Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2/1-1681/05/05 Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.03.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04064/45e, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 100 000 krooni. Tarbijakrediidilepinguga lepiti kokku, et kostja maksab hagejale intressi 15,92% krediidisummast ühe aasta kohta ehk 111 440 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale ka lepingu sõlmimise tasu summas 1 000 krooni. Krediidilepingust tulenevate rahalise nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja H.T. hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt on H. T. kinnistut asukohaga xxx koormava hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu. Kostja ei ole tasunud hagejale mitte ühtegi makset ning on rikkunud seeläbi lepingu tingimusi. Hageja on saatnud korduvalt kostjale kirjalikke meeldetuletusi nõudega võlg tasuda, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. 10.05.2004 kirjaga andis hageja kostjale aega kaks nädalat võlgnevus likvideerida ja hoiatas kostjat, et kui ta võlgnevust ei likvideeri, ütleb hageja lepingu üles. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 03.06.2004 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tasumist. Kuna kostja ei tasunud hagejale ka pärast ülesütlemisavalduse saamist mitte ühtegi makset, algatas hageja hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 150 000 krooni. Täitemenetluse raames müüs kohtutäitur H. T. kuuluva kinnistu sundenampakkumisel 130 000 krooniga. Kuna kinnisasja müügihinnast tasuti ka täitekulud, siis laekus hagejale kostja võlgnevuse katteks 123 539.45 krooni. Seega pärast laekumist võlgneb kostja hagejale veel 26 460.55 krooni, millest 20 000 krooni on leppetrahv, 1 254.80 krooni viivis, 1 000 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 4 205.55 krooni kahjuhüvitis. Kuna kostja ei ole oma järelejäänud võlgnevuse tasumise osas midagi ette võtnud, on hageja esitanud nõude 22 254.80 krooni väljamõistmiseks. Nimetatud summa koosneb viivisest 1 254.80 krooni, leppetrahvist 20 000 krooni ja tasumata lepingu sõlmimise tasust summas 1 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätte kostja kanda. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 ja § 28 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 05.10.2005. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 168 lg 1 p 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 168 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2004 tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 100 000 krooni. Lepinguga lepiti kokku, et kostja maksab hagejale intressi 15,92%

2/1-1681/05/05 krediidisummast ühe aasta kohta ehk 111 440 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale ka lepingu sõlmimise tasu summas 1 000 krooni. Krediidilepingust tulenevate rahalise nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja H.T. hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt on H. T. kinnistut asukohaga xxx koormava hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu. Kostja ei ole tasunud hagejale mitte ühtegi makset ning on rikkunud seeläbi lepingu tingimusi. Hageja on saatnud korduvalt kostjale kirjalikke meeldetuletusi nõudega võlg tasuda, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. 10.05.2004 kirjaga andis hageja kostjale aega kaks nädalat võlgnevus likvideerida ja hoiatas kostjat, et kui ta võlgnevust ei likvideeri, ütleb hageja lepingu üles. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 03.06.2004 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tasumist. Kuna kostja ei tasunud hagejale ka pärast ülesütlemisavalduse saamist mitte ühtegi makset, algatas hageja hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 150 000 krooni. Täitemenetluse raames müüs kohtutäitur H. T. kuuluva kinnistu sundenampakkumisel 130 000 krooniga. Kuna kinnisasja müügihinnast tasuti ka täitekulud, siis laekus hagejale kostja võlgnevuse katteks 123 539.45 krooni. Seega pärast laekumist võlgnes kostja hagejale veel 26 460.55 krooni. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 22 254.80 krooni. Kuna kostja ei ole oma järelejäänud võlgnevuse tasumise osas midagi ette võtnud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt § 60 lg-le 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 1 750 krooni hageja kasuks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.