Muud › Muud hagiasjad

andis kostjale üle 100 krooniste paki väärtusega 10 000 krooni ja kaheksa pakki 25 krooniseid väärtusega 20 000 krooni. 25 krooniste puhul hageja eeldas, et igas pakis on kümme 25 kroonist väärtusega 250 krooni, kokku 2 000 krooni, kuid tegelikult oli igas pakis sada 25 kroonist, koguväärtuses 20 000 krooni, mistõttu kostja sai pangalt tehingu käigus tagasi 18 000 krooni rohkem, kui tal õigus saada oli. Eksitus raha andmisel selgus tööpäeva lõpus, kui hageja kassa üle luges. Pärast seda meenus talle hommikune rahavahetus ning ta informeeris toimunust filiaali juhatajat. Koos vaadati panga videosalvestust ning toimunu sai filiaali töötajatele selgeks. Materiaalset vastutava isikuna kattis hageja kassas oleva puudujäägi, raha laenas tuttavatelt. Kuna kostja nimi oli seoses ühe teise laenuga hagejale teada, võttis hageja kostjaga ühendust ning selgitas vahejuhtumit. Selle peale vastas kostja, et rahapakke oli küll palju, ent kui palju, seda ta ei tea ning, et vahetatav raha ei olnud üldse tema oma ja ta andis selle raha üle ühele meesterahvale. Üldse ei pidanud kostja võimalikuks, et ta sai tagasi rohkem raha. Meesterahvast, kellele kostja väidetavalt raha üle andis, hagejal kätte saada ei õnnestunud. 23.03.2004.a käis kostja Krediidipanga Jõhvi filiaalis ning koos vaadati tehingu videosalvestust, kuid sellele vaatamata jäi kostja oma seisukohtade juurde ning eitas, et ta on rohkem raha tagasi saanud. Peale vahejuhtumist teadasaamist algatas pank toimunu suhtes sisejuurdluse, mille käigus võeti seletused hagejalt, teller- raamatupidaja M T ja hinnang filiaali juhataja M G ́ilt. Puudujäägi tagasimaksmise kohta koostati 22.03.2004.a akt, millele kirjutasid alla hageja ja teller R M. Soovist oma panga töötajat aidata, saatis Krediidipank kostjale kirja, milles tuletas kostjale veel kord meelde, et ta on Pangalt alusetult saanud 18 000 krooni, mille ta on kohustatud tagastama. Oma 09.05.2004.a vastuses palus kostja selles küsimuses suhelda tema esindajaga. Suhtlemine kostja esindajaga tulemusi ei andnud. Kuna Pangale on tekitatud kahju hüvitatud, ei ole Pangal hageja ega kostja vastu nõuet. Tulenevalt asjaolust, et kostja sai Pangalt raha vahetamise käigus 18 000 krooni rohkem kui tal selleks õigus oli ja hageja on Pangale tekitatud kahju hüvitanud, on kostja ilma tehingulise lauseta ja reaalse kohustuse olemasoluta alusetult rikastunud 18 000 krooni võrra. Hageja leiab, et kostja alusetu rikastumine on tõendatud järgmiselt: 1. kostja külastas raha vahetamise eesmärgiga AS Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaali, mis on tõendatud panga turvakaamera ülesvõtete ja sissemaksuorderitega kupüüride vahetamise kohta; .2. hageja andis kostjale tagasi 1 paki 100 krooniseid ja 8 pakki 25 krooniseid, mis on tõendatud fotodega; 3. Krediidipanga Jõhvi filiaali materiaalselt vastutava O V raamatupidamises esines 18 000 kroonine puudujääk, mis on tõendatud sularaha ja materiaalsete väärtuste ülelugemise aktiga; 4. hageja on AS Eesti Krediidipank rahavahetusega tekitatud kahju hüvitanud, mis on tõendatud 23.03.2004.a ja 22.03.2004.a aktidega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 18 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, selgitades, et 18.03.2004.a vahetas ta oma tuttava palvel Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis 12 000 krooni peenemaks. Saadud raha ta üle ei lugenud ja andis selle samal päeval üle. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja esmakordsel pöördumisel tema poole nõuti 8000 krooni. Kahtlust tekitavad tõenditega esitatud aktid (hagiavalduse lisad nr 15 ja 18). Kostja peab vähetõenaoliseks, et pangasiseste normatiivaktidega on ette nähtud sularaha kassasse lisamine kahe telleri poolt vabas vormis vormistatud aktiga ja puudujäägi fikseerimine kahe telleri poolt allakirjutatava aktiga, kuigi vastav blankett näeb ette komisjoni olemasolu. 2(6)

