingulise esindaja kaudu oma 23.02.2016 esialgses ning 08.04.2016 täpsustatud kirjalikus vastuses jätkuvalt hagi ei tunnista, vaid paluvad jätta selle rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda. Kostja I kinnitab, et jääb asjas varasemalt esitatud vastuväidete, seisukohtade ja taotluste juurde, pidamata vajalikuks neid siinkohal üle kordama hakata, ning palub jätta hagi tema vastu rahuldamata ning kostja I menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II, E.G. hagi õigeks ei võta ja leiab et on alust jätta tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata, kuna alternatiivse nõude põhjenduste osas hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi asjaolu (lepingu pooled, lepingu sõlmimise aeg, selle tingimused, kellele kohustus hageja maksma ja kellele tegelikult töö eest maksis, kuid mitte ainult), millele tema poolt esitatud alternatiivne nõue tugineda võiks. Samuti hageja ei ole näidanud mitte ühtegi tõendit, mis võiks tõendada tema poolt esitatud alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid (lepingu pooled, lepingu sõlmimise aeg, selle tingimused, kellele kohustus hageja maksma ja kellele tegelikult töö eest maksis maksis, kuid mitte ainult). Kostja2 leiab, et hagiavaldus on põhistamata (TsMS § 235) ning tõendamata (TsMS § 229 ja § 230).
2-14-11999 Kostja II esitas ka sisulised vastuväited tema ja hageja vahelise töövõtulepingu olemasolu kohta, leides, et puuduvad tõendid ja üksnes väide, et kostja II ja hageja leppisid omavahel kokku kostja I poolt esitatud hinnapakkumises märgitud tööde tegemises, ei tõenda iseenesest töövõtulepingu olemasolu poolte vahel. Hageja ja kostja II ei ole töövõtulepingut sõlminud, samuti ei ole kostja II võtnud üle mitte mingisugust hageja ja kostja I vahel väidetavalt sõlmitud lepingut. Hageja ja kostja II vahelise suhte elemendid viitavad pigem töölepingulise suhte olemasolule. Vastavalt TLS § 4 lg 2 teise lause mõttele eeldatakse töölepingu olemasolu juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Asjaolu, et hageja ja kostja II vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, tõendavad kostja II arvates muuhulgas: 1) kostja II poolt 16.06.2015 kohtuistungil (siis oli kostja II veel tunnistaja staatuses) antud ütlused (Maja remondiks palkas A. tööle minu, küsis, kas tahad tööd teha, olin nõus; Isa pakkus, et paku poisile tööd, mul poiss autos; A.A. palkas meid tööle jne); 2) tunnistaja T.M.’ poolt 16.06.2015 kohtuistungil antud ütlused (Et A. võiks palgata U. poja E.G.i ja veel teised leiaks ka; E.G.ja need kolm inimest pidi A.A. tööle palkama minu arusaamist mööda; A. palkas tööle kõik mehed, E.i ja teised; jne); 3) tunnistaja R.K. ́ poolt 16.06.2015 kohtuistungil antud ütlused (ehitustöid A.A.ga seoses olen teinud. Algul A.A. pakkus E.G.ile tööd, E. pakkus tööd mulle; tööd pakkus mulle E.G. ja hiljem kui A..ga suvel kokku saime, A.A. pakkus mulle tööd. Olime neljakesi kui A.A. meile tööd pakkus, jne). 4) kostja I seadusliku esindaja U.G. ́ poolt 16.06.2015 kohtuistungil antud ütlused (A. rääkis E.G.iga töö asjus ja nad lõid käed, et E. hakkab temale tööd tegema ja otsib lisatööjõudu; Tean seda, mida A.A. töölised mulle rääkisid jne). Kostjad leiavad: esiteks – hageja ja kostja I ei ole töövõtulepingut sõlminud. Ja teiseks – isegi kui hageja ja kostja I vahel toimunud lepingueelsed rääkimised (mis lepingu sõlmimiseni ei viinud) olid eesmärgistatud töövõtulepingu sõlmimisega, siis ei ole selle põhjal võimalik järeldada, et hageja ja kostja II vahel tööde tegemiseks sõlmitud leping oli töövõtuleping. Kostja II kinnitab veelkord, et ei ole hagejaga töövõtjana (töövõtulepingu tähenduses) lepingut sõlminud. Hageja ei ole vastupidist kinnitavad tõendeid esitanud. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta nõuab kostjalt II viiviseid juba alates 18.03.2014, olukorras, kus kohus on kostja II menetlusse kaasanud 10.12.2015 kohtumäärusega. Sisulisi vastuväiteid tehtud tööde puuduste ja raha tagasinõudmise osas kumbki kostja ei esitanud.