KOHTUISTUNGID

Eelistungil 18.08.2006.a hageja esindaja toetas hagi. Kostja esindaja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et kostja andis raha üle kolmandale isikule. Algul nõuti kostjalt 8 000 krooni, mitte 18 000 krooni. Fotod ei tõenda üleliigse summa üleandmist. Kostja selgitas, et ta tuli koos tuttavaga Tsentraali ja nad käisid kauplustes. Ta nägi juhuslikult meesterahvast, kes tahtis 500 krooniseid väiksemaks vahetada. Kostja läks koos tuttavaga Trentraalis asuvasse Krediidipanka, raha oli kilekotis. Meesterahvas jäi ukse taha ootama, sest ta oli purjus. Pangas kedagi rohkem ei olnud. Kostja andis raha tellerile. Teller käis edasi- tagasi, siis ladus raha pakid (100 kroonised ja 25 krooniste pakid) letile ja ütles, et seal on kokku 20 000 krooni. Kostja pani raha kotti tagasi ja ukse taga andis raha meesterahvale üle. Tütar ütles kostjale õhtul, et ta sai pangast 8000 krooni rohkem. Teller helistas ise ja ütles, et andis talle 8000 krooni rohkem. Päeval oli kostja meesterahvalt saanud tema sõbra telefoninumbri ja ta helistas sellel ja ütles, et nad loeksid raha üle. See inimene ütles, et oli vist küll rohkem raha, aga täpselt ta ei tea. Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, selgitas tunnistaja E K, kes on kostja tütar, et hagejat ta tunneb panga tellerina. Kord Tsentraalis olles nägi tunnistaja hagejat, kes küsis, kas ta saab anda oma ema telefoninumbrit, sest andis talle pangast 8000 krooni rohkem raha. Tunnistaja imestas, kust ema nii palju raha sai, et seda vahetada. Kodus hakkasid telefonikõned, hageja kutsus tunnistaja abikaasa oma kabinetti, et ta ämmale (kostjale) ütleks, et see raha tagasi annaks. Samuti kutsuti tunnistaja mees politseijaoskonda. Tunnistaja N I ütluste kohaselt tunneb ta kostjat 30 aastat. Nad käisid kostjaga linna peal. Tsentraali juures kohtusid nad M ́iga, kes tahtis raha vahetada. Viimane andis koti rahaga, oli purjus. Meesterahvas jalutas Novalux ́i poole, nemad läksid panka. Pank oli tühi, rahvast polnud. Tunnistaja istus, kostja läks raha vahetama. Siis tõi ta selle tunnistaja juurde ja nad kallasid raha kilekotti. Kostja raha üle lugema ei hakanud. Kohe tuli meesterahvas ja võttis koti rahaga enda kätte. Õhtul helistas kostja, öeldes, et tema tütrele helistas hageja ja väitis, et andis 8000 krooni rohkem. Järgmisel päeval helistades ütles kostja, et nüüd on summa juba 18 000 krooni. Hageja kutsus kostja kabinetti ja näitas linti, kus on näha, kuidas ta kostjale raha andis. Hageja sõimas neid. Mingit dokumenti hageja rahavahetamise kohta ei andnud. Tunnistaja J M ́i ütluste kohaselt tunneb ta kostjat 10 aastat, kalal käies on kostja lubanud neil vagunis elada. Nad korjasid 20-kesi metalli ja said 12 000 krooni 500 kroonistes. Raha oli vaja ära vahetada. Nad olid purjus. Tsentraalis nägid nad kostjat, kes oli nõus selle raha pangas ära vahetama. Kostja vahetas raha ära ja andis koti tunnistajale tagasi. Nad hakkasid jooma ega vaadanud palju raha oli. Pärast ei saanud enam keegi aru, palju nad maha jõid. Sõbral oli telefon, nad andsid selle numbri kostjale, et viimane teataks, millal vagun vabaneb. Umbes 2- 3 päeva pärast ütles sõber, et raha oli rohkem. 25.09.2006.a toimunud kohtuistungil hageja toetas hagi ja kostja jäi oma vastuväidete juurde. Tunnistaja R M ́u, kes töötab Eesti Krediidipangas tellerina, ütluste kohaselt olid nad hagejaga koos tööl. Hageja hakkas kassat üle lugema, ja ütles, et on puudu. Tunnistaja soovitas uuesti lugeda, aga ikka oli puudu. Tunnistaja ütles, et loeb ise üle ja avastas puudujäägi 18 000 krooni. Kuna suuri tehinguid sellel päeval ei olnud, tuli hagejale meelde, et oli rahavahetus ja kostja käis raha vahetamas. Ta oli tuttava näoga, sest hageja oli teda enne pangas näinud. Tunnistaja läks alla poodi, enne seda olid nad selle proua kontaktandmeid otsinud. Nad said aadressi, aga telefoninumbrit ei saanud. Tunnistaja nägi juhuslikult poe trepil proua tütart ja teatas seda kontorisse minnes hagejale. Hageja tuli välja, sai lifti juures tütrega kokku ja sai telefoninumbri. 3(6)

Nad sulgesid kontori ja teel koju said kostjaga telefoni teel ühenduse. Kostja ütles, et sai küll raha, aga tema seda üle ei lugenud ja andis koti üle Sillamäe ärimehele. Kostja keeldus mehe telefoninumbrit andmast. Vestlus käis pikalt, kõnet alustati Tsentraalis juures olles ja lõpetati Jõhvi mikrorajooni juures. Mõni aeg hiljem tuli kostja kontorisse, vaatas videosalvestust ja ütles, et videole saab juurde monteerida, mida keegi tahab. Hageja maksis puudujäägi kinni järgmisel päeval. Ka juhtkonna teavitamine toimus järgmisel päeval, kuna samal päeval enam juhatajat majas ei olnud. Kohtuistungil 10.11.2006.a hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et tunnistaja M ütlused tuleks jätta tähelepanuta, kuna ta rääkis soravalt, mis toimus raha vahetamise päeval ja järgmisel päeval, kuid ei mäletanud seda, mis eelmisel päeval oli. Ka kostja enda poolt oli alguses räägitud Sillamäe ärimehest. Nõude aluseks on VÕS § 1041. Panga poolt on kinnitus, et kahju on hüvitatud ja hagejal on alus nõuda kostjalt 18 000 krooni tagasimaksmist. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta sai rohkem raha. See, kui palju raha saadi on tõendatud turvakaamera salvestusega selles, kui palju kupüüride pakke oli. VÕS § 1035 lg1 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1033 sätestatut. Nad on seisukohal, et kostja teadis suurepäraselt, mis toimus, tal oli olemas paberilipik ning ta luges ette, milliseid kupüüre ja palju ta tahab. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et hageja pole suutnud ära tõendada seda summat, mida kostja on väidetavalt saanud. Fotodel kujutatud rahapakkides sisalduv kupüüride arv pole fotodel loetav. Eristatav pole ka kostja käes olevate rahapakkide arv hetkel, mil ta leti juurest lahkub. Puudujääk kassas on nõuetekohaselt fikseerimata. Vastavalt hageja ja panga vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu p3.1 on materiaalse vastutuse aluseks puudujääk, mis fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise või inventeerimise aktis. Käesoleval juhul on puudujääk fikseeritud sularaha ja materiaalsete väärtuste ülelugemise aktiga. Ülelugemise akti blankett näeb ette komisjoni koosseisus esimees ja liikmed olemasolu, mida antud juhul ei olnud. Hagejapoolse väidetava puudujäägi suurus on vastuolus tema poolt kirjeldatud asjaoludega. Vastavalt hageja väidetele võttis ta vahetatavast rahast 30 krooni teenustasu, mis jäi panka, seega oleks pidanud puudujäägi summa moodustama 17 970 krooni, mitte aga 18 000 krooni. Seda, et saadud summa on tõendamata, võimaldab väita tunnistaja E K ütlus, et algselt väitis hageja puudu olevat 8000 krooni, mitte 18 000 krooni. Sama kinnitas ka kostja sõnade põhjal tunnistaja N I. Kostja on nii vastuses hagile, kui ka oma seletuses öelnud, et ta sai raha, kuid ei lugenud seda üle ja andis raha peale selle kättesaamist kolmandale isikule. VÕS § 1041 pole kohaldatav, kuna antud juhul kehtib hageja ja panga vahel individuaalse materiaalse vastutuse leping. Antud juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 1033 lg1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära protsessiosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi on esitatud õigusliku aluseta saadud 18 000 krooni nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja vahetas 18.03.2004.a Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis 500 krooniseid kupüüre, kokku 12 000 krooni ning sai vahetuse tulemusena tagasi 100 krooniseid ja 25 krooniseid kupüüre. Kohus tuvastas, et O V töötab alates 09.12.2002.a Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis tellerina (tl 99 -101) ning temaga oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping (tl 105- 106). Samuti oli O V 09.12.2002.a tutvustatud ametijuhendit (tl 102). Sularaha ja materiaalsete väärtuste ülelugemise akti 18.03.2004.a (tl 25) kohaselt esines O V kassas sularaha puudujääk summas 18 000 krooni. Kuigi asja materjalidest puuduvad hagejaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu punktis 3.1 nimetatud aktid, samuti kirjalikud tõendid, millest nähtub, et 18.03.2004.a oleks moodustatud sularaha ülelugemiseks komisjon, leiab 4(6)