3.Kumbki pool hilisemas menetluses oma seisukohti ei muutnud. Hageja on pakkunud kostjale I nii kohtuvaidluse eel kui ka kohtumenetluse ajal korduvalt erinevaid kompromisse (viimati 16.06.15 istungil, et hageja loobub raha nõudest, kui kostja I teeb tööde parandused ja lõpetab tegemata tööd ning hageja maksab veel juurde nagu hinnapakkumises, teise variandina oli hageja nõus vähendama nõuet 2000 € võrra ja jätma menetluskulud poolte endi kanda). Kostja I kompromissiga ei nõustunud (tlk. 192). Kostjaga II kompromissläbirääkimisi ei ole peetud. 01.06.2016 istungil nõustusid pooled kirjaliku menetlusega. Kohus määras asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks kuni 18.07.2016. Pooled esitasid tähtaegselt oma menetluskulude nimekirjad. 3.1 Hageja oma 18.07.2016 lõppsõna (tlk 145-151) täpsustas alternatiivse haginõude põhjendusi ja leidis, et kokkuleppe sõlmimine Hageja ja Kostja1 vahel ja rahasummade maksmine kostja 1-le (juunis 2013 kostja1-le ettemaks 4000 €, augustis 2013 kostja1-le ettemaks 1500 € ning tööde ajal kostja1-le veel 1000 €) on tõendatud tunnistaja H.R.u ja hageja vande all antud ütlustega ja selles osas jääb Hageja oma eelnevalt antud seletuste juurde. Samas aga viibis Kostja1 seadusliku esindaja U.G.’i ja Hageja jutuajamise ja raha maksmise juures ka E.G., kes pidi Hageja arusaamist mööda asuma töid tegema Kostja1 töötajana, kuid ei ole välistatud, et jutuajamise tulemusena leppis Hageja tööde tegemises kokku justnimelt E.G. ́ga ja on võimalik, et raha võttis siiski vastu E.G., kes on raha vastuvõtmist vande all antud ütlustega ise kinnitanud. Hageja selitusel tema sai aru, et sõlmis töövõtulepingu kostja I-ga, kuid et kokkuleppe sõlmimise juures viibinud kostja II, E.G. kinnitas, et hageja pakkumise vaidlusaluste tööde tegemiseks võttis vastu ja tasu saajaks oli tema ning KostjaII oli ka isik, kes faktiliselt töid tegi (hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud), siis saab selle
2-14-11999 õigussuhte järgi töövõtjaks olevaks pooleks lugeda KostjaII. Juhul kui kohus asub seisukohale, tööde tegija ja raha saaja ei olnud kostja1, kuna see oli E.G., siis tuleb lugeda et hageja poolt Riia mnt 1 Võistes ehitustööde kohta sõlmitud kokkuleppe järgi oli töövõtjaks olevaks pooleks E.G. ning seega tema ka tööde eest vastutav isik. Nõude õiguslik põhjendus on sama, mis nõudes Kostja1 vastu. Töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostjaII vahel ning selle tingimused on tõendatud hageja arvates E.G. (ja ka teiste hagiavalduse terviktekstis osundatud tunnistajate ja KostjaI) ütlustega ja OÜ Ertingen hinnapakkumisega. Hageja jääb selle selgituse juurde. Kui KostjaII ja hageja leppisid omavahel kokku KostjaI poolt tehtud hinnapakkumise märgitud tööde tegemises, siis see ongi poolte kokkulepe. Seadus ei sätesta töövõtulepingu kirjaliku vormi kohustuslikkust. KostjaII on tunnistajana kinnitanud, et ta teeb hinnapakkumises märgitud tööd seal märgitud tasu eest ilma käibemaksuta. 8-9 tuhat oli see summa. Seega on töövõtulepingu olulised tingimused - töövõtu ese ja selle eest tasumisele kuuluv summa- samad, mis on sisalduvad OÜ Ertingen poolt esitatud hinnapakkumises. Ehk et töövõtu esemeks olid OÜ Ertingen hinnapakkumises nimetatud tööd ja tööde eest tasumisele kuuluv summa oli 8376 eurot. Seega on töövõtulepingu sõlmimine ja selle tingimused tõendatud E.G. (ja ka teiste hagiavalduse terviktekstis osundatud tunnistajate ja KostjaI) ütlustega ja OÜ Ertingen hinnapakkumisega. Hageja arvates ei ole antud juhul kindlasti tegemist töölepingulise suhtega, kuna pooled ei leppinud kokku hageja juhtimisel ehitustööde järjepidevas tegemises vaid kokkulepe piirdus kindla eesmärgi saavutamise – OÜ Ertingen hinnapakkumises nimetatud tööde tegemisega. Kostjad 18.07.2016 lõplikus seisukohavõtus (tlk.130-135) jäid selle juurde, et OÜ Ertingen, olemata hageja lepingupartner ja võlaõigussuhte pool, ei saa olla antud asjas kuidagi hageja ees võlaõiguslikult vastutavaks isikuks. Neil asjaoludel on ainetu ka hagejapoolne väidetav OÜ-ga Ertingen sõlmitud töövõtulepingust taganemine ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja II , E.G. palub samuti jätta hagi tema vastu rahuldamata, sest leiab, et ei ole hagejaga töövõtjana (töövõtulepingu tähenduses) lepingut sõlminud ja hageja ei ole vastupidist kinnitavad tõendeid esitanud. Põhjendamatu on nõuda alles 2016. kaasatud kostjalt II ka viivist alates hagi esitamisest kostja I vastu 18.03.2014. Kohtuotsuse põhjendused, kohaldatud õigusaktid