kohus, et ainuüksi nimetatud asjaolu ei lükka puudujäägi olemasolu ja selle suurust ümber. Puudujäägi olemasolu on tõendatud ka asja kirjalikes materjalides olevate tõendite (tl 16-17, 18- 19, 20, 95-96) ja tunnistaja R M ́u ütlustega 22.03.2004.a akti (tl 22) kohaselt pani O V puudujäägi katteks.

kassasse 18 000 krooni 18.03.2004.a ilmnenud

Tunnistajate N I ja J M ́i ütlustega on tõendatud, et G K andis rahavahetamise tulemusena saadud raha üle J M ́ile. Võlaõigusseaduse (VÕS § 1027) sätestab alusetu rikastumise mõiste, mille kohaselt isik peab 52 peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Vastavalt VÕS § 1035 lg 1 kohaselt nimetatud seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Kuna hageja kohustus hüvitada pangale puudujääk tulenes tema ja panga vahel sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse lepingust (tl 105-106), ei ole VÕS § 1041 antud juhul kohaldatav. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi hageja poolt esitatud 18.03.2004.a turvakaamera ülesvõtetest (tl 6-14) ning elektrooniliselt salvestatud panga turvakaamera piltidest jpeg formaadis (tl 91) nähtub, et kostja sai rahavahetuse tulemusena hagejalt raha, ei ole nimetatud fotodelt võimalik üheselt tuvastada üleantud kupüüride kogust, sh seda, et üle oli antud 8 pakki 25 krooniseid. Eristatav pole ka kostja käes olevate rahapakkide arv hetkel, mil ta leti juurest lahkub. Samuti puuduvad asjas tõendid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada, et sularaha puudujääk 18 000 krooni on tekitanud 18.03.2004.a kostja ja panga (hageja) vahel toimunud rahavahetusoperatsiooni tagajärjel. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asja arutamise käigus ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et hageja andis 18.03.2004.a kostjale 12 000 krooni asemel 30 000 krooni. Samuti puuduvad asjas tõendid, mis annaksid vaieldamatult alust väita, et kostja teadis või pidi eelnimetatud asjaolust teadma. Seetõttu puudub kohtul alus VÕS § 1035 lg1 kohaldamiseks. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et kostja oleks hagihinna ulatuses alusetult rikastunud, puudub hagejal alus nõuda kostjalt õigusliku aluseta saadu hüvitamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

5(6)

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2004 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul /.../ kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagi hinnaks oli 18 000 krooni, millest 5% moodustab 900 krooni. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks viimase õigusabikulude katteks väljamõistmisele 900 krooni.

Kohtunik: Helgi Vinni

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.