4.Menetluslikud selgitused. Kohus, läbivaadanud toimiku materjalid ja tutvunud poolte seisukohtadega, peab võimalikuks teha asjas menetlust lõpetav lahend kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel poolte nõusolekul. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, poolte seisukohtadega ning hinnanud tõendeid vastavalt seadusele, leiab, et hagi kostja I , OÜ Ertingen vastu tuleb jätta rahuldamata ning hagi kostja II, E.G.’i vastu tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tuvastatud asjaolud. Asjas ei ole pooltel vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: 05.06.2013 tegi kostja1 hagejale hinnapakkumise elamu asukohaga Riia mnt 12, Võiste, Tahkuranna vald ehitustööde tegemiseks koos käibemaksuga summas 10 051 €. Samuti ei ole pooltel vaidlust selles, et vaidlusalusel objektil hinnapakkumises nimetatud töid tehti kuni septembrini 2013 ning üks nende tööde tegemisel osalenud isik oli ka E.G.. Vaidlus on pooltel selles, kas kokkuleppe tööde tegemiseks sõlmisid hageja ja kostja1 või sõlmis hagejaga kokkuleppe tööde tegemise kohta E.G. eraisikuna, kes oli ka isikuks, kes sai tööde eest raha. Samuti, kas kostja2 tegutses töövõtulepingu või töölepingu alusel. Kostja1 väidab, et
2-14-11999 hinnapakkumise tööde tegemiseks on ta küll teinud, kuid tööde tegemises nad kokku leppinud ei ole ning tasu tööde ta saanud ei ole, vaid et talle teadaolevatel asjaoludel võttis need tema hinnapakkumises kajastatud tööd tegemiseks E.G., kes on ka hageja poolt tööde eest tasutud makse saajaks. 16.06.2015 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud E.G. andis ütlusi selles, et „A.A.ga leppisime kokku, et ta võtab meid tööle ja teeme hinnapakkumises märgitud tööd seal märgitud tasu eest ilma käibemaksuta. 8-9 tuhat oli see summa. Kõik olid meie kokkuleppe juures, neid noormehi kes seal töötasid hiljem, siis juures ei olnud (I kd tlk. 199 3. lõik). 4000 eurot sain kohe oma kätte, lugesin raha üle. 1500 eurot sain Massiaru tee otsas. Kokku sain 5500, mingit kirjalikku tõendit ei andnud selle kohta (I kd tlk. 199 eelviimane lõik)“. Sama on tunnistanud ka tunnistaja T.M. (I kd 196), kes tunnistas, et oli E.G. ja A.A. poolt kokkuleppe sõlmise ja raha üleandmise juures. Tunnistaja R.K. on tunnistanud, et objektil hageja esindajaks olnud H. Reinu andis materjalide ostmiseks tema kätte veel 1500 eurot. Kostja I seaduslik esindaja U.G. 16.06.2015 vande all antud ütlustes (I kd tlk 205-206) seletas, et juuni alguses helistas mulle A.A., kas tegelen ehitustöödega, palus kokkusaamist. Saime kokku Võiste tanklas, et minna vaatama objekti Riia mnt 12 Võistes. Seal kohal olles palus A. teha sellele majale hinnapakkumise OÜ Ertingenil. Hinnapakkumine pidi sisaldama vaid neid töid, mis näitavad, et majal oleks väliselt ilme. Küsisin, mis töid ta tahaks, kokku sai lepitud, katuse vahetus, välisvoodri vahetus, uued aknad, üldiselt need tööd mis hinnapakkumises välja on toodud. OÜ Ertingen tegi hinnapakkumise ja saatis selle A.le. Pakkumise läbi vaadanud helistas A.A. tagasi ja palus uut kokkusaamist. Kokkusaamise koht oli Riia mnt 12 Võistes. Kokkusaamisel oli mul kaasas elukaslane T.M. ja poeg E.G.. Autost väljusime mina koos naisega, E. oli algul autos. Kui alustasime jutuajamist A.ga ja H.ga, väljus autost E. ja suitsetas auto lähedal. Vaatasime A..ga veel kord läbi hinnapakkumise ja mis töid tuleb täpselt teostada. Mainisin, A.A.le, et see hoone on niivõrd vana, et tulek kokku lükata ja uue ehitamine oleks tunduvalt odavam, maja oli täitsa mäda. Leppisime kokku A.A.ga, et varjatud töid hinnapakkumises ei ole. Siia A. küsis, kas saaksime teha odavamalt kui see 10 000 eurot, mis oli koos käibemaksuga. Mina kui OÜ Ertingeni esindaja ütlesin, et ilma käibemaksuta OÜ Ertingen neid töid ei teosta. Ei sõlminud ma lepingut ei kirjalikult ega suuliselt. Keeldusin OÜ Ertingeni esindajana nende tööde tegemisest, aga kuna oli seal ka minu poeg E.G., pakkusin välja, et E.G. võiks neid töid ise teha, kuna tal ei olnud pidevalt Soomes tööd. A. rääkis E.G.iga töö asjus ja nad lõid käed, et E. hakkab temale tööd tegema ja otsib lisatööjõudu. Sellega lõppes OÜ Ertingeni ja A.A. jutuajamine seoses töödega Riia mnt 12 Võiste alevikus. Ei ole ühtegi raha OÜ-Ertingenile üle kantud, ei ole ühtegi materjali toodud Ertingen OÜ poolt ehitusplatsile. OÜ Ertingeni raamatupidamine midagi sellist ei kajasta, selle objekti pealt raha laekunud ei ole ja ühtegi kassa väljamineku orderit ei ole. Kuna mina eraisikuna viisin tööle oma poega ja minu teada ka A.. töölisi, võtsin peale ka puitmaterjali, mis oli ostetud kas E.G.i või kellegi teise poolt Massiaru saeraamist ja tõin selle materjali objektile koos A.. töölistega. Veel sattusin objektile mitmeid kordi, kuna vedasin E.G.i, E.G..i, R.K.i ja R.K.i objektile, samuti sattusin peale telefonikõnele, kus A.. töölised vaidlesid nn A.. poolt pandud töödejuhataja hr H.ga. Vaidlus käis vundamendi üle. A. A. väitis siin täna, et ei tea vundamendist midagi, ometi kuulsin mina pealt kõnet, et H. helistas A.A.le Soome ja küsis, kas vundament on ka pakkumise sees, A. A. väitsi, et ja, on kindlasti ja las poisid teevad selle töö ära. Siis sekkusin mina, öeldes H.le, et hinnapakkumises mille tegi teile OÜ Ertingen, ei olnud vundamendi pakkumist. Siis oli pikk vaidlus H. ja A.. vahel ja H. sõnad olid, jah , seda tööd ei ole pakkumises ja seda tööd ei pea need posisid tegema, kuigi A.A. nõudis seda tööd. Eraisikuna seal käies ja nähes mida nad seal teevad, oli seal ka vähekene praaki, mis sai sel momendis poiste poolt kõik ära parandatud, kui olin seal mina. Mis seal vahepeal toimus või mis käske jagas H. või A., mina ei tea. Tean seda, mida A.A. töölised mulle rääkisid ja mida ise nägin vahepeal kohal olles. Töö lõpetamise osas andsin mina nõu poistele, kuna isiklikult helistas mulle ja teavitas, et ta on A.A. esindaja hr Luik ja lubas meie pere kõik maha lasta, siis palusin ka mina oma lastel selle objekti pealt ära tulla. /I kd tlk. 206/
2-14-11999
6.Lepingulise suhte olemasolu, lepingu olemus ja lepingu pooled. Esmalt kohus nõustub hagejaga selles, et TsMS § 207 alusel saab hageja esitada oma nõude alternatiivsete kostjate vastu, kes osalevad menetluses TsMS § 207 lg 2 mõttes iseseisvalt. Hageja on üheselt väljendanud, et soovis sõlmida ja temale teadaolevalt ka sõlmis Riia mnt 12 Võistes asuva maja ehitusremonditööde teostamiseks suulise töövõtulepingu, kus tema jaoks oli selgelt määratletud tehtavad tööd ja nende maksumus, kuid mitte töövõtja ja tööde tegemise protsess. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi asjaolu suhtes, mis tuleb niikuinii tuvastada nõude eeldusena - nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest, sh lepingu tagasitäitmise nõue (vt Riigikohtu
17.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Samuti hagejal ei ole iseseisvat tuvastushuvi ka lepingupoole tuvastamiseks, kuna hageja on mõlema kostja vastu esitanud lepingust tuleneva rahalise nõude. Antud juhul on hageja huvi töövõtulepingu rikkumise (ebakvaliteetse, puudustega ja pooliku tööde teostamise) tagajärjel toimunud lepingust taganemise tulemusel lepingu alusel üleantud raha tagasisaamine ehk sooritushagi rahuldamine ja kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II põhivõla 6500 euro ja viivise välja mõistmine. Selleks kohus analüüsib järgnevalt, kas, kellega ja millise lepingu hageja sõlmis.
6.1.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt Töölepingu seaduse § 1 lg 1 teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Õiguslikku tähendust omavate ja tuvastatud asjaolude ajal, so 2013.a kehtinud ja ka täna kehtivas redaktsioonis Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg (1) kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega sõlmitakse töövõtuleping olukorras, kus töö teostamisel on oluline mingi konkreetse eesmärgi saavutamine. Käesolevas asjas nähtuvalt 05.06.2013 hinnapakkumisest, kostja II, E. Grosshali poolt antud algsest tunnistaja ütlustest ja tema hilisemast seletusest, samuti hageja ja kostja I esindaja U.G.i vande all ütlustest nähtuvalt kostja I koostas hageja juunis 2013 hinnapakkumise ehitustöödele kogusummas 10 051,20 €, mis sisaldas ehitusmaterjali ja töö tegemise raha summas 8376 € ning käibemaksu 20 % summas 1675,20 € (tlk. 4), kuid millised ehitustööd (vähemalt osaliselt) tegelikult teostas E.G. koos tema poolt väljaotsitud ja appi võetud teiste töölistega. Hageja ei ole kordagi vastu vaielnud kostjate väidetele selles, et hageja soovis töid hinnapakkumisest odavamalt saada, mis tähendab, et käibemaksukohuslasest kostja I OÜ Ertingen ei saanud neid töid maksukohustust rikkumata teostada ja on kohtule seetõttu veenvalt põhistanud, miks ta lepingu sõlmimisest loobus. Eeltoodud tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite, eeskätt poolte vande all antud seletuste alusel kohus leiab, et vaatamata kostja I poolt hagejale esitatud hinnapakkumisele ei ole tuvastatav lepinguline suhe hageja ja kostja I vahel ning A.A. hagi kosja I, OÜ Ertingen vastu tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Samas on kostja II, E.G. korduvalt seletanud ja ka kostja I ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et E.G. viibis A.A. ja OÜ Ertingen esindaja U.G.i läbirääkimiste juures, sai enda valdusse kostja I hinnapakkumise ja oli valmis tegema selles loetletud tööd odavamalt (tlk. 199). Kumbki poolt ei ole esile toonud ega kirjeldanud täpsemalt, kui palju odavamalt kostja II pidi tööd tegema või mis oli töö lõpphind, kuid arvesse võttes, et kostja I väitel läbirääkimistes oli kõne all maksude teema ja hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta oli nõus lubama objektile töid tegema E.G.i, kes lubas samad, hinnapakkumises nimetatud tööd teha ja kes eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane, võib mõistlik isik antud asjaoludel eeldada, et poolte vahel saavutati üksmeel hinna vähenemises käibemaksu võrra. Vastastikuste suuliste tahteavalduste tegemise kaudu saab töövõtulepingu kõigis olulistes tingimustes (tehtavad tööd ja nende eest makstav tasu) lugeda sõlmituks hageja ja kostja II vahel, kes sai ka raha tööde eest. E.G. on omaks võtnud, et tema kätte (juunis 2013 ettemaksuna 4000 €) ning tema poolt
2-14-11999 töödele appi leitud töötaja R.K.i kätte (augustis 2013 summas 1500 €) jõudis tööde tegemiseks hagejalt raha vähemalt summas 5500 € (tlk. 199). Tähendust ei oma tänaseks, kas rahasumma edastati kostjale II teise isiku, U.G.i vahendusel nagu mäletab hageja või mingil muul viisil, kuivõrd summad ja nende üleandmise ajad ning nende otstarve (materjalide ostuks, tööde teostamiseks) poolte ütlustes kattuvad. Kohus ei nõustu kostja II väitega selles, et hageja ja tema vahel sõlmiti mitte töövõtu- vaid tööleping. Eelpool viidatud TLS § 1 lg 1 ja VÕS § 635 sätted selleks kogutud tõendite valguses alust ei anna. Töölepingu tunnusteks on töö tegemine isiklikult töötaja poolt, töötaja allumine tööandja juhistele ja kontrollile, sh tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi. Seda on korduvalt selgitanud ka Riigikohus (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-305 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15) või 15.06.2011 lahend nr 3-2-1-41-1 p. p.14). Töösuhte näol on tegu alati tasulise lepinguga, st töötaja peab saama töötasuna vähemalt kehtestatud miinimumtasu. Antud juhul nähtub kostja II enda ütlustest, et kokkulepet ei olnud palgas (sh, kes tasub palgalt ettenähtud maksud) ega tööajas, tööviisis ega töövahendites. Hageja ei juhendanud ega kontrollinud tööde tegemist igapäevaselt, vaid tutvus üksnes tehtud tööde kvaliteediga. Kumbki pool ei tundnud huvi ka lepingu kirjaliku vormistamise vastu, mis töölepingu puhul on kohustuslik TLS § 4 lg 2 järgi. Poolte vahel puudus tööandja ja töövõtjale sarnane sõltuvussuhe, sest Kostja II sai enda kätte summad, mille eest hankis enda äranägemise järgi materjali ja pidi katma tööraha, konkreetset tunni- või kuupalka kokku ei lepitud. Kostja II planeeris ise ka töö tempo ja Soomes töötamise ajaks otsis ise appi teisi töömehi. Sellisel määral kogu tööde protsessi iseseisev haldamine on iseloomulik just töövõtja tegevusele tellimuse täitmisel ning ilmne on, et poolte tahe oli suunatud töövõtulepingu sõlmimiseks konkreetse eesmärgiga teostada Riia mnt 12 Võistes Pärnumaal asuva hoone ehitusremonditööd konkreetse tasu eest. Ülejäänud objektil töötanud isikute R.K., E.G. ja R.K. puhul ei ole hagejaga lepinguliste suhete sõlmimine leidnud tõendamist. Kuivõrd need isikud pakkus välja kostja II (I kd tlk. 199) ja nende tasustamine rahade liikumise järgi pidi jääma ilmselt kostja II ülesandeks (I kd tlk 198 tunnistaja T.M. ütlus), tuleb need isikud lugeda kostja II-ga lepingulisse suhtesse astunuks, kusjuures lepingu olemus (tööleping, tasuline käsund vms) ei ole käesoleva hagi ese ja kohus seda tuvastama ei asu. U.G., kes on kinnitanud, et tundis poja E.G.i töö vastu huvi ja viibis sageli objektil ja andis nõu, tuleb lugeda samuti kostja II-ga täpselt määratlemata õiguslikes suhetes olevaks. Tema vastu hagi esitatud ei ole ja tema esindatava OÜ-ga Ertingen hagejal lepingulist suhet tuvastatud ei ole.
7.Töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kooskõlas TsMS § 435 lg-s 1, §-s 436 ja § 438 lg-s 1 sätestatuga töövõtulepingust tuleneva nõude lahendamiseks peab maakohus tuvastama nii töövõtulepingus kokkulepitud töö ja selle kvaliteedi nõuded kui ka selle, mis töö kostja valmis tegi, milliseid õiguskaitsevahendeid ja kujundusõigusi pooled kasutasid, kas neil oli selleks õiguslik alus ning milline õigussuhe poolte vahel sellest tulenevalt kehtib. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 sätestatule peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg (2) kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Poolte vande all antud selgitustest nähtuvalt hageja soovis oma maja remontimiseks tööd tellida lähiümbruse ehitusfirmat, leidis interneti vahendusel OÜ Ertingeni ning peale vajalikele töödele hinnapakkumise saamist hageja nõustus kostja I esindaja U.G.i soovitusel soodsama hinna nimel tellima töid kostjalt II - E.G.ilt, kes on U.G.i poeg, kes hageja teada oli samuti ehitaja ning kes võttis teha tööd, mis olid loetletud kostja I koostatud ja hageja poolt heaks kiidetud 05.06.2013 hinnapakkumises. Nimetatud pakkumine sisaldas 8376 € eest läbisegi töid ja nendeks vajaliku materjali maksumust, kokku 8 nimetust olulisemate arvude ja mõõtudega (I kd, tlk. 4). Arvesse võttes kostja II vastuväiteid, et ta sai hagejalt ainult materjali raha 5500 € ning hageja võlgneb temale tööde raha 2300 € + ostetud villa eest 250 € (I kd tlk. 199), siis kohus järgnevalt märgib ka, kas tegemist on
2-14-11999 mõisliku isiku arusaama järgi tööde maksumuse või materjali maksumusega: 1) vana katuse lammutamine – 520 €: - materjal puudub, seega lammutustööde maksumus 2) vana voodrilaua ja esiku lammutus - 370 €: materjal puudub, seega lammutustööde maksumus 3) katuseplekk koos tööga (plekk, kruvi, kile) 95 m2 - 2375 €: sõnaselgelt materjal ja tööd 4) Puitmaterjal koos abivahenditega – 501 €: sõnaselgelt materjal 5) välisuksed koos paigaldusega – 270 €: sõnaselgelt materjal ja tööd 6) uued aknad 4 tk – 470 €: sõnaselgelt vaid materjal 7) vanade akende eemaldamine, uute panemine, sarikate rihtimine, uus roovitus – 950 € : peamiselt tööd (aknad ja sarikad) , roovituse osas nii materjal kui ka tööd; 8) uue voodri paigaldus koos tuuletõkkega 101 m2 vooder – 2300 eur + tuuletõke 101 m2 – 620 €: marjal ja tööd. Kokku sisaldas nimekiri ainult töid 870 € eest, ainult materjali 971 € eest, ülejäänud 6535 € ulatuses on märgitud materjal koos töödega, kumbagi osakaalu eraldi välja toomata. Eelnevast nähtub, et tehtavate tööde konkreetseid omadusi poolte vahel kokku ei lepitud, seega pidi töö omadustelt vastama VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestatule – töö pidi sobima oma omadustelt otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega isegi kui hageja ei võinud mõistlikult tugineda eraisikust kostja II erialastele oskustele, mida talle ei olnud tutvustatud (kuigi kostja I esindaja oli isikut pädeva ehitajana soovitanud), siis pidi kirjeldatud tööd vastama omadustelt igal juhul otstarbele, milleks neid tööd tavaliselt kasutatakse. 11.-17.09.2013 Eestis olles tehtud tööde ülevaatamisel hageja leidis, et tööd tavapäraselt nõutud omadustele ei vasta ja teatas puudustest kostjale I. Tõendatud on poole vande all seletuste, sh kostja II omaksvõtuga ja tunnistajate ütlustega ja hageja 20.09.2013 kirjast (I kd lk 23) nähtuvalt, et puudustest teatamisega samal ajal kostja II koos abilistega jättis tööd pooleli, 13.09.2013 septembril viis ära tööriistad ja keeldus töid edasi tegemast. Kohtu hinnangul juba alates tööde järelvaataja H. Reinu (I kd tlk. 196) teadetest selle kohta pidi kostja II olema hageja etteheidetest töökvaliteedile teadlik. Kostja II kohtus on väitnud, et tööde katkestamise põhjuseks olid hageja ähvardused ja hageja nõutud lisatööd – vundamendi kaevamine ja valamine, villaga soojustamine, uue esiku ehitus. Nii poolte seletused kui ka tunnistajate ütlused lisatööde osas on äärmiselt vastuolulised – tunnistaja H. Reinu ütlust mööda (tlk. 196) vana esik oli omaniku poolt juba enne tööde algust lammutatud, hageja vande all selgituse järgi (I kd, tlk 204) ükski kostja II väidetud lisa töö tema poolt nõutud ei olnud: esiku taastus pidi algse kokkuleppe järgi olema hinna sees, villa panekut ei ole hageja nõudnud, vaid seda soovitas panna U.G., vundamendi ümberehitamist ja soojustamist pakkus U.G., hinnapakkumisse ei pannud. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus tähelepanuta poolte väited ja vastuväited lisatööde kohta ja käsitleb töövõtu lepingu rikkumise asjaolude hindamisel üksnes hinnapakkumises kokkulepitud töid. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja II on omaksvõtnud, et osad juunis 2013 kokkulepitud tööd jäid tegemata – välisukse paigaldus, osa voodrist. Samuti on kostja II nõustund, et osa töid oli puudustega, mille nad väidetavalt kõrvaldasid. Hageja tellis 23.09.2016 OÜ-lt Termopilt ka vastava hinnangu (I kd tlk. 8 – 22), millega on tõendatud , et esinesid olulised ehitustehniliselt ohtlikud puudused eeskätt kolme tellitud töö – katusevahetuse, voodri- ja soojustuse paigalduse ja akende paigalduse tööde juures, mistõttu need vajavad uuesti või ümber tegemist. Seega on tegemata või ebakvaliteetselt tehtud töid koos materjaliga kokku 5895 € väärtuses, so hinnapakkumise loetelus punktid 3, 5, 7 ja 8 (I kd tlk. 4): 1) p 3 - katusematerjal koos tööga – 2375
2-14-11999 €, 2) välisuks koos paigaldusega 270 €, 3) akende vahetus , sarikate rihtimine ja uus roovitus – 950 €, 4) uue voodi paigaldus koos soojustusega – 2300 €. Et kumbki pool ei ole vaevunud ei kokkulepete sõlmimisel ega hiljem kohtus tööde materjali ega tööde mahtu ei detailsemalt kirjeldama ega tõendama, tugineb kohus hageja enda poolt 20.09.2013 kirjas (I kd tlk. 23) toodud väitele, et materjale ja kvaliteetset tööd oli tööde katkemise seisuga septembris 2013 kogunenud 3000 euro eest. Kostja II on ise tunnistanud ebakvaliteetsete tööde olemasolu (täpsustamata, mis ja millal puudused väidetavalt kõrvalati) ja osade tööde pooleli jätmist ja sellega on tõendatud kohustuste rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kostja II väited hageja poolsete ähvarduste ja lisatööde nõudmise kohta tuleb lugeda vastuolulisteks, paljasõnalisteks ja tõendamata väideteks. Seega on hageja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid ebakvaliteetse ja tegemata töö eest väärtusega 2895 eurot (5895 – 3000 €).
8.Lepingust taganemine ja üleantud raha tagastamise nõue. VÕS § 101 lg 1 sätestab kohustuste rikkumise puhul õiguskaitse vahendina muuhulgas kohustuse täitmise nõude, lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise, kahjuhüvitamise nõude, kusjuures võlausaldaja võib kasutada koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ei tule teisiti. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja teatas mõistliku septembri 2013 alguses tööde ülevaatamisel koheselt töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale, so VÕS § 644 lg 1 järgi mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. VÕS § 646, § 647 - 649 järgi võis tellija nõuda õiguskaitsevahendina lepingu täitmist (mida hageja on korduvalt ka kohtumenetluses kostjatele pakkunud - nt I kd tlk. 192), olulise rikkumise puhul ka lepingust taganeda, tasu vähendada, kui töövõtja tööd tingimustega vastavusse ei viinud ning tellija võib nõuda ka töövõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja on otsustanud kasutada lepingust taganemise õigust ning nõuda kostjalt tagasi alusetult saadu. 20.09.2013 kirjast kostjale I (I kd tlk 23) nähtuvalt pakkus hageja vaidluse lahendamiseks, et jätab 3000 € materjali ja kvaliteetse töö eest kostjale ja 3500 € tahab tagasi saada. 11.10.2013 lepingust taganemise teates kostja I-le nõudis hageja tagasi 4500 €. Kuna ei ole tõendamist leidnud kummagi dokumendi jõudmine kostja II-ni ning samas on poolte seletustega tõendatud hagejale arusaamatutel põhjustel lepinguliste suhete katkestamine kostja II poolt 13.09.2013 seisuga, mil kostja viis objektilt ära tööriistad ja keeldus jätkamast lepinguga teha võetud töid, siis ei saa lugeda hagejat nõuetekohaselt taganenuks poolte vahelisest lepingust tahteavalduse tegemisega kostjale II enne kui hagiavalduse esitamisel 08.02.2016 kostja II vastu, kuivõrd selleks ajaks asus hageja seisukohale, et tema nõue saab olla ka kostja II vastu. Asjaolu, et hageja on veel juunis 2015 pakkunud kostjale I töös puuduste kõrvaldamist, viitab samuti, et ta ei pidanud end lepingust taganenuks, kuna ei ole võimalik, et hageja saanuks nõuda lepingu täitmist ja tööde parandamist koos lubadusega raha juurde maksta (I kd tlk 192) ja samal ajal nõuda lepingust taganemise tulemusel lepingu järgi saadu tagastamist. Samas ei ole vastaspool vaatamata väitele ligi 2550 € suurusest võlast kasutanud tasaarvestust VÕS § 193 tähenduses. Seega kohus loeb hageja töövõtulepingust taganenuks kostja II suhtes alates 08.02.2016 hagi esitamisest (II kd, tlk. 48-54). VÕS § 186 p 5 tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping taganemisavalduse esitamisega lõppenud. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 191 lg 2 järgi kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. Tõendamist on leidnud hageja poolt 5500 euro edastamine kostjale II, 1000 € saamist ei ole kostja II õigeks võtnud. Selle kohta tunnistaja H. Reinu on andnud ütlusi, et sai 1000 e hagejalt ja andis selle
2-14-11999 U.G.i kätte, mida viimane aga kinnitanud ei ole. Kuna hageja on kostjale kõik rahad üle andnud sularahas ilma vastavaid kirjalikke kinnitusi küsimata, jääb tõendmatuse risk hageja kanda ning 1000 € osas kohus loeb, et see asjaolu ei ole tõenditega tuvastatud ja seda kostjalt II tagasi nõuda ei saa. Eelmises punktis toodud põhjendustel, kuna hageja on saanud üleantud raha eest materjale ning ka teatud ulatuses kvaliteetseid töid, mille suuruseks hageja ise on vahetult peale ebakvaliteetse töö avastamist hinnanud 3000 eurot, siis on tal ebakvaliteetse töö osas võimalik kostjalt II tagasi saada 2500 eurot (5500 – 3000 = 2500 eurot).
9.Viivise nõue. VÕS § 113 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinA.eerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäärale. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt II viivitusintressi alates hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni 0,0% päevas. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda alates 08.02.2016 kostjalt II seadusjärgset viivitusintressi, kuna kosja I, vaatamata sellele, et ta on tunnistanud lepingu sõlmimist, raha saamist ja tööde pooleli jätmist, ei ole hageja nõuet täitnud ega alusetult saadut tagastanud. Otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks on viivis muutunud perioodi 08.02.2016 – 26.09.2016 , so 7 kuu ja 19 päeva, kokku 231 päeva eest hageja poolt nõutud 0,02 % määras summas 115,50 eurot.
10.Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tulemusel, arvesse võttes poolte käitumist ja selle mõju menetluse pikale venimisele (sh hageja poolt hiline alternatiivse hagi esitamine, kuigi kostja I esitas samad vastuväited juba aprillis 2013), kohus jätab menetluskulud osaliselt poolte endi kanda ja menetluskulusid asjas kindlaks ei määra. Rein Pokk Kohtunik
/Allkirjastatud digitaalselt/
Jõustumine lisalehel:
2-14-11999
Pärnu Maakohtu KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE: Kohtuotsus jõustus osaliselt 31.05.2017 Riigikohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2017.a kohtuotsuse resolutsioon:
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 26.09.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostja II suhtes osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi kostja II suhtes täiendavas osas ja millega mõistetakse kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlg kokku summas 5500 eurot ja viivis perioodi eest 08.02.2016.a-26.09.2016.a summas 279,99 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras summalt 5500 eurot alates 27.09.2016.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohtu otsus tühistada samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha selles osas uus otsus, millega jäetakse kostja I maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud, mis seondusid kostja I suhtes hagi esitamisega ja kostja I poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu vaidlemisega, hageja kanda, kostja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda, kostja II suhtes esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 85% ulatuses kostja II kanda ja kostja II poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud kostja II kanda.
5.1.Jätta rahuldamata A.A. hagi OÜ Ertingen vastu ja rahuldada A.A. alternatiivselt esitatud hagi E.G. ́ivastu osaliselt.
5.2.Välja mõista E.G. ́ilt A.A. kasuks põhivõlg summas 5500 eurot ja viivis perioodi eest 08.02.2016.a- 26.09.2016.a summas 279,99 eurot ja viivis alates 27.09.2016.a põhivõlalt summas 5500 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla kohustuse täieliku täitmiseni.
5.3.Jätta kostja I maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud, mis seondusid kostja I suhtes hagi esitamisega ja kostja I poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu vaidlemisega, hageja kanda, kostja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda, kostja II suhtes esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 85% ulatuses kostja II kanda ja kostja II poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud kostja II kanda
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.